Kunda gümnaasiumi õpilastel külas olnud viiest riigist noortele jätsid kõige sügavama mulje Eesti rahvustoit kama ja siinsed muuseumid, kus eksponaate saab oma käega katsuda, mitte pelgalt klaasi tagant vaadata.
Noortele väliskülalistele jätsid mulje kama ja muuseumid
2. mai 2011, 07:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunda ühisgümnaasiumi noortele külla tulnud õpilased Rumeeniast, Bulgaariast, Poolast, Leedust ja Türgist tutvusid kuue päeva jooksul ajalooliste kohtade ning eestlaste traditsiooniliste tööde-tegemistega.
Kõige elavamalt rääkis reisiseltskond eestlaste rahvustoidust kamast, mida keegi ei olnud varem proovinud. Türgist pärit õpetaja Gülfem Gönül ütles, et kuigi ta enne sööma asumist oli veidi kõhelnud, maitses magustoit siiski imehea. Temaga nõustusid ka poolakatest õpilased.
“Ostsime kama isegi koju viimiseks kaasa. Me püüame seda ka Leedus teha,” lubas Leedu õpetaja Rasa Rulevičiūte.
Õpilased hindasid kõrgelt Eesti muuseume, mida nad pidasid väga elavateks. “Kõiki asju sai käega katsuda, toolile istuda. Seal leidus palju tegevusi,” kõneles Leedust pärit õpilane Vygantas Gurskas. Tegevuste rohkuse ja nendes kaasa löömise pärast meeldis noortele ka Rakvere linnus.
Kui juba tehakse tutvust eestlaste traditsioonidega, ei saanud mööda minna rahvatantsust ja -muusikastki. “Tantsud olid imelised ja samas naljakad - naljakad sammud ja kompositsioon,” arvas poolakast õpilane Wiktoria Januszkiewicz, lisades, et meie muusika rütm on siiski huvitavam.
Türgi õpetaja Gülfem Gönül pidas eestlaste rahvatantse türklaste omadega võrreldes lihtsateks, sest türgi rahvatantsud on hoopis keerulisemad.
Teisipäeva õhtul Lammasmäel toimunud simmanil said külalised proovida ka ise eestlaste rahvatantse tantsida. “Meie eesti sõbrad on lõbusad ja sõbralikud ning aitasid meid,” oli Vygantas Yurskasel hea meel.
Tegevusi ja emotsioone jätkus veelgi: meeldis sepatöö, sest sai proovida naela tegemist; huvi pakkus leiva küpsetamine, sest mitte keegi ei olnud seda varem teinud; imestati selle üle, et nii paljudel eestlastel on majapidamises saun.
Seltskonnas leidus neidki, kes polnud varem näinud jääkaane all merd. Ja kuigi esmamuljet Eestist iseloomustasid külalised sõnaga “külm”, harjuti viimaks ka siinse ilmaga.
Õpilased Rumeeniast, Bulgaariast, Poolast, Leedust ja Türgist olid siin Comeniuse projekti “Minevik, olevik ja tulevik Euroopa kultuuris” raames. Eestis korraldatud kohtumise teemaks oli “Eestlaste traditsioonilised tööd” - külalistele näidati sepa-, puu-, savitöid jne, käidi Rakvere ametikoolis vaatamas, kust tänapäeval ametimehed tulevad.
Projekt, kus osaleb kuus riiki, näeb ette külaskäiku igasse riiki: eelmisel sügisel oldi Rumeenias, märtsis Bulgaarias, nüüd Eestis, sügisel minnakse Türki, järgmise aasta aprillis Poola ja juunis Leetu.
“Nende arvamus eestlastest muutus paremaks tänu meile. Et meie lipuvärvid on nende hinnangul väga külmad, olid nad järeldanud, et ka eestlased on sellised,” tunnistas Kunda ühisgümnaasiumi meediaõpetaja Luule Raam ning lisas, et hüvastijätt külalistega oli väga emotsionaalne.
Kohtumine lõppes üleeile kevadpeoga, kus laulsid Kunda ühisgümnaasiumist laulupeole pääsenud koorid.