Läinud laupäeval tähistati Juhan Kuke sünnikohas Käru külas kunagise riigivanema 125. sünniaastapäeva, mille puhul olid kohale tulnud nii Kuke sugulased kui ka vallajuhid ja siseminister.
Eesti suurt riigimeest meenutati kodukülas
20. aprill 2010, 07:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Kuke sünnikodu juurde püstitatud mälestuskivile asetati lilli ja kõne pidasid kohalik külaelu edendaja Jüri Aavik ja riigimees Trivimi Velliste.
Pärast ühispilti suunduti Käru seltsimajja, kus Juhan Kukest rääkis Eesti sõjamuuseumi teadusdirektor Leho Lõhmus. Samuti kõneldi päevakangelasest kui Eesti Tarvitajate Ühisuste Keskühisuse asutajast.
Esinesid Väike-Maarja muusikakooli õpilased, päevakohane väljapanek oli Konstantin Pätsi muuseumilt.
Kohaliku elu eestvedaja Jüri Aavik ütles, et Juhan Kukk oli väga aktiivne ja tohutu veenmisjõuga mees, kes tegeles laial rindel ega unustanud ka kolmandat sektorit. "Just selliseid riigimehi vajaks Eesti praegu väga," tähendas Aavik.
Sündis Käru külas
Juhan Kuke sünnikohal asuvale kivile paigutati mälestusplaat täpselt kümme aastat tagasi ning siis oli seda avamas üle saja inimese.
Praegu elavad Juhan Kuke sugulased ilma peal laiali, kuid side on jäänud ka Käruga.
Iseseisvusmanifesti koostajale, riigivanemale ja ühistegevuse edendajale Juhan Kukele oli pühendatud ka teisipäev, 13. aprill, mil toimus mälestustalitus Hiiu-Rahu kalmistul perekond Kuke rahulas.
13. aprillil möödus riigivanem Juhan Kuke sünnist 125 aastat. Juhan (Johann) Kukk sündis 1885. aastal Virumaal Salla vallas, mis kuulub praegu Väike-Maarja valla haldusalasse.
Kukk õppis Salla valla- ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis, lõpetas Tartu reaalkooli ja Riia polütehnikumi kaubandusosakonna, kus sai 1910. aastal I järgu diplomi. Akadeemiliselt kuulus Kukk algul korporatsiooni Vironia perre, kuid lahkus sealt üliõpilasseltsi Liivika.
Tema aktiivsema poliitilise elu periood seostub Eesti riigi loomise ja selle esimeste aastatega. 1917 oli Kukk Tallinna Eesti Liidu ja Ajutise Maanõukogu liige, lisaks Maavalitsuse rahaasjanduse osakonna juhataja.
Tema suureks teeneks oli Eesti rahasüsteemile alusepanemine. Olles Ajutise Valitsuse ning hiljem (kuni 1920. aasta keskpaigani) Otto Strandmanni ja Jaan Tõnissoni valitsuse raha- ja riigiasjade minister, viis ta sisse Eesti oma raha, Eesti marga, ning kindlustas seda rasketel Vabadussõja aegadel.
Sellesse perioodi kuulub ka vabariigi väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. Kukk oli see, kes koostas iseseisvusmanifesti teksti, mis sel päeval pidulikult ette loeti. Samuti kuulus ta Jüri Vilmsi ja Konstantin Pätsi kõrval Eesti Päästekomiteesse, kus hiljem Konstantin Konik ta välja vahetas.
Kukk oli Asutava Kogu ning I ja II riigikogu saadik tööerakonna nimekirjas, täitis 1921-1922 ühtlasi ka riigikogu esimehe kohuseid. Hiljem loobus ta aktiivsest poliitilisest tegevusest, pühendudes tööle õpitud erialal ning ühistegevuses.
1923. aastal sai Kukest nõmmelane. 1930. aastal valiti Kukk Nõmme linnavolikogu liikmeks. Olles Rotary Internationali peaesindaja Balti riikides, asutati tema initsiatiivil 1936. aastal Nõmme Rotary klubi, kolmas Eestis Tallinna ja Tartu klubi järel.
Nimetusse hauda
Okupatsioonivõimud arreteerisid Juhan Kuke juba 16. oktoobril 1940. Järgnes tribunal ja otsus - kaheksa aastat vangilaagrit.
Seda karistust polnud kohtualusel määratud ära kanda: Kukk suri 4. detsembril 1942 Arhangelski oblastis Kargopollagis ja kadus nimetusse hauda. Teda mälestab vaid sümboolne kalm perekonna matmisplatsil Hiiu-Rahu kalmistul.
13. aprillil emiteeris Eesti Post tema portreega postmargi, ümbriku ning eritempli.