Vinni vallavolikogu otsustas panna müüki vallale kuuluva Inju mõisa ja Rutja kordoni ning ligi 20 hektari suuruse maatüki Rakvere linna piiril.
Vinni müüb ajaloolise Inju mõisa maha
16. oktoober 2010, 23:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vinni vallavalitsuse maanõunik Anu Are rääkis, et avalikul enampakkumisel pannakse müüki Inju lastekodu kinnistu koos metsakinnistuga, mis asub lastekodu lähedal, alghinnaga 9,7 miljonit krooni.
“Arco Vara tehtud hindamine andis küll pisut madalama hinna, aga alati saab ju alghinda langetada,” selgitas Are volikogule ja lisas, et mõisatega tehakse suhteliselt vähe toiminguid ja sestap on neid tema arvates raske hinnata.
Arco Vara eksperdiarvamus pakkus Inju mõisa võimalikuks hinnaks neli kuni kuus miljonit krooni ja metsakinnistu hinnaks 800 000 krooni.
Demokraatiat napib
Sotside nimekirjas Vinni volikogusse pääsenud Andres Haidak, kes ainsa kohal olnud volikogu liikmena kinnisvara müügiotsuste poolt ei hääletanud, leidis, et Inju mõisa müük tuleks volikogu päevakorrast hoopis maha võtta ja arutada seda eelnevalt volikogu majanduskomisjonis.
“9,7 miljonit on nonsenss, me ei saa selle raha eest midagi ehitada,” lausus Haidak.
Ka rahvaliitlasena volikogusse saanud, kuid nüüdseks erakonnast lahkunud Vello Tafenau oli esmalt seda meelt, et nii suurte kinnistute müüki võiks kõigepealt komisjonides arutada. “Lahendust on vaja otsida, praegu jääb demokraatiast vajaka,” ütles Tafenau volikogule.
Vello Tafenau hinnangul on Vinni valla juhtimine autoritaarne ja komisjonides asju ei arutata.
“Vald on rahaliselt keerulises seisus ja müük on vajalik,” sõnas Tafenau, kelle arvates on aga müüdava vara väärtus oluliselt suurem kui välja pakutud alghinnad. “Paraku on neidki hindasid praegusel ajal väga raske saada,” sõnas ta.
Vinni vallavanema Toomas Väinaste sõnul loodi majandustõusu ja kalli kinnisvara ajal illusioone, et Inju mõisa hind peaks olema 30 miljonit krooni. Väinaste tõi võrdluseks, et ühe lastekodu tarbeks ehitatud peremaja hinnaks kujunes neli miljonit krooni. Kokku ehitati lastekodule tegevusmaja ja viis peremaja, seda küll valdavalt riigi raha eest.
Välismaiste organisatsioonidega, mis omal ajal Inju mõisas tegutsenud lastekodu toetasid, ja kunagiste mõisaomanike järeltulijatega, kes samuti mõisa suuri summasid panustasid, Toomas Väinaste sõnul ühendust võetud ei ole.
Rutja kordoni 1,5 hektari suuruse kinnistu hinnaks pakkusid eksperdid alla miljoni krooni, vallavalitsus pakkus aga alghinnaks 5,7 miljonit krooni.
“Ega tegelikult Rutjat nagu väga ei tahakski müüa,” sõnas vallavanem Toomas Väinaste alghinda kommenteerides.
Ostjaid peletav hind
Vello Tafenau aga meenutas, et kui ta 2007. aastal tegi ettepaneku Rutja kordoni müümiseks, naerdi ta volikogus valjuhäälselt välja.
Rutja kordonis tegutses suviti laste- ja noortelaager, kuid hooned on tugevalt amortiseerunud ja ei vasta laagripidamise tingimustele. Kolmanda suure objektina otsustati müüki panna Rakvere ringtee ja linna piiri vahele jääv 19,65 hektari suurune Metsniku katastriüksus Piiral.
Maanõunik Anu Are selgitas, et kui vald rajaks sinna arendustegevuseks vajalikud kommunikatsioonid, kuluks selleks umbes 20 miljonit krooni.
“Rakvere linnas müüakse krunte hinnaga 80-100 krooni ruutmeetrist, see tähendab, et me jääksime heal juhul nulli,” teatas ta ja lisas, et nii otsustati pakkuda seda kinnistut hinnaga 39,7 krooni ruutmeetri pealt ehk kogumaksumusega 7,8 miljonit krooni. Kommunikatsioonide eest hoolt kanda jääks sellisel juhul kinnistu ostja ülesandeks.