Raamatukogu pingutab raamaturihma

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajastute vahetus raamatukogus: direktor Õie Tammissaar (keskel) hoiab raamatut kui jäävat suurust, Kaili Õunapuu-Seidelberg ja Tiina Kriisa uurivad uusi lugereid ning Iivi Kask hoiab muutuva raamatukogu uued ja traditsioonilised küljed komplekteerimise kaudu tasakaalus.
Ajastute vahetus raamatukogus: direktor Õie Tammissaar (keskel) hoiab raamatut kui jäävat suurust, Kaili Õunapuu-Seidelberg ja Tiina Kriisa uurivad uusi lugereid ning Iivi Kask hoiab muutuva raamatukogu uued ja traditsioonilised küljed komplekteerimise kaudu tasakaalus. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Lääne-Virumaa keskraamatukogu rõõmustab inventuuri heade tulemuste, hästi käivitunud Uudiskirja ning mõistvate lugejate üle, murekohaks on kahanenud raamatuostuvõimalused.


Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktori Õie Tammissaare sõnul oli inventuuri mõte teha selgeks, mis täpselt raamatukogul on olemas.
“Inventuuridega on üldse nii, et eks kodus vaadatakse aeg-ajalt asjad üle: mis kadunud, mis alles ja mis seisus, mis sõpradele välja laenatud ja mis vaja ära visata,” ütles direktor.


Uudiskirjandusenälg


“Kuna eelmisest inventuurist oli kuus aastat möödas, tahtsime enne eurole üleminekut teada saada, mis meie väärtus on. Siin on muidugi veel see teema, et raamatu hind, mis võib olla rahalises ümberarvestuses viis eurosenti, ei vasta tema tegelikule väärtusele. Aasta lõpus jõuame ehk teha selgeks nende tegeliku väärtuse,” rääkis Tam­mis­saar.


Inventuurist selgunud pilt on direktori meelest päris rõõmus: turvaväravatest ja turvaelementidest on olnud tõhusalt kasu ning inimesed näikse olevat muutunud ausamaks. “Ikka on olemas mõni must lammas, kes midagi võtab, aga see on paratamatu,” ütles direktor.
Ajavahemikul 2004-2010 kadunud 658 teavikut on raamatukogutöötajate hinnangul hea näitaja. Tegelikult on kadumisi veel vähem, sest eelmise inventuuri ajal kasutatud sissetöötamata arvutiprogramm oli jätnud osa kustutusakte arvestamata.


“Tegin kontrolli aktide alusel, võrdlesin programmiga ning avastasin akti, mis ei ole arvutist läbi läinud,” ütles Lääne-Virumaa keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja Iivi Kask.
Õie Tammissaar märkis, et pärast 2002. aastat ilmunud raamatuid on puuduvate hulgas vähe. “Kui hakkasin nimetus nimetuse kõrval vaatama ja mõtlema, kas see võis kellelegi huvi pakkuda või on lihtsalt aegunud, jäi üha enam silma asju, mis poleks mitteausal teel omandamiseks huvi pakkunud. Kahtlustame, et umbes pool kadunuist võib olla programmi ebastabiilsusest tekkinud viga,” rääkis direktor.
Ta arvas, et pi

kanäpumehed on ilmselt siiski seotud keeleõppematerjalide kadumisega ning venekeelse ilukirjanduse hulgast kadunud Darja Dontsova ja Aleksandra Marinina kriminullide näppajad on tõenäoliselt katsetanud, kuidas varastamine tegelikus elus käib. Muusika poole pealt on eelistatud džässi.


“On hea teada, et inimesed ei ole pahatahtlikud ega olukord hull,” märkis teenindusosakonna juhataja Kaili Õunapuu-Seidelberg.
Lisaks positiivsete tulemustega rõõmustanud inventuurile teeb raamatukogurahvale heameelt hästi käivitunud Uudiskiri, mis annab raamatusõpradele võimaluse hoida näpp saabuva uudiskirjanduse pulsil ning teatab üritustest.


“Tõelised raamatusõbrad on kursis, mis on ilmunud, ja jälgivad, mis seisus on asi raamatukogus ning passivad momenti, kui raamat kohale läheb, sest siis saab broneerida,” kirjeldas Õie Tammissaar võidujooksu uudiskirjandusele. “Kui esmaspäeva hommikul panime raamatud kohale, siis samaks õhtuks oli ilukirjandusega tehtud puhas töö,” lisas Õunapuu-Seidelberg. “Lugejad on väga tublid – mõni päev ja ta toob raamatu tagasi,” kiitis ta. Väga nõutud õppekirjandusele tehakse ka tähtajapiiranguid.
Lugejad on hästi omaks võtnud võimaluse kodus arvuti kaudu raamatukogu asju ajada: pikendada, järjekorda panna, reserveerida. “See meeldib nii meile kui ka lugejatele,” tõdes teenindusosakonna juhataja.


Kuna raamatuosturaha on vähenenud aastaga 2008 võrreldes 50%, seisab raamatukogu raskete valikute ees, mida saab endale kogusse lubada. Samas on lugejatel võimalik raamatukogule toeks olla. “Kui keegi on saanud kingiks kaks ühesugust raamatut või arvab, et ei loe seda teist korda, siis on raamatukogu nende eest tänulik,” ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu arendusspetsialist Tiina Kriisa. Iivi Kase sõnul kinkisid lugejad lugemisaasta raames kogule mitukümmend raamatut.
Vanade raamatute puhul on hästi tööle hakanud vahetusriiul, kus kirjandus pidevas liikumises. “Keegi ikka uurib, sorteerib, viib ja toob,” väitis Tiina Kriisa. “Sundimatu vahetus toimib hästi,” kinnitas direktor. Iivi Kase sõnul on üllatav, et nõukogudeaegsed raamatud, mida trükiti tohututes tiraažides, ei jää sugugi riiulisse seisma, vaid kaovad päris kiiresti. Eriti menukad on lasteraamatud, mille puhul ei loe isegi väikesed kritseldused.


Ehkki eelarve pitsitab igast küljest ja raamatuostu võimalused vähenevad, pole direktori sõnul mõtet kurta.
“Kui eelarvet vähendatakse üle poole miljoni, siis kust ma võtan, kui eelmistel aastatel olen elektri, infotehnoloogia ja kõik muud kulud tõmmanud minimaalseks ning inventari peaaegu üldse ei osta? Ei ole kusagilt mujalt võtta, kui teavikutelt ja personalikulust. Aga teavik on ju see, mille peal raamatukogu püsti püsib,” rääkis Tammissaar.


Aastal 2011 töötab raamatukogus kaks inimest vähem, aga uksed on lahti sama kaua kui varem ja teenindada püütakse sama hästi väiksema palga eest, iseloomustas asjade seisu Tiina Kriisa. Raamatukogutöötajate sõnul tuleb prioriteete seada, keskenduda põhitegevusele, teha vähem üritusi. Lugejaskond aga aina suureneb – inimene jaksab aina vähem osta raamatuid ja perioodikat ning loodab üha rohkem raamatukogu peale.


“Kui teaks, et see on ajutine, võiks võtta rahulikumalt, aga kultuuris kipub olema nii, et võetakse esimesena ja hästi kergelt, aga tagasi tuleb vaevaliselt,” märkis Kriisa.
“Raamatukoguteenus on ikka väga sõltuv sellest, mis ühiskonnas toimub. Kui on tõusuaeg, on meil natuke kergem, kui langusaeg, siis on meil kõik näitajad tõusus. Raamatukogu on pea ainus tasuta teenus, meil ei pea piletit ostma ja saab lugedes osa emotsioonidest rahuldatud,” kõneles direktor.


Mõistmisepõhine perspektiiv


“Oleme jõudnud sinnamaale, kus kogu meie tarkus ja teadmine on elektronkataloogis paigas. Oleme veendunud, et asjad on õiged ja võime rahumeeli vanad paberkataloogid ära panna,” resümeeris inventuuri Õie Tammis­saar.


Et aga kõiges ei saa arvutitele loota – nagu tõestas ka detsembris juhtunud programmirike, mis tekitas kahe päeva laenutustes ja reserveeringutes üksjagu segadust -, siis komplekteerimisosakonnas paiknev peakataloog jääb alles.
“Eks me oleme natuke murelikud ka, aga loodame, et meie lugeja on ikka jätkuvalt mõistev, et kui tuleb ikka järjekorras raamatut oodata, siis ta ootab, ja see, kelle käes raamat, on ka mõistev ja loeb selle võimalikult kiiresti läbi,” sõnastas direktor ootused lugejale.

Lugerid avavad e-raamatuid

Lääne-Virumaa keskraamatukogusse ostetud kaks lugerit avavad tee e-raamatute maailma. “Uued e-raamatud on trükiraamatute paralleelid. Eestikeelseid raamatuid on esialgu veel vähe,” ütles Kaili Õunapuu-Seidelberg. Esialgu pole veel paigas seadustik, mille alusel saaksid raamatukogud hakata e-raamatuid laenutama, kuid arvatavasti saadakse sellega valmis poole aasta jooksul ning lahendamisel on ka autorikaitse ja programmitugede küsimused. Esialgu pole selged ka tasumise küsimused.


“See võtab aega, kuni e-raamat lugejani jõuab, aga esialgu tahame endale selgeks teha, mis see ikkagi on,” ütles Õie Tammissaar. “Saime need osta lugemisaasta programmiraha eest. Nende ostmise mõte oli natuke kaugemale vaatav: teeme maakonna raamatukoguhoidjatele koolitust, et kõik töötajad saaksid e-raamatust ja lugerist maigu suhu,” rääkis Tammissaar.
Direktori lootuste kohaselt võidakse laenutamiseni jõuda juba aasta lõpus. Eeldatavasti hakkab toimuma ka e-raamatute laenutamine koos lugeriga, kuid parem variant oleks laadida e-raamat inimese enda lugerisse, samuti saab võimalikuks raamatute allalaadimine raamatukoguprogrammi vahendusel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles