Tõkkepuud segavad kiirabi tööd

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõkkepuude paigaldamisel ei mõelda tavaliselt operatiivsõidukite ligipääsu võimalusele.
Tõkkepuude paigaldamisel ei mõelda tavaliselt operatiivsõidukite ligipääsu võimalusele. Foto: Teet Suur

Tootmishoonete ja majade juurde paigutatud tõkkepuud takistavad kiirabibrigaadide tööd - auto seismine tõkkepuu taga võib abivajajale kurjasti kätte maksta.

 Eelmisel nädalal tekkis Jeld-Wen Eesti ASi kutsutud kiirabil suletud tõkkepuu tõttu raskusi puiduettevõtte territooriumile ja hiljem sealt välja pääsemisega.


Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiisküla teatel ei ole selline juhtum esmakordne, kus väljakutse saanud kiirabibrigaadil tekib tõkkepuu pärast raskusi haige juurde saamisega.


Jeld-Weni haldusjuht Kaido Nõmmik tunnistas, et antud juhul oli tegemist majasisese veaga ja probleemiga tegeldakse. Ja tegelikult peaks olema nii, et operatiivsõiduki kutsujal tuleks hoolitseda ka tõkkepuu avanemise eest.


Ettevõtte töökeskkonna spetsialisti Kristel Karppi sõnul saab tõkkepuu avada vahetusmeister, ja kui vaja võib isiklikult temale alati helistada.
Sirje Kiisküla teatel on selliseid kohti teisigi. Rakvere näitena tõi ta maja aadressil Veski 7, millele juurdepääsu piiravad tõkkepuud mõlemalt poolt.


"Panime tõkkepuu, sest oma masinatel polnud enam kusagile parkida. Ettevõtmine sai ka päästeteenistusega läbi räägitud," selgitas korteriühistu esimees Heino Sepnik. Ta lisas, et vajaduse korral on võimalik tõkkepuu lihtsalt jõuga eest ära tõsta.


Ida-Eesti päästekeskuse päästetööde teenistuse juhi asetäitja Heigo Olu kinnitusel tõkestatud tee tõttu abi osutamata ei jää. Kas tõke eemaldatakse või avatakse, sõltub konkreetsest olukorrast.

Siiski peab omanik sellisel juhul arvestama, et abi saabumine võib viibida.
Päästeteenistuse tegutsemist reguleerib päästeseadus, mille §i 16 järgi on päästetööde juhil õigus anda korraldusi siseneda päästetööde tegemiseks mis tahes territooriumile ning avada selleks uksi, aknaid ja muid konstruktsioone, samuti lammutustööde tegemise, puude maharaiumise jne korraldusi.

Tekitatud kahju loetakse sel juhul õnnetusest põhjustatud kahjuks.


Kiirabitöötajatel niisugust õigust pole. Ja kui ei õnnestu leida inimest, kes avab mingi tõkkepuu, tuleb neil ilmast hoolimata transportida haiget kanderaamil vahel kümneid meetreid.


Muretsemiseks on põhjust, kinnitas ka parameedik-autojuht Aare Uustalu. Tema arvates pannakse eravaldustele tõkkepuid ette operatiivsõidukeid arvestamata. "Arvatakse, et mis meil ikka saab juhtuda. Inimesed ei mõtle, et vahel läheb vaja ka muud abi," ütles ta. Peale segaduse tõkkepuudega pööras Aare Uustalu tähelepanu veel mitmele kiirabitöötajate tööd takistavale olukorrale.


Tihti puuduvad, eriti uuematel majadel ja ka suurtel kortermajadel numbrid. Numeratsioon, mis viitaks trepikodade korteritele puudub sageli ka välisustel. Uustalu nimetas tööd takistavaks veel sageli trepikodade ette pargitud sõidukeid. Sellisest autost pääseb jala küll mööda, aga mitte kanderaamil oleva haigega.


Kui tõkkepuid on tõesti vaja, siis peaks sellel Uustalu arvates kirjas olema ka ööpäev läbi kasutusel olev telefoninumber, kuhu tarvidusel saaks helistada.
Suurepäraseks hindas Aare Uustalu Miila küla Rägavere vallas, kus on korralikud teeviidad, mis oluliselt hõlbustavad kiirabi tööd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles