Rakvere teater etendab suvel “Vendi Lõvisüdameid”

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Saaremäe (vasakul) ja Jaak Vaus "Vennad Lõvisüdamed" mängupaigas.
Üllar Saaremäe (vasakul) ja Jaak Vaus "Vennad Lõvisüdamed" mängupaigas. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere teater teeb suvel rahvaparki Lindgreni-maailma, mängib näidendit "Vennad Lõvisüdamed" ja korraldab sinna noorema venna osatäitja leidmiseks casting'u.


Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe teeb teoks ammuse unistuse ja lavastab selle Astrid Lindgreni sooja tooniga kogupereloo teatri taga pargis.



Kuigi Lindgren on kirjutanud ka selle dramatiseeringu, pole näidendit "Vennad Lõvisüdamed" Eestis varem lavastatudki.


Eile kõndisid Üllar Saaremäe ja Ugalast kunstnikuks kutsutud kogenud Jaak Vaus rahvapargi tiikide ääres ja leidsid imeruttu nii publiku kui mängukoha jaoks sobivad paigad.

Suvi ei piirdu siiski üksnes selle tegevusküllase kogupereetendusega, vaid rahvaparki luuakse suurem Lindgreni-maailm, kus hot-dog'i asemel pakutakse hakklihapalle ja kaneelikukleid.

Koos kirjastusega Sinisukk korraldatakse rahvapargis ka raamatulaat.

Saaremäe tunnistab, et Lindgreni 1970ndatel aastatel kirjutatud dramatiseering on küll vormistuse poole pealt pisut aegunud, kuid see ei kujune probleemiks.

"Näiteks on seal väga lapselikult kirjeldatud, kuidas valmistada koske," märkis lavastaja.

Saaremäe sõnul on lugu mõlkunud tal meeles juba pikemat aega ning esialgu oli plaanis võtta see repertuaari sügisel saalis.

"Praeguses majandusolukorras tuleb aga oma eesmärgid selgemalt püstitada ja paremad ideed kohe teoks teha. Kummatigi pole Rakvere teatril kunagi olnud koguperetükki," rääkis lavastaja.

Pealegi aitab teatri vahetus naabruses asuv mängupaik kokku hoida. Saaremäe pidaski veidraks, et ilusat ja käepärast olevat rahvaparki pole nad enne mänguplatsina kasutatud.

Vanema venna osatäitjaks valis lavastaja oma poja Carl Robert Saaremäe, väikevenna rolli täitja leidmiseks aga korraldatakse õige pea konkurss ehk casting. Lavastaja soovib, et see oleks kindlasti laps, kelle autor on kirjutanud kümneaastaseks.

Roll esitab aga mängijale väga suured nõudmised, näiteks muu hulgas tuleb osata ka ratsutada. Etenduses rakendatakse kogu teatri vaba kaader "pluss pool linna laenuks" massistseenidesse.

Lavastaja kutsus oma assistendiks Priit Põldma kooliteatrist. Kõige tipuks soovib Saaremäe kutsuda etenduse matrooniks Lindgreni nn ihukunstniku Ilon Wiklandi, kes elab Lääne-Viru sõprusmaakonnas Jönköppingis ning evib eesti juuri.

Vennad Lõvisüdamed

"Vennad Lõvisüdamed" on Astrid Lindgreni 1973. aastal kirjutatud lugu. Tegu on fantaasiamuinaslooga, mille aineks on kahe venna elu pärast surma.
Teose peategelane on Karl Lõvi. Ta on 10aastane haiglane poisike. Kuulnud pealt ema sõprade jutuajamist sellest, et ta peagi sureb, tahab ta teada tõde oma vanema venna Joonatani käest, keda ta väga imetleb.
Joonatan lohutab teda fantaasiajutuga imelisest Nangijaalast, kuhu kõik inimesed pärast surma lähevad.
Üsna varsti hukkub Joonatan tulekahjus ja peagi sureb ka Karl, kes leiab end seismas Kirsiorus kesk Nangijaalat. Ometi pole sealnegi elu täiuslik. Hoolimata sellest, et Kirsiorg on Nangijaalas tõeline imedemaa, on see vaid pool tõde. Sealsamas lähedal asub Kibuvitsaorg, mida valitseb türann nimega Tengil.
Loo tegevustik ongi seotud peamiselt Karli ja Joonatani seiklustega. (VT)


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles