Õnnelikud võivad olla need, kellel ei tule tänavu otsustada, millisesse kooli oma võsuke panna. Kaalutlemise kõrval, mida üks või teine kool võib lapsele pakkuda, tuleb märksa tõsisemalt mõelda selle peale, mida kool võib lapselt ära võtta.
Elina Kononenko: Kui valid lapsele kooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui teie laps ei pääsenud eliitkooli, tasuks üksnes rõõmustada – on lootust, et ta saab veel mõnda aega lapsepõlve kogeda ja areneda iseseisvaks terviklikuks isikuks.
Nii eliit- kui ka paljudes tavakoolides tähendab õppimine sageli küsitava väärtusega faktide hommikust õhtuni pähetuupimist ja hinnetejahti. Laps surutakse teiste, peamiselt õpetajate ette nähtud raamidesse. Tihti üritavad õpetajad teha lapsest isikut, kes ta tegelikult ei ole.
Toon ühe näite enda kohta. Koolist sain ma kaasa kompleksi avalikult laulmise osas: algklassides mind kooli laulukoori ei võetud, sest koori värbamise päeval sain laulmishindeks nelja. Hiljem küll selgus, et vähemalt kooli koori jaoks oleks mul häält ja viisipidamist jätkunud küll.
Kui hilisem lauluõpetaja küsis nii minult kui ka paarilt teiselt koorist väljajäetult, miks me kooris ei laula, jäi üle vaid õlgu kehitada – see rong oli juba läinud. Seega, ühe õpetaja ühe ebaobjektiivse otsusega võeti minult ära midagi väga olulist, ja mina polnud ainus. Ühes normaalses koolis saavad kõik õpilased kõikides nendele mõeldud tegemistes, mis neile huvi pakuvad, kaasa lüüa.
Nägin kõrvalt, kuidas teiste õpilastega mõnes teises valdkonnas samuti ebaõiglaselt käituti.
On võimalik
Ei saa öelda, et selline see koolielu kord juba on ja normaalne, inimlik kool ei ole võimalik. Üle lahe Soomeski erineb suhtumine õpilastesse ja neile õpetatavasse Eesti omast kui öö ja päev. Õpetaja jaoks ei ole seal lapsed tüliallikaks, keda tuleb kogu oma energiat panustades laiskuse eest halbade hinnetega karistada. Selle asemel mõeldakse, kuidas teha asjad selgeks ka nendele, keda helge peaga õnnistatud ei ole. Nuputatakse, kuidas nn loodreid õppeainetest huvituma meelitada.
Ma pole kunagi varem ega hiljem nii suurt vabanemist tundnud kui päeval, mil ma lõpetasin 12. klassi. Kuigi õpetajad hirmutavad koolis, et ülikooli ja hiljem tööle minnes elu alles raskeks läheb, on see puha vale.
Sellist ahistamist nagu keskkoolis-gümnaasiumis, kus täies elujõus aktiivne inimene peab igast oma sammust aru andma, kukelauluga kooli jooksma ja õppima kahtlase väärtusega asju veel siis, kui teised pereliikmed juba ammu magavad, ei kordu tegusa inimese puhul enam kunagi elus, välja arvatud juhul, kui inimest saadab ebaõnn. 12 aasta järel selgub, mis kõik on koolis teada saamata jäänud.
Head on rohkem
Ma loodan, et tulevikus ei pea lapsed enam mõtlema nagu mina: mida iganes elus uuesti teeks, aga vaat kooli küll kunagi tagasi minna ei tahaks.
Üksteist aastat pole olnud piisavalt pikk aeg, et kooli suhtes nostalgia tekiks.
Minust paarkümmend aastat vanemadki elavad veel unenägudes läbi koolis kogetud õudusi.
Praegune Eesti haridussüsteem on pigem laitust kui kiitust väärt. Kõige kohutavam on, et tegelikult ei vastuta selle eest mitte keegi. Haridusministeeriumi esindajad tegelevad suuresti poliitikaga – eelkäijate töö halvustamise ja enda oma õigustamisega.
Õpilane on ümber arvutatud pearahaks ja teda käsitletakse karjaloomana, keda tuleb kaksteist aastat kusagil kinni pidada.
Koolis käimisest aga kõrvale hoida ei saa, seadus kohustab oma last kooli panema, kuigi on võimalik pakkuda ka koduõpet.
Tänapäeval on kool üha enam muutumas karistusasutuseks. Äsja rääkis mulle üks lapsevanem, et tema pojale laotakse päevikusse igal hommikul viie minuti hilinemise eest ühtesid. Aga laps ei saa hilinemist vältida, sest teeremondi tõttu hilineb linna liinibuss.
Noored entusiastlikud õpetajad lähevad kooli tööle ja neile lüüakse peagi õppekavaga pähe. Kui õppekava ei täida, on oht, et näidatakse ust. Ei mingit isetegevust.
Loomulikult oli ja on koolis ka väga palju head. Õnneks. Tänu sellele saab selle kadalipu üle elatud.
Ka Eestis on häid koole, kus õpilast võetakse kui võrdset ja kus igal asjal, mida õpetatakse, on kindel kaalutletud põhjendus.
Oma lapsele kooli valides tuleb igal juhul olla äärmiselt ettevaatlik ja teha eelnevalt põhjalik taustauuring.