Tõnuri talu pakub kodu kolmele põlvele

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnuri talu pere. Tagareas seisavad Ivari (vasakult), Maie ja Illar Kruusmann, istuvad minia Tatjana ja Reet, kel süles Heli-ly, kõrval Steven ja Andreas. Siim on pannud pea Anette sülle. Pildilt puudub noortalunik Renee.
Tõnuri talu pere. Tagareas seisavad Ivari (vasakult), Maie ja Illar Kruusmann, istuvad minia Tatjana ja Reet, kel süles Heli-ly, kõrval Steven ja Andreas. Siim on pannud pea Anette sülle. Pildilt puudub noortalunik Renee. Foto: Teet Suur

Eestimaa talu on saanud kahekümneaastaseks. Tänases loos räägime, kuidas talunikud elavad.


Kadrina vallas Kiku külas Tõnuri talus tegutsevad ühel meelel vanad ja noored, kakskümmend aastat tagasi alustanud Maie ja Illar Kruusmannile on appi tulnud pojad.

Kaheksakümnendail Kiku külla maamaja ostnud Maie ja Illar Kruusmann alustasid talupidamist nagu kümned teised - aastal 1989 ja taluseaduse järgi.

Maad oli neil kasutada 85 ha, sellest põldu 55,2 ha, lüpsilehmi viis.

"Kolhoosist ostsime vana MTZ, taluliidu kaudu saime veel T-16 ja T-40," meenutab Nõmmküla kolhoosis raamatupidaja ametit pidanud Maie Kruusmann.
Lehmad müüdi ära

Kiku külas hakkas siis talu pidama kuus inimest, kellest nüüdseks tegutseb üks. Naaberkülade 12 alustajast on järele jäänud neli.

Tõnuri talu laudas lüpsti viimati 16 lehma. "Müüsime neli aastat tagasi lehmad ära, kuna bürokraatia käis üle jõu," tunnistab Maie Kruusmann.

Ja põhjendab: "Oli juba teada, et väiketootjalt piima enam ei taheta." Kerge see samm polnud, eriti kahju olnud loomapidamist lõpetada peremees Illar Kruusmannil. Nüüdseks on selgunud, et otsus taimekasvatusele üle minna oli õige.

Praegu on Tõnuri talul ja selle kõrvale moodustatud Tõnuri OÜ omandis 164 ha ja renditud 529 ha põllumaad. Maad ostetaks juurde, aga tõenäosus, et keegi müüks, pidi olema väga väike.

Nii räägib Rakvere kutsekeskkoolis taluniku erialal lõpetanud Ivari Kruusmann, kes koos Järva-Jaani kutsekeskkoolis põllumajandust õppinud venna Reneega moodustasid osaühingu Tõnuri. Miks osaühingu?

"Talul on suur maksukoorem ja talunik vastutab majandustegevuse eest kogu oma varaga, nii et on võimalik kuuse alla sattuda," kõlab vastus. Nõnda on talu vanade nimel ja osaühing kuulub järeltulijaile.

Vili maksab vähe
Tänavune aasta oli teraviljakasvatajaile keeruline, suvi oli vihmane ja vilja raske kätte saada.

"Kaks hektarit jäi põllule, ülejäänust käisime ikka üle. Aga saak oli päris hea, nii on Eestimaal ikka, et vihmastel suvedel kasvab vili hästi," tunnistab Ivari Kruusmann.

Tavaliselt müüakse vili Kesko Agrole, Farm Plantile ja Weroli tehasele. Selle aasta saagist on suurem osa aga müümata, sest hind on väga madal. Kruusmannid on ka Jõgeva tulundusühistu liikmed, ühiselt on võimalik vilja soodsama hinnaga müüa.

Tõnuri talu võib uhkeldada sellega, et siia mahub elama kolm põlvkonda. Ja mitte ühe köögi peale, vaid kõik omaette. Renee oma perega elab garaaži peale ehitatud tubades, Ivari pere vanas meiereihoones, mis omal jõul kohendati elamiseks aastail 2001-2004.

Renee kaasa Tatjana töötab raudteel, Ivari naine Reet on praegu kodus kolmekuuse pisitütre Heli-Lyga.

Viljakasvatus ei sunni talupidajaid sugugi kogu aeg kodus istuma. Nii käivad nad igal suvel piirkonna talunikega õppereisil, mida korraldab Ene Milvaste.Ja Maie Kruusmann tahab varsti India-reisile minna.

Üks suur mure rõhub aga talunikke küll: Elioni internetiühendus ähvardab kaduda. Kuid maal internetita tänapäeval enam toime ei tule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles