Hooldamata teed häirivad pritsimeeste ja kiirabi tööd

Lumerohke talv ja hooldamata teed on seadnud abiandjad pahatihti olukorda, kus kiirest reageerimisest ei ole midagi kasu, sest mingil ajal istutakse abituna lumehanges.

Hiljuti jäi kiirabiauto Kadrina vallas Hulja asulas lumevangi. Eelmise nädala reedel tabas sama saatus Väike-Maarja komando päästemasinat Simuna külas. Õnneks päästjaid eluruumipõlengu kustutamisel seekord vaja ei läinud.

Ida-Eesti päästekeskuse päästetööde juht Tauno Suurkivi rääkis, et päästjatel on lumerohkuse tõttu tekkinud mitu korda probleeme sündmuskohale pääsemisega. Samuti on nad pidanud aitama lumevangi jäänud meedikuid.

Tühi töö

Kui päästjad hooldamata tee tõttu lumevangi satuvad, siis Suurkivi hinnangul ei ole mingit kasu päästjate püüdlusest sõita välja minuti jooksul pärast appikutse saamist.

Päästetööde juht lisas, et päästjatel on kavas käia maakonna kõikides omavalitsustes ja muu hulgas rääkida ka talvel valitsevatest ohtudest ning omavalitsuse võimalustest neid vältida.

Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm ütles, et on Simu­nas juhtunuga kursis. Päästeauto jäi kinni majadevahelisel õuealal. Olukorra teeb komp­lit­seeritumaks asjaolu, et seda teed peab kasutama vähemalt ühe eemal oleva elumaja juurde sõiduks.

Tamme selgituse järgi määratleb valla heakorraeeskiri, et krundi omanik on kohustatud hoidma ümbruse korras. Et elumajas korteriühistut ei ole, siis vastutavad kõik korteriomanikud ehk krundi kaasomanikud solidaarselt seadusesätte täitmata jätmise eest. Tamme sõnul alustatakse juhtunu kohta väärteomenetlus, mille käigus selgub, kas, keda ja kuidas karistatakse.

Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm tunnistas, et lumerohke talv tõi välja probleemid, mille eduka lahendamise ühe osana näevad vallavõimud kohalike õigusaktide täiendamist. "Mõned toimingud tuleb määratleda täpsemalt," sõnas Tamm.

Mitu probleemi

Ida-Eesti päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Tauno Suurkivi ütles, et pritsimeestele teevad muret ka lumerohkusest kitsaks muutunud tänavad, kus suured päästeautod on põhjustanud liiklusohtlikke olukordi või suisa pisiavariisid.

Näiteks Rakvere linnas lõhkus üks päästemasin liiklusõnnetusele sõites sõiduauto peegli.

Suurkivi selgitas, et avariide puhul annab seadus päästjatele õiguse edasi sõita, kui tekitatud kahju on väiksem võimalikust kahjust õnnetuspaigas, kuhu teel ollakse. Konkreetse peeglilõhkumise juhtumi puhul jätkasidki päästjad teekonda, teatasid sündmusest politseile ja õnnetuspaigalt naastes hakkasid klaarima lõhutud peegliga seonduvat.

Suurkivi sõnul võib juhtuda, et suure päästemasina juht ei märkagi mõne väiksema sõiduki riivamist. Sellisel juhul tuleb asjast teatada päästeteenistusele ja olukord kindlasti lahendatakse. "Me kindlasti ei soovi sündmuskohalt põgeneda," rõhutas Suurkivi, kelle sõnul ei tekita kitsad tänavad päästjatele peavalu mitte ainult Rakveres.

Üle riigi on probleeme veevõtuhüdrantidele juurdepääsuga, sest pahatihti lükatakse lumi tänava ääres olevate veevõtukohtade ette või suisa nende peale.

"Miks teab sellest Virumaa Teataja, mitte see, kes asja korraldab," pahandas Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev päästjate probleemist kuuldes. Suurkaev lubas kohe helistada Suurkivile, lisades, et Rakvere linnavõimud ootavad päästekeskusega senisest suuremat koostööd, nagu see on linna ja politsei vahel.

PROBLEEMID

• Hooldamata teedel jäävad kinni kiirabi- ja päästeautod.
• Kitsastel teedel ja tänavatel võivad suured päästemasinad tekitada liiklusohtlikke olukordi või suisa pisiavariisid.