Rakvere piiritustehas hakkab aprillis taas tööle

Pankrotistunud Rakvere ja Moe piiritustehase kinnistud ostis möödunud aasta lõpul 37 miljoni krooniga firma Efields, kel on kogemusi metsatööstuse ja bioenergeetika valdkonnas, nüüd aga taastatakse Eesti piiritustööstust.

Efieldsi juhatuse liige Sven Ivanov ütles, et kohe detsembris, kui Rakvere ja Moe piiritustehas osteti, alustati Rakvere tehases rekonstrueerimistöödega.

"Otsustasime, et esmalt käivitame tootmise Rakvere tehases. Remonditööd käivad viinavabriku hoonetes ja tegeldakse tootmise tehnoloogilise poolega," rääkis Ivanov. Praegu valmistab Rakvere tehast tootmiseks ette seitseteist inimest, aprillikuu lõpuks plaanitakse töötajate arvu suurendada kolmekümneni.

Proovitootmine algab 15. aprillil ja kestab jaanipäevani.

Eksportturgudele

Sven Ivanov kõneles, et eesmärk on toota kvaliteetpiiritust eksportturgudele. "Oma viina meil plaanis villida ei ole," ütles Ivanov. Eksportturgude all mõeldakse peamiselt Skandinaavia maid, Baltikumi ja Venemaad. Perspektiivis on tõsta Rakvere tehase toodang kolmele miljonile liitrile aastas.

Pankrotistunud Rakvere ja Moe piiritustehase hind oli 37 miljonit krooni, kuid Ivanovi sõnul kujunevad investeeringud mõlema tehase rekonstrueerimiseks lähiaastatel kaks korda suuremaks.

"Üksnes Rakvere tehase uuendamisse kulub käesoleval aastal 30 miljonit krooni. 20 miljonit krooni läheb katlamaja rekonstrueerimiseks ja 10 miljonit veepuhastusseadmete uuendamiseks," rääkis Ivanov.

Gaasküttel olev katlamaja on plaanis tulevikus üle viia biokütusele, mille tootmisel on firmal Efields pikaajalised kogemused.

"Biokütus on odavam kui gaas ja biokütuse kasutusele võtmisega saame alandada piirituse tootmise omahinda," lisas ta.

Samuti on firmal plaanis hakata soojust müüma Rakvere linnale. Piiritustööstuse jäätmeid aga kavatsetakse kasutada nii väetisena kui keemiatööstuses. Moe piiritustehase käivitumine lükkub Ivanovi sõnul järgmisse aastasse, kui on selge, millised on Rakvere piiritustehase majandustulemused.

Eeldused kvaliteediks

Rakvere piiritustehase viimatine juhataja Arno Kangur, kes praegu on kaasatud tehase ettevalmistamisse taastootmiseks, rääkis, et Rakveres on kõik eeldused toota kvaliteetpiiritust eksportturgudele.

"Rakveres on olemas piiritustööstuse spetsialistide kaader, kellel on tootmiskogemused. Samuti on kõrgel tasemel tehase tehnoloogiline pool," selgitas Kangur. Mõni aeg tagasi USA turge vallutanud kvaliteetviinad Saaga ja Tyri olid valmistatud Rakveres toodetud piiritusest.

Väike-Maarja valla Avispea Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets rääkis, et Eesti piiritustööstuse taassünd on rõõmustav uudis ka põllumeestele.

"Mul on praegu salves sada tonni rukist, mis sobib piiritustööstuse tooraineks," ütles Läänemets, lisades, et tema teada on Virumaal palju rukkikasvatajaid, kes loodavad müüa oma salvedes oleva teravilja Rakvere piiritustehasele.

Äsja koguneti Moele, kus tehaseomanikud tutvustasid oma plaane ja peeti asjatundjatega nõu tehase käivitamiseks, piiritustööstuse arendamiseks ja kaasrahastusvõimaluste leidmiseks.

Ajalugu
• Eesti piirituse tootmise ajalugu ulatub 500 aasta taha.
• 1921. aastal töötas Eestis 135 viinavabrikut.