Eesti Ornitoloogiaühing on valinud 2009. aasta linnuks kodukaku (Strix aluco), keda tänu tema väikesele sabale suurena mõjuva pea tõttu rahvasuus ka suurispeakulliks hüütakse.
Loodus: Suurispeakull on aasta lind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öise eluviisiga kodukakk tundub inimesele salapärase ja veidi müstilise linnuna nagu teisedki kakulised. "Laulma" hakkavad kakud tavaliselt pool tundi pärast päikeseloojangut.
Kodukakk on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga "öökull". Isaslindude keskmine kaal on 420 g ja emaslindudel 600 g. Leitud on ka kuni 800 g kaaluvaid emaslinde. Tiibade siruulatus on neil lindudel ligi meeter.
Sulestik võib olla roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on tumepruunid. Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea, millest ka rahvapärane nimetus suurispeakull.
Kodule truu
Kodukakk pesitseb suuremas osas Euroopas, puudub vaid Islandi ja Iiri saarel. Ta on levinud Loode-Aafrikas, Väike-Aasias, Lääne-Siberi lõunaosas, Taga-Kaukaasias ja Koreas ning Hiinas.
Veel XIX sajandil oli kodukakk Eestis haruldane lind. Kodukakk elab siin aasta ringi, olles mandri-Eesti lääneosas ja saartel. Erakordselt karmid talved võivad aga lindudele saatuslikuks saada.
Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus linnud on ühtejärge elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka põlispuudega kalmistutel ja mujal kultuurmaastikul, kus leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsaid puid.
Eestis tehtud uuringute põhjal on sobivaimaks pesapuuks olnud pärn - üle kolmandiku kõigist pesapaikadest. Pärnale järgnevad tamm ja haab. Kodukakud pesitsevad ka vanades ehitistes, kus leidub varjulisi kohti (mahajäetud majade suitsulõõrid, pööningud jm sellised kohad).
Meelsasti asustavad nad sobivatesse kohtadesse üles seatud suureavalisi pesakaste (laudadest kokkulöödud) ja pesapakke (jämedast puutüvest õõnestatud).
Kodukakud alustavad pesitsemist märtsi lõpul ja aprilli algul. Eestimaalt on leitud kurnasid kuni viie valge lauatennisepalli meenutava munaga. Munema hakkavad linnud tavaliselt aprilli algul.
Munad munetakse mõnepäevaste vahedega, kuid haudumist alustatakse kohe pärast esimese muna munemist, ja seetõttu leidubki kodukakkude pesas erinevas suuruses poegi. Emaslind haub 28 päeva.
Pesaelu kestab ligi neli nädalat, siis pojad lahkuvad. Pesakond on ümbruskonnas koos umbes kolm kuud, st augustini.
Kodukaku menüüsse kuuluvad nii väikesed närilised (uruhiired, leethiired jt) kui linnud, kahepaiksed ja nahkhiired.
Pesapaikadelt võib leida sageli räppetompe ehk "väljaheiteid", mille lind eemaldab seedekulglast oksendamise teel. Räppetomp koosneb hiirekarvadest, linnuluudest ja kõigest, millest kodukakk on toitunud ja mis pole seedinud.
Elavad kaua
Kodukakke on Eestis elavatest kakulistest rõngastatud kõige enam, ta oli ka esimene Eesti kakuline, kes teadaolevalt metallrõnga jalga sai, see oli 1937. aastal. 48 rõngastatud kodukakku on hiljem leitud või taaspüütud, neist vaid kaks isendit väljaspool Eestit. Mõlemad linnud on lennanud Põhja-Lätti.
Rõngastamisandmetel hukkub esimesel eluaastal 18% Eestis rõngastatud pesapoegadest. Eestimaa vanimad kodukakud on seni teatavaks saanud faktide põhjal elanud Pärnumaal. 22. mail 1991. aastal Urustes (Audru v) pesapojana rõngastatud lind osutus emaslinnuks, kes püüti samast pesakastist 25. mail 1998. aastal, linnu vanus 7 aastat ja kolm päeva.
Teadaolevalt on maailma vanim kodukakk rõngastusandmeil elanud 23 aasta ja 6 kuu vanuseks. See ligi inimpõlve elanud lind elas Inglismaal. Soomes on teadaolevalt vanim lind kandnud rõngast 17 aastat.
2009. aasta vältel saab igaüks, kes tänavu Eestis mõnd kodukakku näinud või kuulnud, sisestada vaatlusi otse kodukaku kodulehel (eoy.ee/kodukakk/). Praeguseks on üks jaanuarikuine sissekanne seal ka Lääne-Virumaalt Porkunist.
Artikli koostamisel on kasutatud materjale kodukaku kodulehelt eoy.ee/kodukakk/