Koeratapus süüdistatu astus kohtu ette

Süüdistuse järgi tappis Mirek Matikainen eelmise aasta 22. veebruaril Tamsalu vallas Kullenga külas Rakvere - Väike-Maarja maantee ääres põllul korduvalt jahirelvast tulistades kaks koera.

Üks koertest oli just end rihma küljest vabaks saanud ja naabrikoera juurde jooksnud. Selle peremees päästis oma koera ka valla, et las natuke jooksevad koos. Kui aga penid suundusid üle sõidutee põllule, mida nad varem polnud teinud, otsustasid koeraomanikud lemmikloomad tagasi kutsuda.

Kahte koera põllul nägi eemalt jahimeeste seltskond ja pidas neljajalgseid huntideks. Matikainen koos peaaegu 60 aastat jahimehena tegutsenud Heino Kasemaaga otsustasid minna mootorsaaniga asja uurima.

Hundid muutusid koerteks

Matikainen tuvastas binokliga vaadates, et tegemist on siiski suurte koerte, mitte huntidega. Paraku aga jooksid penid otse kahe jahimehe poole ja Kasemaa hinnangul võis seda tõlgendada rünnakuna.

Matikainen otsustas koeri tulistada. Üks kukkus kohe maha. Teine pöördus vasakule, vererada järel.

Kasemaa sõnul sundis just vererada neid koerale saaniga järele sõitma. “Tegemist oli haavatud loomaga,” selgitas ta.
Kasemaa ütlust mööda vajas Matikainen kahe looma surmamiseks viit-kuut lasku. Vahepeal laadis mees püssi, mille salve mahub kolm padrunit.

Kasemaa, kelle juhitavas jahipiirkonnas intsident juhtus, tunnistas, et on neid kahte koera varem metsas näinud. Samuti kimbutavad need koerad põllul kitsi. Väike-Maarja jahimehed olevat kunagi nende jälgi võsavillemite omaks pidanud ja seepärast hundijahi korraldanud.

“Ega koerte laskmine jahimehe seisukohalt õige ei olnud, aga teisalt ju rünnati,” sõnas põline jahimees Heino Kasemaa ja lisas, et nad mõlemad olid ka sündmuskohal juhtunut kahetsenud.

Kohtus Matikainenit kaitsnud vandeadvokaat Küllike Namm viitas hädakaitsele. Samuti oli vandeadvokaadi hinnangul tegu eelneva seadusrikkumisega ehk Tamsalu valla sisekorraeeskirjade eiramisega.

Kannatanud Astrid Liiva ja Toomas Otsa tunnistasid, et polnud täitnud nimetatud õigusakti nõudeid.
Viru ringkonnaprokuratuur ei soovinud omanike silme all tapetud koerte juhtumiga esialgu tegelda ja lõpetas kriminaalmenetluse avaliku ehk riigi huvi puudumise tõttu.

Tänu avalikkuse suurele huvile saatis prokuratuur asja kohtusse.

Õiguskaitse apsud

Kohtus Matikainenit kaitsnud vandeadvokaat Küllike Namm väitis, et ekspertiisi järgi on koerad surmatud ühe lasuga ehk süüdistus julmas kohtlemises pole õige.

Telekanalil Kanal 2 on videolõik, kus on näha ühe koera käpal laskevigastus, mida lahangu protokollis pole märgitud.

Teine kannatanu ehk koeraomanik Heiti Merilo võttis endalt eelmisel aastal elu. Namm ei soovinud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi avaldada, sest uurija ei olnud protokollile kirjutanud seaduses nõutud kuupäeva, millal ütlusi anti.

Kohtunik Tiit Kullerkupp leidis, et kuupäev on tuvastatav teise kannatanu ütlustega ja kriminaaltoimikus olevate dokumentidega ning see õigusemõistmist ei takista.

Kohtuistung jätkub täna.