Politseijuhi pussitaja peab tasuma ohvri ravikulud

Mullu detsembris Jõhvi kohtumajas peetud istungil väitis Seppen, et ravikulude tasumise nõue on justkui tema teist korda karistamine. Samuti viitas ta asjaolule, et kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitatud. Kui oleks esitatud, olnuks nõue õigustatud.

Seppeni sõnul on tal seoses vangistusega tekkinud suur võlgnevus.

Kohtu hinnangul ei saanudki kriminaalasjas tsiviilhagi esitada, sest seaduse järgi tekib selline õigus alles kohtulahendi jõustumisel. Ka on kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

“Asjaolu, et kostjal võib seoses kinnipidamisasutusse sattumisega olla raske majanduslik olukord, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks,” öeldakse Viru maakohtu otsuses.

Üks võimalus hüvitise maksmisest pääseda on taotleda kohtult üksikisiku pankrotti. Seppen kannab karistust Tartu vanglas. Tartu maakohtust öeldi, et Seppen pole kohtule pankrotiavaldust esitanud.

Ivar Seppen läks 2011. aasta 22. aprilli õhtul Rakveres oma endise ülemuse, Rakvere politseijaoskonna juhi Lembit Kalda elukohta ja lõi teda mitmel korral noaga, põhjustades eluohtlikke vigastusi. Rakvere haiglast viidi Lembit Kalda hiljem üle Tallinna haiglasse, sest maakonnahaiglas ei suudetud tuvastada kopsuvigastust.

Seppen sõitis pärast pussitamist esialgu Raktoomi tanklasse, kus jõi paar õlut, ja seejärel andis end ise politseile üles.

Kohtus Seppen end süüdi ei tunnistanud. Ta selgitas, et pärast ametisõidukiga alkoholijoobes tehtud avariid anti talle võimalus politseist omal soovil lahkuda. Kalda olevat talle öelnud, et oled aasta või poolteist politseist eemal ja siis on lootust tagasi saada. Ta ei olnud rahul, et hoolimata Kalda korduvatele lubadustele teda politseisse ikkagi tagasi ei võetud. Samal ajal aga halvenes Seppeni majanduslik olukord, sest turvafirmas, kus ta töötas, maksti vähe palka.

Kalda ütles kohtus, et ei ole andnud Seppenile lubadust teda tööle tagasi võtta, sest tema pole volitatud kedagi tööle võtma ega vabastama.

Viru maakohus karistas Seppenit üheksa aasta pikkuse vangistusega. Otsus kaevati edasi Viru ringkonnakohtusse, kuid teise astme kohus jättis maakohtu otsuse muutmata.

Seppen käib koduvanglaga kohut. Üleeelmise aasta septembris esitas ta kinnipidamiskohale taotluse inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, sest oli üksi pandud teadmata ajaks suletud ruumi. Ruumis puudus võimalus istuda, kontakteeruda vanglatöötajatega, kutsuda abi ja kasutada tualetti. Lisaks jäeti ta ilma õhtusöögist ja vajalikest ravimitest.

Tartu vangla jättis taotluse rahuldamata ja Seppen pöördus 5000 euro suuruse kahjuhüvitise nõudega Tartu halduskohtusse. Hiljem vähendas ta nõude 500 eurole.

Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Põhjenduses selgitatakse, et umbes viis tundi vee ja toiduta olemine tekitas Seppenile küll ebamugavusi, kuid ei saanud põhjustada olulisi muutusi tema tervislikus seisundis. Kohus viitab ka hiljem võetud vanglaametniku seletuskirjale, mille järgi Seppenile pakuti toitu, kuid mees sellest keeldus. Seppen nimetas seletuskirja fabritseerituks.

Ringkonnakohus tühistas osaliselt Tartu halduskohtu otsuse ja mõistis Tartu vanglalt Seppeni kasuks välja mittevaralise hüvitise 100 eurot. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu järeldusega, et Tartu vangla süül toimunu ei olnud nii intensiivne kaebaja õiguste rikkumine, et selle eest peab kaebajale tekkinud mittevaralise kahju hüvitama rahas, vaid piisab üksnes sellest, et vangla on Seppenilt vabandust palunud ja kinnitanud, et edaspidi midagi sellist enam ei juhtu.