Vohnja külas käib elu nagu muiste ehk kõige tähtsam on piirkonnas mõis ning kogu areng on sellega tihedalt seotud.
Vohnja küla süda tuksub mõisas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõisahoones tegutseb Vohnja lasteaed-algkool ja oma hubased ruumid on raamatukogul.
Mõni aeg tagasi oli külarahval siia asja ka postipunkti, kuid pool aastat tagasi see suleti ja nüüd nohistavad postipunkti ruumides sõimelapsed lõunauinakut teha.
Kui võõras argipäeval mõisa sisse astub, vaatab iga vastu tulev laps talle rõõmsalt otsa ning ütleb viisakalt tere. Siinses algkoolis käib 21 õpilast ja lasteaias 24 mudilast.
Vohnjasse on suunatud ka nii mõnigi rüblikum Kadrina algklassilaps, kes siin väga hästi toime tuleb, sest klassid on väikesed ja õpetajate tähelepanu jagub kõigile.
Kunagisest kinosaalist on saanud spordisaal, kolhoosi esimehe kabinetist õpetajate tuba, kontoriruumidest klassid ja mängutoad ning suures saalis peetakse nii aktusi kui vahel ka külarahva pidusid. Ja siinkandis pole koolipeod ainult kooli asi, vaid kohale tulevad ka emad-isad, vanaemad-vanaisad.
Õdus maaraamatukogu
Vohnja mõisa katuse all olevasse raamatukokku on asja igas eas külaelanikul. Kes tuleb arvuti taha internetis asju ajama, kes leiab midagi meelepärast laste papiraamatute kastist.
Vohnja raamatukogutöötaja Ly Pajussaar ütleb, et koos lastega, kes enamasti kohustuslikku kirjandust laenutamas käivad, on raamatukogul umbes 150 lugejat.
"Praegu on kõige populaarsemad Tohvri raamatud, aga hea meelega loetakse ka elulooraamatuid. Võetakse ikka selliseid helgemaid, hea lõpuga lugusid, raskeid ja tõsiseid raamatuid ei taheta lugeda," räägib Ly Pajussaar kohalike raamatueelistustest.
Neli aastat tagasi moodustasid aktiivsemad külaelanikud Vohnja Mõisasaare seltsingu, kes korraldab nii jaanitulesid ja vastlapäevaüritusi kui küla koristustalguid.
Hirm Jaapani ees
Viimasel ajal on külaelanike meeli aga ärevaks teinud jaapanlasest ärimehe plaan rajada nende kodukanti suurele maaalale nn jaapani küla. Sellele kavale on nii poolt- kui vastuhääli.
On neid, kes ütlevad, et väga hea, kui kohalikele tuuakse töö kätte, sest muid investeerimis- ja külaelu arendamise võimalusi vaevalt et tuleb.
Ja on teisi, kes pelgavad privaatsuse rikkumist ning on mures Pandivere veekaitseala ja keskkonna ohutuse pärast.