Viru-Nigula kirikus pühitsetakse kaunis vitraažaken

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru-Nigula kiriku peaakna vitraaž.
Viru-Nigula kiriku peaakna vitraaž. Foto: Andrei Lobanov.

Täna pühitsetakse EELK Viru-Nigula Püha Nikolause kirikus hiljuti valminud peaakna vitraaž. Koguduse ja terve kogukonna jaoks tähtsast sündmusest võtab osa ka peapiiskop Andres Põder.


Vitraaži valmistamisel on kasutatud 45 tooni sinist, mis teeb pildi erakordselt elavaks. Osa materjalidest pärineb Itaaliast. Vitraažakna “Kristuse taevaminemine” autor on tipptasemel kunstnik Andrei Lobanov.

“Kindlasti on see nii koguduse kui terve kogukonna jaoks väga tähtis sündmus,” ütles Viru-Nigula koguduse vaimulik diakon Heinar Roosimägi.

Altariruum on nüüd hämaruseski hele ning kirik paistab avaram ja valgem, ilus vitraažaken annab edasi olulist piiblisõnumit.

Märgiline tähendus

Vitraažaknal on oluline märgiline tähendus. Heinar Roosimägi jutustas, et Viru-Nigula kiriku sisustus, kaasa arvatud katus, hävis Teise maailmasõja käigus. Sisuliselt jäid püsti vaid kiriku müürid ja võlvid nende peal.

Kirik sai uue interjööri 1950ndatel, ehituskvaliteet oli toona kehv ning vahepeal ei ole kirikut seestpoolt uuendatud. Uue akna jaoks otsiti vanu fotosid ja tehti uuringuid.

Akna suurus ja raamid taastati sellisena, nagu need olid enne kiriku põlemist. Ka piiblimotiiv pärineb vanalt altarimaalilt.
Roosimägi sõnul on pikaajaline kava anda kirikule tulevikus samasugune ilme, nagu see on kunagi olnud, ja vitraažakna valmimine on sellel teel väga tähtis samm.

Andrei Lobanov, kes on teinud vitraažaknaid paljudes Eesti kirikutes ja kogunud oma töödega tuntust ka mujal maailmas, tõdes, et töö oli mahukas, kuid huvitav. “Esimene eskiis valmis juba viis aastat tagasi,” selgitas kunstnik ja lisas, et kogudusega koostöös jõuti lõpliku variandini umbes pooleteise aasta eest.

Kunstnik kinnitas, et Viru-Nigula kiriku peaakna vitraaži tegemine on olnud tema jaoks väga tähtis töö, üks väljakutsetest, mis avaneb vaid kord elus. “See on nagu oma laps. Töö on olnud kaua aega südames, nüüd elab aga oma elu,” rääkis kunstnik, kes rõõmustas, et vitraažaken on kogukonna poolt väga hästi vastu võetud.

Pikaajaline töö

Mõte lasta teha altari taha peaaknale vitraaž tuli aastate eest toona kirikut teeninud õpetaja Tõnu Taremaal.
“Vitraažakna valmimine on olnud mahukas ja pikaajaline töö,” ütles Viru-Nigula koguduse vanem Veiko Oder, kellel on väga hea meel, et see teoks sai.

Oderi sõnul on kirik muinsuskaitsealune objekt, seetõttu on vitraažakna taastamisel tehtud koostööd muinsuskaitseametiga ning saadud vajalikud kooskõlastused.

Vitraažakna tegemine läks maksma umbes 200 000 krooni. Osa sellest summast saadakse LEADER-programmist, suur on koguduse enda panus.

Oder kiitis head koostööd Viru-Nigula vallavalitsusega, kes on kogudust nii nõu kui jõuga kogu aeg toetanud.
Vallavanem Ervins Veitsurs ütles, et uue vitraažakna saamine on valla elus kindlasti tähtis sündmus. “Kui kogukonna jaoks midagi ilusamaks ja paremaks muutub, on väga hea meel,” sõnas ta.

Uue vitraažakna pühitsemistseremoonia kirikus algab täna kell 12, seejärel on koosviibimine ja vestlusring Viru-Nigula Hariduse Seltsi ruumides, üritusel tutvustatakse kiriku ajalugu.

Tähtsast sündmusest on osa saama oodatud kõik, eraldi on kutsutud aegade jooksul kogudust teeninud vaimulikud, samuti vitraažakna autor ja need, kes ettevõtmisele kaasa aidanud. Üritusel osaleb ka peapiiskop Andres Põder, kes teenis Viru-Nigula kogudust aastatel 1976-1979.

Kirik

Viru-Nigula Püha Nikolause kiriku ehitamisajaks peetakse XIII sajandi II poolt.
Vene-Rootsi sõja käigus 1658. aastal kirik rüüstati ja põletati. See taastati umbes sajandi vältel.
II maailmasõja ajal, 1941. aastal, põles kirik uuesti.
Viru-Nigula Püha Nikolause kirik on Virumaa vanim kivikirik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles