Järgmine suvi toob Pika tänava teatri

Kirikust linnusesse viiv salakäik jäi saladuseks, küll leiti kaevamiste käigus üks vahva kelder ja omapärane pikali­asendis ahi, mis küll muinsuskaitsele huvi ei pakkunud, kuid mida Multi Margeri juhataja Rainer Miltopi sõnul on tulevikus kavas eksponeerima hakata.

Multi Margeri hoov ise on viimastel aastatel aga tund­matuseni muu­tunud ning endiste kuu­rilobudi­ke ja prügihun­nikute ase­mele valmib konserveeritud majavundamendi kohale selle kuu lõpuks lava, hoovis haljendab muru ja vallimäe serv on võsast puhastatud.

Väga vahva värk

Järgmisel suvel tahab Rainer Miltop oma hoovi teatrietenduste ja kontsertide jaoks avada. “Tahaks kokku leppida igasuguseid huvitavaid üritusi, teatrit ja mõnusaid, mitte väga lärmakaid kontserte,” rääkis Miltop.

“Nii palju kui mina seda hoovi aknast näinud olen, oleks see väga hea mänguplats teatri jaoks ja leiaks kindlasti ka muud kultuurilist rakendust,” rääkis Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe ja lisas, et tema hinnangul oleks Rakverele sellist väiksemat vabaõhu kontserdi- ja etenduspaika kindlasti vaja.

Rakvere teatri plaanid on järgmiseks suveks juba paigas, ja ehkki mõte teha midagi Multi Margeri hoovis ehk Pika tänava teatris, nagu Saaremäe seda esimese hooga nimetanud oli, tundus päris ahvatlev, ei ole teatril võimalust midagi uut selle paiga jaoks teha.

“See ei tähenda, et seal ei võiks sündida mõni eriprojekt, võimalus on ka mõni etendus lihtsalt suveks toast õue tuua,” kõneles Üllar Saaremäe, kes oma sõnul ootab huviga Multi Margeri hoovi valmimist.

Rakvere Linnanoorte Näitetrupi juhendaja Tiina Rumm ei olnud Rainer Miltopi plaanidest veel kuulnud. “Aga igal juhul on see väga vahva, annab Pikale tänavale palju juurde ja meiegi võiks kindlasti mõelda selle peale, et seal midagi teha,” arvas Rumm.

Lava rajatakse praegu Multi Margeri maja taha kavandatud maja vundamendile. “Ma ei ole laenuinimene ja tahaks asjad oma vahenditega valmis ehitada,” põhjendas Rainer Miltop seda, miks vundamendist kaugemale ei ehitata.

“Ja väga suure tõenäosusega on ehitustööde järgmine etapp niikuinii hoopis tänavaäärse majaga risti jääva tervisekeskuse hoone ehitamine,” lisas ta.

Kui kaks maja ükskord valmis, siis peaks lava kolima lihtsalt teise kohta, praegu tühjalt seisvale muruplatsile, ja publikule rajatakse istekohad vallimäe veerule.

Pika tänava ilu ja valu

Ehitustöödega seotud kaevamiste ajal midagi huvitavat maa seest peale ühe väikese keldri ja kummalise ahju välja ei tulnud. “Eks selle legendaarse käigu jaoks oleks pidanud ka oluliselt sügavamale kaevama,” arvas Rainer Miltop.

Ainuüksi eelmise sajandi kultuurkihti on selles Pika tänava hoovis juba üle poole meetri. “Tükk vana sillutist tuli välja umbes 60 cm sügavuselt,” rääkis Miltop.

Räpase lobudikke täis hoovi puhastamisega tegi Miltop algust juba üle kümne aasta tagasi. “2000. aastal maksin ainuüksi hoovi puhastamise eest 95 000 krooni,” mäletas ta.

Rainer Miltopi hinnangul peaksid kõik Pika tänava hoovid korras olema ja ka vähemalt ajuti linnarahvale avatud. Ise üritab ta linnaisadele selgeks teha, et augusti alguses võiks Mul­ti Mar­geri hoovis pidada suvelõpu laata, mis oleks juuni alguse Pika tänava laada väiksem analoog.

“Või miks mitte nii nagu mujal ilmas, et teha päris tänavalaat, selliselt, et inimene istub tänaval lauakese taga ja majaperemees pakub otse aknast head ja paremat,” mõlgutas Miltop mõtteid.

Vanalinna selts, mille eestvedajate hulka Rainer Miltop samuti kuulub, üritab leida mingit võimalust Pika tänava hoovide korrastamiseks toetusraha saada.

“Selge on see, et inimesed ise sellega hakkama ei saa,” lausus Miltop.

Pika tänava ilu hakkab aga Miltopi hinnangul vähehaaval aastakümnete jooksul sinna ladestunud valu alt välja tulema.

Ka Multi Margeri hoovi tulevik sõltub peaasjalikult rahast. Kui raha liigub ja elu paremaks läheb, saab ka kaks kavandatud maja ning statsionaarse lava valmis ehitada. Seni tuleb aga leppida ajutise lahendusega.

“Loodetavasti leidub Rakveres ka piisavalt inimesi, kes tahavad kultuuri tarbida,” lausus Miltop mõtlikult ja leidis, et tegelikult peaks linn oluliselt suurenema, et oleks kultuuritarbijaid ja ka linna rahakoti täitjaid.