Porkuni järvi, mille kalavarud hukkusid 2004. ja 2006. aastal kuivuse tõttu, tabas taas katastroof, sest tänavuse talve karmid jääolud ja paks lumekiht järvejääl ning veetaseme langus on tekitanud järvedes hapnikuvaeguse, mille tulemusel kalad surevad.
Kalandusspetsialist Ilme Post on käinud viimastel nädalatel mõõtmas Porkuni järve vee hapnikusisaldust ja mõõtmistulemuste järgi on see murettekitavalt madal. Porkuni seltsielu eestvedaja Ain Aasa ütles, et kaladel algavad hingamisraskused juba siis, kui hapniku kontsentratsioon vees on 2 milligrammi liitri kohta.
"Praegu on Porkuni järve põhjas hapnikku 0,1-0,4 milligrammi liitris vees. See tähendab, et kaladele seal enam elutegevuseks vajalikku hapnikku pole," kommenteeris Aasa.
Mitu ohutegurit
Ain Aasa sõnul ähvardab Porkuni kalavarusid kaks ohutegurit. "Järvi katab praegu 50 sentimeetri paksune jää- ja lumekiht, mis ei lase läbi päikesevalgust, ja lisaks on karstialal paiknevate Porkuni järvede veetase langenud sügisesega võrreldes 80 sentimeetrit," kõneles Aasa. Paksu jääkihi ja langenud veetaseme tõttu ongi Porkuni järved jäänud ummuksisse, nii et kalad hukkuvad.
Reedel mõõtis Ain Aasa hapnikusisaldust Porkuni Suurjärve põhjas ja see oli katastroofiline: 0,2 milligrammi hapnikku liitri vee kohta. Vahetult jääkaane all oli hapnikku 0,9 milligrammi liitris vees, aga kalade normaalseks elutegevuseks on seda vähe.
Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni Lääne-Viru büroo juhtivinspektori Vatslovas Budrikase sõnul on olukord kõige murettekitavam 36 hektari suuruse Porkuni Suurjärve põhjaosas, kus on tunda juba hukkunud ja roiskuma läinud kalade lõhna. Vatslovas Budrikas selgitas, et hapnikuvaegust taluvad kõige vähem särg ja ahven.
Raske päästa
Vatslovas Budrikase sõnul on Porkuni kalavarude päästmine keeruline, aga mõndagi saavad siin nii loodusesõbrad kui kohalikud elanikud ära teha. "Üksnes aukude puurimisest jäässe vee hapnikuvarude täiendamise eesmärgil on vähe kasu, kuna miinuskraadide juures külmuvad augud peatselt kinni," ütles Budrikas.
Keskkonnainspektor soovitas jäässe puuritud aukudesse asetada pilliroogu või okaspuuoksi, mis takistavad kiiret jäätumist. Üheks oluliseks tegevuseks, mis kergendab hätta sattunud kalade elu, on jää puhastamine lumest. "Nii suureneb läbi jää vette tungiva valguse hulk, tekib fotosüntees ja vees olevad mikrovetikad hakkavad kalade eluks vajalikku hapnikku tootma," selgitas Budrikas.