/nginx/o/2009/08/05/217185t1had09.jpg)
Suur osa Eesti ühiskonna tegemistest on projektipõhine. Et tegutseda, on vaja raha ning Eesti liitumisel Euroopa Liiduga on kaasnenud võimalused seda fondidest ja meetmetest taotleda.
Juhtkiri: Projektide ajastu
/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
28. aprill 2010, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea paarkümmend aastat on Euroopa Liidus saadud maaelu toetuseks raha LEADER-meetmest, see võimalus on viimastel aastatel olnud kasutada ka Eestil. Kusjuures tegemist on "Eesti maaelu arengukava 2007-2010" kohustusliku toetusmeetmega, mille eelarvesse pidid uued liikmesriigid panustama vähemal 2,5% maaelu arengukava kogu eelarvest.
Eesti riik on aga usaldanud kohalikku algatust ja otsustanud LEADER-meetme kaudu jagada laiali ligi 10% arengukava eelarvest ehk 1,34 miljardit krooni, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 miljoni krooni kohalike tegevusgruppide osalusel jaotatavaid toetusi.
Kõrge osakaalu protsent maaelu arengu programmist seab meid Euroopa Liidus Hispaania, Hollandi ja Iirimaa järel neljandaks.
Lääne-Virumaal ollakse taotlusi esitama väga usinad: mullu tuligi siit kõige rohkem LEADER-meetmesse projektitaotlusi. Kuigi rahaline kogumaht oli suhteliselt väike, näitab see, et ka väikese raha eest saab midagi ära teha. Olgu siis külapäeva korraldamine, lastele õppepäeva organiseerimine, rattalaagri ettevõtmine või telgi ostmine.
Projektide esimesel tasandil läbivaatajad on nimetanud, et üks viga mitterahastatud projektidel on vähene suhtlemine külaelanike vahel, ja nõnda on soovitud rajada külaplatsi näiteks vanadekodu kõrvale või spordiväljakut kalmistule, ning samuti tuleb ette, et mõni seltskond üritab n-ö rehepappi teha.
Reeglina kavalad rahaküsijad siiski tuvastatakse eos.