Rakvere linnus saab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt pisut üle poole miljoni euro, et muutuda aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks.
Rakvere linnuse teemapark sai rahasüsti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnus oli üks seitsmest kokku pisut alla 17 miljoni euro EASilt saanud külakeskkonda arendavast projektist.
“Kõigepealt rõõmustame kolm-neli päeva, lihtsalt muud ei teegi, kui tunneme rõõmu. Aga teine etapp on see - kuna meil on summad taotluses juba ära jagatud ja see rahuldati täies ulatuses -, et hakkame reastama tegevusi hangeteks,” kommenteeris 514 872 euro suuruse toetuse saamist SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets.
SA Virumaa Muuseumid koostatud projekti järgi muutub Rakvere linnus 2013. aastaks XVI sajandi linnuse olustikku kajastavaks terviklikuks ja külastajatele teadmisi ning elamusi pakkuvaks aasta ringi avatud teemapargiks, mis toimib nn hands-on (käed külge) ekspositsiooni põhimõttel.
Linnuses alustatakse aasta ringi teenuse pakkumisega, et vähendada turismitulude hooajalisust.
Seeläbi tagatakse aasta läbi mõistlik tulu ka piirkonna teistele ettevõtjatele.
Talvisel madalhooajal avanevad oluliselt suuremad võimalused talviste programmide korraldamiseks ning uute programmide kasutuselevõtuks.
Ehitustööd algavad suvel
Leemetsa sõnul on plaanis esmalt alustada käesoleval suvel ehitus- ja remonditöödega, mille käigus saavad kõik ruumid põrandkütte, mis on vajalik baastemperatuuri tagamiseks.
“Kõik siseruumid krohvitakse ja lubjatakse, see on meie jaoks ääretult tähtis, sest praegu on seal näha betoonivalu jäljed ja hästi palju jõhkraid XX sajandist jäänud jälgi,” tõdes Leemets.
Veel ehitatakse kaev, muretsetakse mööblit, sepiseid, vankreid, nõusid, rõivaid programmide jaoks ja relvi.
Selle projekti sees on ka kõikide töötajate koolitamine, mille raames linnuse töötajad saavad üle 100 tunni õpetust, näiteks tantsimises, kehahoiakus, ratsutamises, et kõik tunneksid ja teaksid tolle ajastu kombeid.
Ette on nähtud ka summa etenduse kunstiliseks kujundamiseks ja lavastamiseks, milles on Leemetsa sõnul juba enne projekti kirjutamist saadud kokkulepe Üllar Saaremäega.
“Siis ostad väljas pileti, paneme sinna loosungi üles, et sisenete XVI sajandi sarnasesse olukorda, nii et olge ettevaatlikud,” kirjeldas Ants Leemets projekti elluviimise järgset olukorda.
“Linnuses tekibki selline etendus, kus sul on võimalik olla kas passiivne vaataja, kui keegi ei tülita sind, või paned endale märgi külge ja sind võidakse haarata igasugustesse tegevustesse. Linnuses käib oma elu ning sinna juurde tulevad suuremad ja väiksemad etendused,” tutvustas ta projekti.
Projekti käivitamisele järgneval hooajal prognoosib SA Virumaa Muuseumid külastajate arvu kasvu ligikaudu 80 000 inimeseni aastas, kellest ligi pooled oleks välisturistid.
Tähtajaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme raames külastuskeskkonda arendavate projektide osas esitatud 128 taotlust oli summas 173,9 miljonit eurot, jagada oli aga pisut alla 17 miljoni euro.
Seega ületasid projektitaotlused vooru mahtu kümnekordselt. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
EASi juhatus otsustas rahastada lisaks Rakvere linnusele ka Lottemaa teemapargi, Kiviõli seiklusturismikeskuse, Audru ringraja, Narva-Jõesuu rannaala, Kärdla sadama ja Sõrve tuletornilinnaku väljaarendamise projekte.
“Usume, et nendel seitsmel projektil on kõige suurem tõenäosus saavutada püstitatud eesmärke: tuua Eestisse väliskülastajaid ning meelitada neid ka Tallinnast ja Harjumaalt kaugemale, et ühtlustada Eesti eri piirkondade arenguvahesid, samuti elavdada siseturismi, tõsta piirkondlikku turismitulu, luua uusi töökohti,” põhjendas valikut EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov.
Kiviõli seiklusturismikeskus
SA Kiviõli Seiklusturismi Keskuse projekt sai kolm miljonit eurot toetust, mille abil kujundatakse 2012. aasta suveks Baltikumi kõrgeimast tehismäest, Kiviõli tuhamäest, rahvusvahelisel tasemel aasta ringi teenust pakkuv seiklusturismikeskus ning suurvõistluste toimumispaik.
Kiviõlisse rajatakse tipptasemel suusa-, moto-, ratta-, seiklus- ja tervisespordikeskus, mille aastaseks külastajate arvuks prognoositakse 80 000 sise- ja välisturisti.
SA Kiviõli Seiklusturismi Keskuse juhatuse liikme Janek Maari sõnul toovad Virumaad aasta läbi külastavad turistid olulise tulu piirkonna turismi- ja teenindussektori ettevõtetele.
“Loodava keskuse eesmärk on jõuda aastaks 2015 kõige hinnatumaks aktiivse puhkuse keskuseks Soome lahe regioonis. Eurotoetuse saamine tähendab seda, et keskus avab uksed 2012. aasta suvel: loodame ehitusega alustada kohe pärast lume sulamist,” ütles Janek Maar.
Kiviõli tuhamäele rajatakse ka nõuetele vastav lumelauapark, mis teeb võimalikuks lumelauaalade rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamise.
“Kiviõli lumelauapark aitab lennutada Eesti lumelaudurid maailmas tipptasemele. Kodused treenimisvõimalused on korralik vundament, millest on senini vaid unistatud,” kommenteeris Eesti Suusaliidu lumelaua ala juhataja Karel Kangro.