Ideid Tapa vaksali kasutamiseks pole

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trööstitu pilt, mis avaneb Tapa raudteevaksalist, jätab möödujatele Tapast kurva mulje. Ideid ning huvi hoone kasutuselevõtuks aga pole kellelgi.
Trööstitu pilt, mis avaneb Tapa raudteevaksalist, jätab möödujatele Tapast kurva mulje. Ideid ning huvi hoone kasutuselevõtuks aga pole kellelgi. Foto: Arvet Mägi

Tapa vaksal on säilitamiseks konserveeritud, omanik Eesti Raudtee teeb seal vaid hädaabitöid. Mis vaksalist saab, on senini selgusetu.


Paekivist ja punastest tellistest jaamahoone valmis 1928. aastal puidust hoone asemele. Jaama seinal on soomusrongirügemendile pühendatud mälestustahvel. Vaksali kõrval asub võimas veetorn.


Tapa vallavanema Alari Kirdi sõnul on vaksal kohalikele inimestele emotsionaalselt tähtis ning oluline objekt ja ka Tapa linna visiitkaart läbisõitjate jaoks. “Loomulikult tahaks ilusat lahendust, aga ma lihtsalt ei näe seda,” märkis ta nõutult.


Kui vaksalis asunud puhvet 2006. aastal tegevuse lõpetas, suleti jaamahoone lõplikult. Nüüd ootavad inimesed rongi perroonil pisikeses läbipaistvas ootepaviljonis.


Funktsioonita hoone


Vaksal, mis kuulub Eesti Raudteele, pole ettevõttele vajalik ning avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul hoitakse sel praegu katus peal ning uksed-aknad kinni, et vandaalid lõhkuma ei pääseks.


Ajaloolise hoone kasutamise vastu Eesti Raudteel huvi puudub.


2008. aasta lõpus algatas rühm Tapa kodanikke avaliku arutelu vaksali kasutusele võtmiseks. Aktiivselt lõid kaasa nii Tapa vallavalitsuse kui ka Eesti Raudtee esindajad.


2009. aastal korraldasid Tapa vallavalitsus ning Eesti Raudtee ideekonkursi, leidmaks mõtteid, kuidas vaksalit kasutada. Konkurss kukkus sisuliselt läbi: laekus vaid üks töö, mida komisjon sobivaks ei pidanud.

Täiendavale ideekonkursile ei saabunud aga enam ühtki ettepanekut.


“Vahepealse ajaga ei ole olukord muutunud, meil ei ole ideid, kuidas maja rakendada,” rääkis Glase. Vallavanem Alari Kirdi sõnul käivad ka praegu Eesti Raudteega arutelud, kuidas probleemi lahendada, kuid senini pole head ideed edasiminekuks leitud.


Tapa vaksali kasutuselevõttu takistab hoone asumine raudteerööbaste vahel. “Mujal Eestis oleme kohalike omavalitsustega koostöös püüdnud sellistele objektidele kasutuse leida. Tallinnas on endistesse jaamahoonetesse rajatud näiteks pensionäride päevakeskusi ning noortekeskusi,” kõneles Glase. “Tapal aga seab rööbaste vahel asumine hoonele kasutuspiirangud, näiteks sinna lasteaia rajamine ei ole mõeldav,” lisas Eesti Raudtee avalike suhete juht.


Urmas Glase sõnul raskendab olukorda ka see, et tegu on väga suure hoonega, mille kordategemine ning hilisem ülalpidamine nõuab palju raha.


Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Silja Konsa hindas juba 2004. aastal vaksali seisukorda väga viletsaks.


Vallavanem Alari Kirdi sõnul ongi takerdutud ideede puudusse. “Kui keegi suudaks välja pakkuda kandva idee, et hoone edaspidi enda ülalpidamiskulud ka tasa teenib, siis oleks probleem lahendatud,” ütles ta ning lisas, et lähiaastate perspektiivis vallal aga vaksali jaoks raha pole.


Tapa kodanikealgatuse rühma esindaja, Tapa vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Lilli Strõnadko sõnul on välja käidud ka mõte hoone üldse maha lammutada. “Õnneks praegu pole sellist otsust siiski tehtud ning lootus on, et kui raha hakkab jälle enam liikuma, leiab keegi võimaluse ka hoone taastada,” rääkis ta.


Vaksal muuseumiks


Mittetulundusühing Klubi Intellektuaalia käis mõni aasta tagasi välja mõtte rajada vaksalihoonesse okupatsioonimuuseumi filiaal. Kuigi tookordsele ideekonkursile plaani ei esitatud, pole idee mittetulundusühingu juhatuse liikme Enn Koppeli sõnul veel maha maetud.


“Mittetulundusühing praegu sellega ei tegele, kuid mina isiklikult pean läbirääkimisi muuseumi osas,” rääkis Enn Koppel, kuid lisas, et ehkki partneritel vahendeid tänavu pole, on lootust tegudeks järgmisel aastal.


Vallavanem Alari Kirt aga muuseumimõtet parimaks ei pea. “Neid muuseume on terve ilm täis, aga keegi peab neid ka üleval pidama,” sõnas ta.

Jaama ajalugu on Tapa sünnilugu

Eile täitus 140 aastat Balti raudtee avamisest. Insener ja koduloouurija Harri Allandi on samuti välja andnud raamatu “140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis”.


Suuremahulise sisuka raamatu koostamise idee tekkis Allandil seoses sooviga talletada Tapa ajalugu. “Tapa tekkiski ju ainult tänu raudteele – enne raudtee rajamist oli siin mets,” rääkis ta.


Allandi lisas, et jaamahoone järele tekkis vajadus seoses 1870. aastal Tallinna-Narva raudtee rajamisega. Vaksal sai nimeks Taps, sest hoone ehitati Tapsi mõisa maadele. Mõni aasta hiljem kujunes lihtsast raudteepunktist aga liikluse sõlmpunkt, jaama ümber hakati ehitama maju, kuhu paigutada raudteetöölised, hiljem rajati muidki tarvilikke hooneid. Nii tekkiski alevik, mis sai nime jaama järgi - Taps.


“Taps on saksakeelne mugand, tegelikult õige on ikkagi Tapa,” märkis koduloouurija.


Allandi sõnul raamatu kirjutamine keeruline polnud, küll aga oli aeganõudev jaama puudutavate materjalide kogumine. Vanem ajalugu jaama kohta on kättesaadav üksnes Peterburis. “Mul on tuttav, kes elab praegu Peterburis, ja tema käis minu palvel sealses arhiivis materjale otsimas. Kuna koopiate tegemine aga on seal väga kallis, kirjutas ta mulle soovitud osad välja,” meenutas Allandi.


Raamat ei ole vaid faktikogum, sinna on pikitud ka mälestusi. Nii 18 aastat raudteel töötanud Allandi enda omi kui teiste endiste raudteetööliste meenutusi. “Vanu raudteelasi sai piinatud päris palju, sest kui keegi on pea 90aastane, siis läheb meenutamisega ka aega,” rääkis ta.


Allandi sõnul on Tapa raudteejaam oluline kogu Eestile. “Raudtee võimaldas olulist Muuga sadamat enam kasutada, samuti, läbides Virumaad, elavdas siinset majandust, ning Tapat ei oleks ilma raudteeta üldse olemaski,” kõneles koduloouurija Harri Alandi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles