Kundas kudevad kalad kihutavad kaklusele

Veeseadus kohustab lõhejõgedel asuvate paisude omanikke 1. jaanuariks 2013 muutma paisud kaladele läbipääsetavaks, et tagada kalade loomulik ränne. Kunda jõel puudutab see nelja paisu: vana hüdroelektrijaama pais, Estonian Celli pais, maanteesilla all asuv pais ja Kunda mõisa juures asuv pais.

Kõige suuremad segadused on seotud suudmest 2,3 km kaugusel asuva vana hüdroelektrijaama suure ja uhke paisuga, mis on ehitatud juba 1893. aastal.

Muinsuskaitse ei luba

2007. aastal valminud Kunda jõele kalapääsude ehitamiseks koostatud keskkonnamõjude hindamise aruandest selgub, et hüdroelektrijaama 8,2 m kõrguse paisu puhul tuleks kõne alla vaid selle lammutamine koos loodusliku kärestiku taastamisega või siis tehiskose loomisega.

Seda, et kalatreppi nii kõrgele paisule teha ei ole mõeldav, kinnitasid nii Kunda linnapea Allar Aron kui kalateadlane Rein Järvekülg.

Muinsuskaitseamet on aga paisu lammutamisele kategooriliselt vastu, nagu Kunda linnavalitsuski. “Meie jaoks on see oluline vaatamisväärsus linnas, oleme ehitanud ka paisu juurde viivad trepid,” lausus Aron.Muinsuskaitseameti teatel on hüdroelektrijaam koos kaitsevööndiga ajaloomälestisena riikliku kaitse all. “Lammutada ja kahjustada seda kultuurimälestist nii lihtsalt ei saa, isegi mitte kalade huvides,” märkis muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Anne Kaldam.

Kaldami sõnul on muinsuskaitseamet kooskõlastanud detailplaneeringu hüdroelektrijaama maa-alale, kus on küll juttu võimalikust kalatrepi rajamisest, kuid mingitest lammutustöödest pole sõnagi.

Rein Järvekülg ütles, et vastuolud eri ametkondade vahel ja omavahelise suhtlemise puudumine on kestnud aastakümneid. “Ma usun, et muinsuskaitsega oleks ilmselt võimalik läbi rääkida ja kompromiss leida, aga sellega ei ole keegi tegelnud,” lausus kalateadlane.

Järvekülg arvas, et ajaloolist paisu ei olekski ehk vaja täielikult lammutada, vaid ainult madalamaks teha, sest siis oleks toimiva kalatee rajamine võimalik.

“Alustama peaks siiski rääkimisest ja arutamisest, praegune ametkondadevaheline suhtlus on ilmselgelt ebapiisav,” lisas ta.

Eriti segaseks muudab loo aga asjaolu, et praegu sellel paisul energiat tootev osaühing Generaator E&K on likvideerimisel ning tõenäoliselt ei ole mingilgi määral huvitatud kalapääsu rajamisest.

Kunda linnapea Allar Aron nentis, et korduvatest katsetest hoolimata ei ole neil õnnestunud firma esindajaga kontakti saada ning suheldud on üksnes osaühingu likvideerijaga.

“Ekstra keeruliseks muudab loo tõik, et omal ajal on maa jäänud kinnistamata ja praegu koostatakse seetõttu detailplaneeringut,” kõneles linnapea ja lisas, et paisu ei saa uuele omanikule üle anda enne, kui maa pole kinnistusse kantud.

Aroni sõnul on mõned loodusuurijad väitnud, et ka pärast paisu lammutamist jääks jõepõhja profiil selliseks, mis takistaks kalade rännet.

“Jõe põhja on alati võimalik ümber korraldada, kärestike taastamine ongi taoliste projektide osa,” kinnitas Rein Järvekülg.

Maavanem pahandab

Kui hüdroelektrijaama paisu küsimust ei lahendata, muutub automaatselt mõttetuks järgmiste paisude lammutamine või neile kalateede rajamine, sest suurest paisust kalad niikuinii üles ei pääse.

Hüdroelektrijaamast mõnisada meetrit ülesvoolu asuv Estonian Celli pais on vaid 1,1 m kõrgune ja sellele kalapääsu rajamine ei ole väga keerukas. Rein Järvekülg viskas siinkohal kivi keskkonnaametnike kapsaaeda, öeldes, et juba paisule ehitusluba andes oleks tulnud asi paremini lahendada ja sellisel juhul selle paisuga praegu muresid polekski.

Tõsisemad probleemid on veel mõnisada meetrit ülesvoolu jääva maanteesilla all oleva paisuga, millel töötab IMG Energy OÜ hüdroelektrijaam ja mille tagant võtab tootmiseks vajalikku vett Kunda Nordic Tsement. Selle paisu kõrgus on 6,4 meetrit.

Allar Aroni sõnul oli tsemendifirma juba kalapääsude rajamiseks projekti tegemas, kuid siis selgus, et abikõlblik on vaid paisu omanik. Pais kuulub juriidiliselt aga Kunda linnale, IMG Energyga on sõlmitud pikaajaline rendileping. IMG Energy asuski eurotoetuse lootuses asju ajama.

Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi sõnul saadi mullu suvel kindlustunne, et Euroopa Liit suure tõenäosusega finantseerib kalapääsu rajamist sajaprotsendiliselt, kuna abikõlblikkus tuleneb keskkonna parandamise ja kalade rände, mitte aga ettevõtte toetamise printsiibist.

“Sügisel tuli jälle uus info, et kalapääsu rajajad ei vasta enam varem mainitud meetmele ja summa, mis ületab 200 000 eurot, loetakse hoopis riigiabiks, mis tähendab üksnes umbes 50%-list toetust,” rääkis maavanem, lisades, et argumendiks toodi ärilise kasu saamine kalapääsu ehitamisega.

Et kalapääsu rajamine on seadusest tulenev kohustus, ei ole arendajal kuhugi taganeda. See tähendab, et ettevõte peab leidma omafinantseeringuks umbes 200 000 eurot ja lootma, et leidub võimalus tulevikus omafinantseeringuks võetav laen tagasi maksta.

“Tegemist ei ole mitte ainult kulunud aja ja tehtud pingutustega, vaid nüüd ka tekkinud kohustustega muutunud tingimustes. Niisugune olukord võtab õiguskindluse. Olukord on kahetsusväärne isegi siis, kui lubadused olid vaid suulised ning juriidiliselt mittesiduvad, kuna kahjustada on saanud usaldus ja kokkulepetest kinnipidamise konventsionaalne printsiip,” rääkis Einar Vallbaum.

Eesti ilusaim jõgi

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja kt Pavel Ivanov lausus, et Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamise tingimused, sh need, mis puudutavad abi andmist äriettevõtetele, koostatakse üldiselt Euroopa Liidu tasemel.

“Euroopa Liidu reeglite järgi peame toetuste jagamisel lähtuma ühtsetest riigiabi reeglitest, mille kohaselt saab tulu toovaid ettevõtlusi toetada kuni 55% ulatuses või vähese tähtsusega abi piirmäära (200 000 eurot) ulatuses 100%-liselt,” selgitas Ivanov.

Hüdroenergia tootmine on Ivanovi sõnul tulu toov ettevõtlus. “Hüdroenergia tootmiseks on vaja veekogu paisutada, paisutamise mõjude leevendamiseks on vajalik tagada kalade läbipääs ja äriettevõte peab suutma tagada oma tegevuse juures ka keskkonnanõuete täitmise,” lausus ta.

Riik võib ja saab seda küll osaliselt toetada, kuna keskkonnakaitse on avalik ja kõiki puudutav huvi, kuid keegi ei saa Ivanovi hinnangul rajada oma äriplaani sellele, et ettevõtlusega kaasnevad kulud negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks katab täies mahus riik.

Pavel Ivanov rääkis, et keskkonnaministeerium valmistas 2006. ja 2007. aastal ette projekti “Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine”, mille raames pakuti rändetingimuste parandamiseks Kunda jõel kõikidele paisude omanikele kuni 100%-list toetust.

“Tingimuseks oli see, et toetust antakse keskkonnakaitseliselt parimate lahenduste tarvis, mis sisuliselt tähendanuks paisude lammutamist või looduslähedaste paiskärestike rajamist Kunda jõele,” selgitas ta.

Väljapakutud lahendused ei võimaldanud hüdroenergia tootmise jätkamist, mistõttu oli ka võimalik projektide 100%-line toetamine. “Paisude omanikest oli selle ettepanekuga nõus vaid Estonian Cell,” lisas Ivanov.

Kui Kunda linnavalitsus on mures, et paisude võimalik lammutamine jätaks Estonian Celli ja tsemenditehase tootmiseks vajaliku veeta, siis Rein Järvekülg usub, et tootmisvee saavad suurfirmad jõest kätte ka paisudeta või jõe väga väikese paisutamisega.

“Probleem on ikkagi ennekõike hüdroenergia tootmisega, sest kui toota seda nii, et see oleks ka majanduslikult tulus, ei ole head lahendust kalade rändeteede avamiseks,” lausus Järvekülg.

Kalauurija ise arvab, et Kunda jõe paisud – nii ülalmainitud kolm kui ka Kunda mõisa juures asuv 1,8 m kõrgune möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel rajatud pais – tuleks lammutada. “Kunda jõe alamjooks oma kärestikega on üks ilusamaid jõelõike kogu Eestis ja taastatud kärestikud oleksid paisudest kindlasti märksa miljööväärtuslikumad,” põhjendas Järvekülg.

Küll ei pea Rein Järvekülg õigeks asjade senist korraldust. “Asi on suhteliselt uus ja jamasid on igal pool, mitte ainult Kunda jõel,” rääkis ta. “Mõistlik oleks, et riik ostaks osa paise ära ja lahendaks olukorra ise,” arvas kalateadlane.

Seadus käsib kalad läbi lasta

Tulenevalt veeseadusest on paisude omanikel kohustus muuta veekogudel olevad paisud kaladele läbipääsetavaks. See tähendab, et paisudele tuleb rajada kalapääsud või pais hoopiski lammutada.

1. jaanuar 2013 on tähtajaks paisuomanikele, kelle paisud asuvad jõgedel, mis on kantud keskkonnaministri määruse järgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ning elupaikade nimistusse.

Ülejäänud vooluveekogudel peavad paisuomanikud veekogu paisutamiseks omama samaks kuupäevaks vee-erikasutusluba ning tagama loa andja põhjendatud nõudmisel kalade läbipääsu 2015. aasta 1. jaanuariks.