Viru-Nigula rahvamaja tegi uksed lahti vabariigi aastapäeva puhuks, kuid õige avapidu peetakse remondist tulnud värvilõhnalises majas järgmisel laupäeval.
Värvikirev Viru-Nigula rahvamaja avas uksed
28. veebruar 2009, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru-Nigula rahvas sai vabariigi aastapäeva tähistada remonditud rahvamajas, korralik avapidu peetakse rahvamaja juhataja Tiit Alte sõnul aga 7. märtsil, mil kohalikud taidlejad näitavad, mida nad enam kui aasta jooksul, mil rahvamaja remondis oli, on õppinud.
Päris valmis rahvamaja siiski ei ole. Viru-Nigula vallavolikogu esimees Ain Tiivas ütles, et väljast on tööd teha veel küll ja seeski maja uuemas osas. "Rahaga on selleks korraks paraku ühel pool," lisas ta.
Nigul ja Maarja
Viru-Nigula rahvamaja remont kestis kõvasti üle aasta. Kõigepealt saadi remondiraha kultuuriministeeriumilt, aga siis selgus, et saali seinad on läbi mädanenud.
Vallavanem Ervins Veitsurs ütles, et seepeale küsiti raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS). "Kuni taotlust menetleti, ei tohtinud majas ühtegi liigutust teha," põhjendas ta tööde venimist.
Kokku läks rahvamaja remont maksma 4,3 miljonit krooni, millest 2 miljonit krooni saadi riigilt ja pool miljonit EASilt.
Rahvamaja saali sisenejaid tervitavad Tiiu Tagametsa seinamaalil Viru-Nigula rahvariietes mees ja naine. Tiit Alte rääkis, et vabariigi aastapäeva aktuse ja Henri Laksi kontserdi järel sündis mõte neile ka nimi anda.
"Mees saab nimeks Nigul ja naine Maarja, on ju meil püha Nikolause kirik ja Maarja kabel," sõnas rahvamaja juhataja, täpsustades, et pildid ristitakse 7. märtsi peo käigus.
Viru-Nigula rahvale andis palju kõneainet Riho Hüti loodud sisekujundus, õigemini värvilahendus. Vallavanem Ervins Veitsurs meenutas, et ehitusmehed ei tahtnud alguses siniseid põrandaliiste panna.
"Aga pärast, kui kõik värvid olid kavandatud, jäid mehed rahule," lisas ta.
Riho Hütt rääkis, et sisekujunduse loomine on nagu supi tegemine. "Peab olema soola ja pipart ka," ütles ta muigelsui.
Remonditud rahvamajas on saanud uue kuue nii saal kui kõrvalruumid. Hütt oli eriti uhke enda välja mõeldud riidenagide üle, mis võimaldavad kitsukesse garderoobi mahutada 120 inimese rõivad.
Uue kõrval vana
Pillimees Hillar Vimberg meenutas, et praegune rahvamaja juhataja kabinet oli kunagi olnud trellitatud aknaga bändiruum. "Omal ajal sai siin kõvasti kraami lakke taotud, et heli summutada," ohkas ta.
Viru-Nigula rahvamajas on esinejaile mõeldes ka korralik duširuum. Rahvamaja juhataja Tiit Alte rõõmustas, et piirdutud ei ole tillukese nurgakesega ja temasugunegi keskmisest kogukam mees mahub lahedasti duši alla.
Ervins Veitsurs näitas aga uhkusega lavataguseid ruume, kus on säilitatud osa vanaaegsest kõrtsilaest ja saali seinal jäädvustatud osakest vanast tapeedist.
Alte kutsus kõiki remondivärsket rahvamaja kaema, esimene võimalus selleks on juba 2. märtsil, kui filosoofiahuvilised saavad üheskoos arutleda selle üle, kas inimesele kukub kõik sülle.
Naistepäevaeelsele avapeole järgneb 14. märtsil rahvamaja tantsurühma Maarjahein 20. sünnipäeva pidu.
Rahvamaja remondiga aktiivne ehitustegevus Viru-Nigula vallas veel ei lõpe. Vallavolikogu esimees Ain Tiivas rääkis, et sügiseks saab tehtud Vasta mõisa koertemaja renoveerimine. "Sinna tuleb Vasta kooli algklasside maja," selgitas ta.