UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulub 2010. aasta seisuga 911 paika 151 riigist. Seda on päris palju, kui vaadata nende huviliste seisukohast, kes on valinud oma hobiks võimalikult paljude maailmapärandi objektide külastamise. Eestist on nimistusse kantud vaid Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar. Võiks olla rohkemgi, kuid erinevatel põhjustel ei ole.
Kõik ajaloolise väärtusega objektid ei olegi iseäranis erilised ning teisalt ei ole mõne puhul enam säilinud kogu ajalooline autentsus. Nii näiteks on ühel ajaloolisel muuseumihoonel ees plastaknad. UNESCO ei anna ka mingit rahalist tuge objektide hooldamiseks ja kaitseks. Seega jääb vastutus pärandi säilimise eest ikka pelgalt asukohariigile - nimekirjas olles või mitte, peab riik oma objektide eest ise hoolt kandma. Ilmselt aga leidub küll ja küll hooneid, mis pärast nõukogude aega lammutati või ümber ehitati.
Mitte kõik UNESCO pärandi objektide hulka kantud ei ole ehk nii ainulaadsed, et spetsiaalselt külastama sõita. Kuid neid muidugi on. Maailmapärandi nimekirja kandmisel on kaks poolt, millest üks on tunnustus, mis kahtlemata tõmbab sellele kohale ka suuremat tähelepanu. Tuntusega aga kaasnevad turistid, kelle tõttu võib nii mõnigi objekt turistile meeldimise mõttes rikutuks osutuda.
Nii palju kui on inimesi, on ka suhtumisi reisidesse. Selge see, et kui korra minnakse Egiptimaale mere äärde päevitama või sukelduma, siis võetakse ikka vaevaks visata pilk peale ka püramiididele. Et kui seal juba käidud, oleks kuulus objekt tingimata nähtud.
Teisalt on kindlasti palju neid, keda sellised “turistilõksud” külmaks jätavad, veelgi enam - nad lausa väldivad teadlikult selliseid rahvarohkeid paiku ning eelistavad omal käel kohaliku eluoluga tutvust teha.
Kultuuripärandite rolli on siiski raske üle tähtsustada. Ja valdav osa reisisellidest võtabki ette just UNESCO maailmapärandi nimistu, et tõepoolest kõik need ajaloolised ja väärtuslikud paigad läbi käia, neid enda jaoks nii-öelda kollektsioneerida. Uhke tunne ju pärast pildi pealt vaadata ja teistelegi näidata.
Samas erinevate väärtuste ja pärandi nägemist tuleb ka õppida, vahel asub see suisa oma koduõues ja ei peagi kaugele templeid kaema minema.