Põllukividest hooned on väärtus, mida hoida

Kooli ja kauplust kasutatakse samal otstarbel tänapäevalgi, endisest meiereist on saanud vallamaja ning pritsikuur on kasutusel küttepuude hoidla ja panipaigana, sest parema rakendusvõimaluse peale pole veel tuldud. Kena väljanägemise nimel on pritsikuuril vahetatud katus ning renoveeritud torniosa.

Hooned moodustavad ajaloo- ja kultuurimälestisena ainulaadse ansambli, mis on võetud ka muinsuskaitse alla.

Peamiseks ehitusmaterjaliks on maakivid, mis pärinevad enamasti ümbruskonna põldudelt. Arvatavasti on osa kive pärit lähedal asuva Moora küla endisaegsest neogooti-stiilis mõisahoonest, mis ei saanud kunagi päris valmis.

Kõik need hooned rajas Peipsi-äärsest Piirikülast pärit ehitusettevõtja Fomin koos oma brigaadiga.

“Me ise oleme siin elades ümbritsevaga harjunud ega oskagi seda võib-olla alati vääriliselt hinnata. Külalised imestavad, et oi, mis teil siin on, kui põnev. Ja kui hästi säilinud. Siia sattuvad inimesed teevad tihti pilti ja imetlevad,” kõneles Laekvere vallavanem Aarne Laas.

Laas ütles, et hooned kerkisid ärksate talupoegade ja ühistegevuse entusiastide initsiatiivil.

Ülo Mustasaare koostatud ajaloolisest ülevaatest selgub, et kõigepealt kerkis endise kõrtsi asemele Laekvere Tarvitajate Ühisuse Talupoeg kauplusehoone. Esialgu oli kavas ehitada maja, kus peale poe olnuks ruumi ka rahvamajale.

Kuna ühisusel ei olnud selleks piisavalt raha, valmis ülemisel korrusel seltsielu jaoks vaid suur saal koos näitelavaga.

Kui ehitus algas, oli toonasel Paasvere vallal raskusi koolile ruumide leidmisega.

Valla ja ühisuse vahel saavutati kokkulepe, mille kohaselt vald andis ühisusele miljon marka laenu ehituse tarbeks ning viimane rajas hoonesse ruumid ka kooli jaoks. Kauplus ja kool alustasid tegevust 1926. aastal, hoone valmimise järel. Õppeasutus tegutses majas küll vaid viis aastat.

Kauplusehoone on ainuke, mis ei kuulu omavalitsusele, vaid eraomanikule, Järva Tarbijate Ühistule. Majas tegutseb kauplus A&O. Mõned aastad tagasi investeeris ühistu hoonesse ning selle katus renoveeriti. Kohalikku rahvast see rõõmustas.

Kuna ruumid kauplusehoones jäid koolile kitsaks ning sealsed tingimused ei vastanud kõigile nõuetele, ehitati Laekverre peagi ka koolimaja, esialgu 6klassilise algkooli jaoks.

Lapsi õpetatakse majas praegugi, kuid olukord on siiski aja jooksul muutunud: 1970. aastal valmis juurdeehitis, hiljem on õppehoones tehtud kapitaalremonti. Üldiselt on koolimaja heas korras, muret valmistab vaid katuse olukord.

“Vallamaja katus on hullemas seisus. Enne peame selle vahetama ja seejärel otsima võimalusi ka kooli jaoks,” kõneles Aarne Laas.

Neljast majast valmis kõige hiljem, 1935. aastal, pritsikuur. See tehti suurte hoonete ehitamisest üle jäänud põllukividest.