Kuigi Rakke alevikus on tänavad üldiselt nõuetekohaste tänavasiltide ja maitsekate viitadega tähistatud, leiab seal ka vanu, kahes keeles tänavatähiseid.
Rakke tänavatelt leiab senini kakskeelseid tänavasilte
17. juuni 2010, 23:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, mil Eesti vabariik on juba ligi kakskümmend aastat eksisteerinud, on eesti- ja venekeelseid tänavasilte Rakkes näiteks Kingu ja Mäe tänava, samuti asula peatänava Faehlmanni tee majadel ja aedadel.
Rakke vallavanem Andrus Blok möönis, et kakskeelsed sildid on vallavalitsuse tegematajätmine. “Need on lihtsalt kahe silma vahele jäänud, nagu mõnikord juhtub,” ütles vallavanem ning lisas, et vald ei soovi kuidagi venekeelset infot tänavatel õigustada.
“Võtame need sildid kiiresti maha,” lubas Andrus Blok teisipäeval.
Keeleinspektsiooni nõunik Hele Pärn rääkis, et kindlasti on tegemist seadusrikkumisega, sest kohanimeseadus ütleb, et kohanimed on eestikeelsed ning need pannakse kirja eesti-ladina tähestiku tähtedega.
Kakskeelsete siltide puhul on keeleinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, ning kui seda ei täideta, rakendada sunniraha. “Sunniraha pole kohanimesiltide kordasaamiseks siiani küll vaja läinud,” märkis keeleinspektsiooni nõunik. Ta selgitas, et inspektsiooni eesmärk ei ole karistamine, vaid see, et asi korda saaks, ja iga kord ei oskagi inimesed seadusrikkumisele tähelepanu pöörata.
“Oleme Tallinnas alates 2003. aastast kõik tänavad läbi käinud ja ettekirjutusi teinud, aga alles hiljuti nägin veel paari venekeelset silti,” rääkis Pärn.
Alati ei pruugigi mitmekeelsete tänavanimesiltide ülesjäämine olla ainult omavalitsuse tegematajätmine, vaid selle eest, et kõik oleks seaduspärane, peavad hea seisma ka kinnistuomanikud.
Rakke vallavalitsus tellis uued tänavaviidad ja -sildid eelmisel suvel ning need pandi alevikus üles kõigi tänavate tähistamiseks.
Varem oli suur osa Rakke tänavatähistest pärit ammusest ajast, kuid enamasti oli venekeelne nimetus siiski värviga kinni kaetud, mida lubab ka seadus.