Mullu jõid eestlased keskmiselt 10,2 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta, mis on 15 protsenti vähem kui 2008. aastal. Kui varem oli alkoholi tarbimine pideval tõusuteel ja olime edetabeli tipus tšehhide järel, siis statistika kohaselt on meie alkoholitarbimine järjepanu vähenenud juba viimased kaks aastat.
Alkoholi tarbimistrend on languses kõigis tooterühmades. Põhjamaade seas paistab Eesti sellest hoolimata silma ühe kõrgema alkoholitarbimise näitajaga. Mullu jõudis Eesti aga esimest korda samale tasemele soomlastega, kes on seni eestlastest alati vähem joonud. Kuigi soomlastest vodkaturiste pealinnas ringi liikumas nähes võiks arvata vastupidist. Ka ei suurenda nad meie tarbimise näitajat, sest turistide Eestis tarbitud ja kaasa ostetud alkoholi koguseid ei arvestata.
Ka ei saa väita, et majanduskriisi tõttu on eestlased hakanud rohkem illegaalset alkoholi tarbima, sest keskmisesse tarbitud alkoholi kogusesse on lisaks legaalsele alkoholile arvestatud sisse ka hinnanguline salaviina tarbimine.
Pidevas languses on Eesti viina ja õlle osakaal kauplustes leiduvas sortimendis, aga samas on alkoholi valik kauplustes aastatega märgatavalt suurenenud. Näiteks Tallinnas oli 1995. aastal ühes kaupluses müügil keskmiselt 14 sorti viina, kuid mullu oli sama näitaja 108. Seega valikut nagu on.
Kuigi statistika näitab langustrendi, siis konjunktuuriinstituudi alkoholi puudutavatele uuringutele vastanud inimeste hinnangul joovad nende kaasmaalased jätkuvalt liiga palju ning riik ja ühiskond peaksid alkoholi liigtarvitamisega senisest enam tegelema. Ühe võimalusena on välja on pakutud erinevate müügipiirangute kehtestamist. Näiteks ajalisel piirangul võib olla vastupidine efekt, kuna siis ostetakse igaks juhuks jooki rohkem varuks.
Samas pälvis sel nädalal suure meediahuvi Tanel Padari bändi trummari lahkumine muusikakollektiivist tema väitel seetõttu, et tarbis koos bändiga liiga vähe alkoholi.
Naljaga pooleks võib öelda, et ühest küljest on muidugi kahju, et Eesti on ühes valdkonnas esimeste seast väljas, aga positiivne on see, et tegemist on sellise näitaja vähenemisega, mille üle on pigem põhjust rõõmustada.