Me kõik teame, et hollandlased on uisutaja-rahvas, ning oleme näinud jõulukaarte ja raamatute illustratsioone kanalitel uisutavatest hollandlastest. Ent tegelikkuses on see üpris haruldane vaatepilt. Seda juhtub siin hollandlaste endi väitel vast korra 10-15 aasta jooksul, et nad kanalijääle saavad astuda.
Talved on Hollandis ju tavaliselt soojad, temperatuur langeb ehk kuni miinus 5 °C ja sedagi üksnes päevaks või paariks, siis tõuseb jälle üle nulli. Ainult jäine tuul annab teada, et on talv.
Sellel aastal on aga ilmataat olnud hollandlaste vastu helde - kinkinud neile pikema külmaperioodi ja kaanetanud kõik väiksemad kanalid korraliku jääga. Ja oh seda lusti ning rõõmu nüüd!
Juba päev enne aastavahetust toksiti jääkihti küll varbaga, küll visati kõiksugust sodi (paberitükkidest jalgratasteni) jääle, et proovida kas kannab. Tööl hakati rääkima jutte vanadest headest aegadest, uiskudest, uisutehnikatest jne.
Sattusin ise nädal tagasi Utrechtis (loe: Ütrehtis) ühte spordipoodi, selle uks oli karpidest blokeeritud - poodi toodi uus laadung uiske.
Poe alumisel korrusel võis aga näha totaalset kaost: hollandlased rabasid uiske juba trepil hämmeldunud müüja sülest, kes ilmselt oli tahtnud need korralikult müügisaali keskele virna laduda.
Needsamad ülirahulikud, ülivaoshoitud hollandlased, keda olen iga päev näinud tänavatel ratastel sõitmas!
Mu töökaaslane, kuuekümnendates härrasmees, kiitis lõunalauas, et tal on kodus kolm paari uiske ja et ta läheb kindlasti esimesel võimalusel jääle.
Siin uisutavad kõik - vastsündinutest vanuriteni välja. Kellel vähegi jalad kannavad, panevad uisud alla, kellel ei kanna, see pannakse kas kelgule või kärusse või toolile ja ... igatahes, jääle! Uisutaja järel slepis.
Olin selle fantastilise vaatepildi tunnistajaks möödunud pühapäeval Utrechti linnas, kus minu kodu läheduses oli kanalil ehtne jääpidu korraldatud.
Väga vahva oli vaadata kõiki neid ülemeelikuks muutunud inimesi. Käisin ka ise jääl ära, küll ilma uiskudeta. Ent pean tunnistama, et minulgi tekkis korraga meeletu kihk hollandlastega koos rõõmsalt liuelda. Kas soetada endalegi uisud? Eestlase kombel ehk kaalun veel seda asja. Aga mine tea ..., muidugi kui külma peab.
Tundub, et hollandlased ei kaota kunagi lapsikut mängulusti ja naudivad toredaid hetki täiel rinnal. Oskaks ometi meie, eestlasedki sedasi ellu suhtuda ja elu lapse kombel ka vanas eas nautida!