Kolledži kohal rippuv kirves jäi õhku

Eva Samolberg-Palmi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsised teemad: TLÜ Rakvere kolledži tulevikku lahkasid TLÜ arendusprorektor Eve Eisenschmidt (vasakul), rektor Tiit Land ja akadeemiline prorektor Priit Reiska. Olukorda jälgisid murelikult teiste hulgas ka maavanem Marko Torm ning VIROLi­ tegevdirektor Sven Hõbemägi (nurgas paremal).
Tõsised teemad: TLÜ Rakvere kolledži tulevikku lahkasid TLÜ arendusprorektor Eve Eisenschmidt (vasakul), rektor Tiit Land ja akadeemiline prorektor Priit Reiska. Olukorda jälgisid murelikult teiste hulgas ka maavanem Marko Torm ning VIROLi­ tegevdirektor Sven Hõbemägi (nurgas paremal). Foto: Marianne Loorents

Möödunud nädalal teatas Tallinna ülikool, et rektoraat tegi Rakvere kolledžile ettepaneku tänavu uute üliõpilaste vastuvõttu mitte korraldada. Eile kogunesid kolledži nõukogu liikmed, maakonna ja linna ning ülikooli rektoraadi esindajad, et emotsionaalseks kiskuva arutelu käigus lahendusi leida.

Rahanappus ja õpilaste vähesus ei käi üksnes üldhariduskoolide kohta – samasuguste probleemidega heitlevad ka kõrgkoolid. Just finantsvahendite nappus sunnib ülikooli langetama raskeid otsuseid.

Tallinna ülikool on seadnud uueks sihiks kujundada viis erialadeülest teaduspõhist fookusvaldkonda. Neile keskendumine eeldab nii kulude vähendamist kui tegevuste koondamist.

“Kolledžile tehtud ettepanek lähtub soovist vähendada erialade dubleerimist ülikooli sees ning sel moel ressursse koondada,” selgitas rektor Tiit Land ja lisas, et plaan käivitus juba ligemale aasta tagasi, sest üliõpilaste arv on langenud ning ülikoolide rahastamine muutunud.

“Pearaha enam ei ole ja haridusministeeriumi jaoks on oluline kõrghariduse kvaliteet, mitte kvantiteet. Püüame fokusseerida tegevusi ülikoolis. On fakt, et Rakvere kolledž täidab rolli ka kohalikus arendustegevuses, aga meie jaoks on oluline, et see ei toimuks üksnes tasemeõppe arvel. Vanaviisi jätkates ei oleks Tallinna ülikool jätkusuutlik,” selgitas rektor Land.

Põhjusena, miks muudatused puudutavad just Rakvere kolledžit, ent mitte Haapsalus asuvat, toodi välja kahe kolledži sisulised erinevused. Nimetati, et lisaks tasemeõppele on Haapsalus ka mitmeid toimivaid projekte, mis ülikoolile tervikuna lisandväärtust toodavad, samal ajal Rakvere kolledži õppekavad dubleerivad pealinnas õpetatavaid.

Kolledži direktor Kalle Karron dubleerimise suhtes rektoraadi esindajatega ühel meelel ei olnud. “Nime poolest võib dubleerimist arvata, aga sisu on näiteks alushariduse pedagoogi erialal Tallinnaga võrreldes erinev,” ütles Karron.

Karronit toetas ka Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi, kelle sõnul on lasteaiaõpetajate eriala püsimine piirkonnas regioonile äärmiselt oluline. TLÜ akadeemilise prorektori Priit Reiska selgituse järgi on dubleerimise mõiste mitmeti tõlgendatav ja näiteks tööturu mõistes toimub dubleerimine täielikult.

Vaatamata sellele, et rektoraadi hinnangul on Rakvere kolledžit puudutavat ettepanekut analüüsitud põhjalikult, tuli see kohalikule kogukonnale kui välk selgest taevast. Kolledži nõukogu liige Ain Suurkaev avaldas arvamust, et küsimusele lähenetakse sootuks valest otsast.

“Jääb mulje, et esmalt paneme üliõpilasele ühe, aga siis hakkame alles selgitama, mida me temalt üldse eeldame,” tõi Suurkaev näiteks. Ta pakkus lahendusena välja, et ülikool leiaks koos piirkonnaga mõlemat osapoolt rahuldava lahenduse ning annaks kolledžile aasta reageerimisaega. Alles seejärel võiks vaadata, millised lisandväärtused suudab see õppeasutus aasta jooksul luua ning kas uute üliõpilaste vastuvõtt on mõeldav ka 2016. aastal.

Lääne-Viru maavanem Marko Torm ütles, et sanktsioneerivad ja äärmuslikud otsused võtavad piirkonnalt võimaluse positiivseteks arenguteks. Torm oli seisukohal, et võib ju rääkida vastuvõtu ärajätmisest üheks aastaks, fakt on aga see, et millegi lõppemisel on väga raske seda taaskäivitada.

TLÜ arendusprorektor Eve Eisenschmidt avaldas arvamust, et vastuvõtu ärajätmises aastaks–paariks ei ole midagi erakordset ning seda on praktiseeritud varemgi. “Meie mantraks on olnud juba pikka aega, et kolledžitel tuleb leida teisi tuluallikaid.” See vastus ei rahuldanud aga Marko Tormi, kes ei taganenud oma seisukohast, et ilma tasemeõppeta on lisandväärtuse loomine kolledžil võimatu.

Koosviibimisele tunniajase hilinemisega saabunud Rakvere linnapea Mihkel Juhkami tõstatas konkreetse küsimuse – millist tulubaasi kolledžilt oodatakse, et üliõpilaste vastuvõtt saaks samas mahus jätkuda?

Tiit Landi hinnangul võiks rääkida summast veerand miljonit eurot, mis on praegu Rakvere kolledžile antav tegevustoetus tasemeõppe läbiviimiseks. Ülikooli prioriteet on aga arendada teadustegevust ja suunata ressursse just sinna. Eisenschmidt rõhutas, et rektoraat vaatab alati ülikooli kui tervikut ja kärpeid tehakse kahtlemata ka mujal.

Kohtumise lõpu konkreetsemad ettepanekud sõnastas Mihkel Juhkami, kelle ütlusel oleks arukas jätkata kolledžis vähemalt kahe eriala vastuvõttu. Linnapea sõnul on Rakvere linn ja maavalitsus valmis kiireid lahendusi leidma ja edasi liikuma, see on aga võimalik vaid traditsioonide pinnalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles