Logi sisse
Aktiveeri
digileht

Mis saab, kui kõik väljaanded kaotavad võimaluse anonüümselt kommenteerida ehk piiravad anonüümse kommenteerija sõnavabadust? Sõnavabadust, mille piiramist on ta pidanud ennegi kogema. Kui anonüümne kommenteerija käis koolis, siis avaldas ta oma negatiivseid arvamusi õpetajate kohta musta markeriga koolipinkide lauaplaatidele. Anonüümselt. Kuni tema käekiri ära tunti, päevikusse märkus kirjutati ja tagatipuks pandi pärast tunde laudu pesema.

Eelmisel laupäeval toimus Rakvere spordihallis esteetika- ja tantsukooli suurejooneline talvekontsert, kus üles astunud ligi 600 tantsijat tuli vaatama 2000pealine publik.

Tilkuvate katuseräästaste ja lirtsuvate kingadega algas veebruar, kuidagi salamisi. Kemplemisega kohalikul (näiteks Tamsalu volikogu) ja üleriigilisel tasandil. Valitsusliit üha mureneb. Kakelung alkoholireklaami keelustamise pärast lõi selle vundamendist taas tükikese välja. Ja kui vaadata meedias avaldatud fotosid justiitsminister Urmas Reinsalu grimassidest, näikse too tahtvat kogu valitsusliidu nahka pista. Aga igaühel on õigus oma vaadetele ning õigus neid ka kaitsta.

Eile said pärjatud nii Aasta Keskkonnategu, kui Aasta Keskkonnasõbralik ettevõte.

Hommikuti lasteaeda minnes tekib hasartne huvi, palju siis täna lapsi rühmas on.

Filmis “Nimed marmortahvlil” tekib kõnekas vaikus, kui üks tegelastest püstitab küsimuse, kas Eesti, mille eest võitlema peab, on sinu Eesti või minu Eesti. Käsper lõpetab dialoogi resoluutselt, öeldes, et tegemist on üheainsa, meie Eestiga. Filmis kirjeldatud ajaloosündmused on enamikule meist tuttavad ja me saame nautida Eestit, millele on suuresti aluse pannud needsamad poisid. Nemad andsid meile edasi riigi, mille meie anname omakorda edasi järgmistele põlvedele. Kui vaadata praegu, kuidas käitub meie riigi üks olulisemaid osi, seadusandlik võim, siis tekib paraku küsimus, milliseks see üleantav Eesti kujuneb.

Suur osa elanikkonnast on seisukohal, et turvalisuse eest hoolitsemine on politsei ja kutseliste päästjate kohustus. Valdavalt küll, aga turvatunde loomisel on suur osa ka igal kodanikul. Varasematel aastatel oli politsei põhiülesanne juba toimunud süütegude ning nende tagajärgedega tegelemine. Nüüd on süütegude ennetamine oluline tegevussuund, et sel moel tagajärgedega tegelemist vähendada. Vastavalt ennetuse põhimõttele tuleks elada nii, et pahalastel oleks võimalikult keeruline ja ebamugav tegutseda. Kõik algab  majapidamise korralikust valgustusest, naabritega suhtlemisest ning kindlasti ka seadusevastastele sündmustele reageerimisest. Tähelepanu pööramise all ei peeta silmas elu ohtu seadvat füüsilist sekkumist, vaid politsei teavitamist.

See, mis toimub Rakvere korvpalliklubi ja tema fänniklubi vahel, on pehmelt öeldes kurvastav. On muidugi selge, et Andres Sõber ajab asju oma rada pidi – tema on nii treener kui ka klubi omanik, mis on kõike muud kui tavapärane mudel. Kuid oma fänne on ta mängu järel alati hea sõnaga toetanud ja tänanud. Vähemalt avalikkuse ees. Kui kusagil mujal on ütlemiseks läinud, mis teha – meeste vahel ikka juhtub. Kas sellepärast kohe jonnima peab, on iseküsimus.

Hommikuti lasteaeda minnes tekib hasartne huvi, palju siis täna lapsi rühmas on.

(1)

Anonüümne kommenteerimine on argpükslik ohutust kaugusest rusikaga vehkimine. Kui oma nime alt kobiseda ei julge, siis olge pigem vait. Nimetult kipuvadki sõna võtma just need, kel midagi head öelda ei ole. Nimetu ilkumine ja haukumine on kole ja labane. “Rumalus, roppus ja kurjus ei võimutse internetis ainult seetõttu, et suhteliselt palju sealsetest külastajatest on teismelised, kel on aeg-ajalt lihtsalt vastupandamatu vajadus lubatu ja lubamatu piire kombata,” kirjutas praegune Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm kuusteist (sic!) aastat tagasi.

Eino Vaher kirjutas 28.01.2016 Virumaa Teatajas (“Eesti vajab tugevamat presidenti”), et president Toomas Hendrik Ilves pole “siiani ühelegi seaduseelnõule alla kirjutamata jätnud”. Tegemist on tõsise faktiveaga. President Toomas Hendrik Ilves on jätnud käesoleva ajani välja kuulutamata üheksa seadust.

Kutsume kõiki kassi- ja koeraomanikke steriliseerima ja kastreerima oma lemmikuid enne kevadist poegimisaega, vältimaks soovimatuid järglasi, haigusi ja stressis koduloomi. Seltsi korraldatud kampaania käigus pakuvad veebruaris kassidele ja koertele tavapärasest soodsamalt steriliseerimist ja kastreerimist 11 loomakliinikut üle Eesti. Nende seas on ka Rakvere Loomakliinik.

On vähemalt kaks teemat, millega riik on meediakommunikatsioonis korralikult ämbrisse astunud, ning need kolisevad veel tükk aega, enne kui olukord taastub. Esimene on pagulastemaatika, millega seonduv on olnud vastuoluline, heitlik, hämav, ebakindlust sisendav ning õiglustunnet riivav. Arutelud ja segadus vastuvõetavate hulga ümber, viitamine tolerantsusele, pidevad uudised sellest, kui palju riik hakkab  saabujate peredele toetusi maksma, lood sellest, et riik lubab pagulastele väga kalleid kortereid ning eestlastest abivajajatega võrreldes oluliselt suuremaid toetussummasid – kõik see pani inimesi arusaadavalt nördima. Tulemuseks räsitud õiglustunne ning inetud intsidendid, mis pahameelt äärmuslikus vormis väljendasid.

Praegust olukorda õues iseloomustab väga hästi ütlus “plirts-plärts ja käes on märts”. Märts on iseenesest veel mägede taga, kuid vett jagub igale poole. Heinamaal ilmatuid jääpõhjaga lompe vaadates tuleb lapsepõlv meelde.

(1)

Anonüümne kommenteerimine on argpükslik ohutust kaugusest rusikaga vehkimine. Kui oma nime alt kobiseda ei julge, siis olge pigem vait. Nimetult kipuvadki sõna võtma just need, kel midagi head öelda ei ole. Nimetu ilkumine ja haukumine on kole ja labane. “Rumalus, roppus ja kurjus ei võimutse internetis ainult seetõttu, et suhteliselt palju sealsetest külastajatest on teismelised, kel on aeg-ajalt lihtsalt vastupandamatu vajadus lubatu ja lubamatu piire kombata,” kirjutas praegune Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm kuusteist (sic!) aastat tagasi.

Lõppev nädal pani kahel korral käed värisema. Viimati eile, mil Rakvere gümnaasiumis õppiva lapse vanem helistas toimetusse ja rääkis kohutavaid lugusid nende laste ahistamisest, kelle emakeeleks on vene keel.

Neil päevil saame tähistada 790 aasta täitumist Rakvere astumisest kirjapandud ajalukku. Tänu Henriku kroonikale teame, et pärast 1226. aasta kolmekuningapäeva (mis vastab praeguses kalendris 13. jaanuarile) alustas paavsti legaat Guillelmus Riiast teekonda Eestimaale, klaarimaks siin kohalikke võimusuhteid. Teinud vahepeatused Viljandis, Karedal ja Äntu Punamäel, jõudis ta jaanuari lõpus või veebruari alguses kokkulepitud läbirääkimistepaika – Tarvanpele. Miks otsustati vallutajate ning põlisrahva lepitamine ette võtta just siin?

Neil päevil saame tähistada 790 aasta täitumist Rakvere astumisest kirjapandud ajalukku. Tänu Henriku kroonikale teame, et pärast 1226. aasta kolmekuningapäeva (mis vastab praeguses kalendris 13. jaanuarile) alustas paavsti legaat Guillelmus Riiast teekonda Eestimaale, klaarimaks siin kohalikke võimusuhteid. Teinud vahepeatused Viljandis, Karedal ja Äntu Punamäel, jõudis ta jaanuari lõpus või veebruari alguses kokkulepitud läbirääkimistepaika – Tarvanpele. Miks otsustati vallutajate ning põlisrahva lepitamine ette võtta just siin?

Lõppev nädal pani kahel korral käed värisema. Viimati eile, mil Rakvere gümnaasiumis õppiva lapse vanem helistas toimetusse ja rääkis kohutavaid lugusid nende laste ahistamisest, kelle emakeeleks on vene keel.

Mõnes Eesti haiglas on ootejärjekorrad üüratult pikad, hoolimata sellest suunavad aga perearstid oma patsiente ikka just sinna. Samal ajal saaks abi vajav paitsent mõnes väiksemas haiglas oluliselt kiiremini murele lahenduse, sest ootama peaks vaid 1-2 nädalat. Tapa haigla peaarsti Dr. Aivar Kuusiku sõnul tekib säärane olukord juhul kui arst ei taha soovitada ja patsient ei oska küsida. Arst on kindel, et olukorda saab üldise teadlikkuse tõstmisega parandada ning siis jõuaksid patsiendid eriarsti vastuvõtule oluliselt kiiremini.

Tänase lehe kolmandal küljel oleva looni viis Haljala valla kodulehel olev piirkonnapolitseiniku hoiatus, mis ajendatud asjaolust, et viimasel ajal on Vihula valla eakad inimesed langenud kelmuse ohvriks. Politsei on saanud mitu teadet seal tegutsevast keskealisest naisest, kes mitmesuguseid skeeme kasutades püüab pääseda inimeste eluruumidesse. Tema eesmärk on uurida, kus raha või väärtuslikke esemeid hoitakse.

Veidi enam kui kaks aastat on jäänud Eesti 100 aasta juubelini. Heaks tavaks on juubilari tänada, õnne, pikka iga ja jätkusuutlikkust soovida. Kombeks on kinkida, midagi mis meeldejääv ja praktiline. Kingime Eestile poole vähem omavalitsusi.

Minu kolleeg ütleb oma algklassilapsest poja ja tema kaaslaste kohta, et “on alles parajad udud!”. Läheb mõni selline udu, koolikott turjal, asjalikul sammul mööda tänavat ja hakkab siis korraga nagu üleskeeratult spinne tegema.

Tänase lehe kolmandal küljel oleva looni viis Haljala valla kodulehel olev piirkonnapolitseiniku hoiatus, mis ajendatud asjaolust, et viimasel ajal on Vihula valla eakad inimesed langenud kelmuse ohvriks. Politsei on saanud mitu teadet seal tegutsevast keskealisest naisest, kes mitmesuguseid skeeme kasutades püüab pääseda inimeste eluruumidesse. Tema eesmärk on uurida, kus raha või väärtuslikke esemeid hoitakse.

Alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on Eestil olnud kolm presidenti. Lennart Merit armastasime kõik. Ta oli tõeline intellektuaal ja sündinud poliitik, keda imetleti kogu maailmas. Olime tema üle uhked. Arnold Rüütel oli rohkem lihtsa inimese ja maarahva president. Vedas aga juba eaka mehena kenasti välja ja tundub just sellisena takkajärgi üpriski sümpaatne.

Eelmisel nädalal tunnustas kultuurkapital mulluse aasta tublimaid tegijaid nii riigi kui ka maakondade tasemel. Preemiaid ja kiitust jagus paljudele tragidele tegijatele.

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Seetõttu kutsume kaasa lööma kõiki inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma arutelud arvamusfestivalile.

Väljas on maaliliselt kaunis talveilm. Lumi muudab varahommikused ning õhtused väljasviibimised valgemaks. Siiski ei piisa ainuüksi sellest, et olla autojuhtidele küllalt nähtav.

Pärast rekordiliselt sooja detsembrit maha sadanud lumi tegi meele tõsiselt rõõmsaks. Mäelgi sai käidud ja mõned liud lastud. Emotsioonid on vist peaaegu nagu lapsel.

Eelmisel nädalal tunnustas kultuurkapital mulluse aasta tublimaid tegijaid nii riigi kui ka maakondade tasemel. Preemiaid ja kiitust jagus paljudele tragidele tegijatele.

Mullu oli vägev spordiaasta. Eesti tasemel vist ehk mitte nii võimas kui mõni eelmine, kuid maakonnas küll – korjas ju sport kogu koore maakonna aasta teo valimisel. Ja otsuse tegite just teie, lehelugejad. Nii et tegemist on rahva tänu ja tunnustusega. Ning see peaks olema kõige suurem ja tähtsam. Epp Mäe murrab matil vastaseid, Tarva jalgpallurid pressisid aga end lõpuks meistriliigasse. Sellega kaotab Rakvere mitte just auväärse tiitli olla Eesti suurim linn, mille meeskond ei ole pärast taasiseseisvumist mänginud jalgpalli meistriliigas. Pisut ainest nuputamiseks – kellele? Õige vastus on, et Võrule.

Johannes Aavik võrdles keelt masinaga. Veskite ja aurumasinate ajal oli hea ka riiki võrrelda keeruka masinavärgi ehk mehhanismiga, mille rattad, kolvid ja kepsud peavad olema hästi õlitatud. Kui uskuda vanasõnu (“Mäeritud ratas jookseb ikka libedasti”), oli parimaks määrdeaineks altkäemaks. Ega võimsad patriarhaalsed impeeriumid, nagu Tsaari-Venemaa ja Austria-Ungari, teisiti toimida saanudki.

Laupäeval oli Tamsalu diakoni õnnistamisel kohal tõeline härrasmees. Koguduse liige Lembit Peterson oli tulnud pühakotta uut kirikumeest austama lausa frakki riietatult.

Mullu oli vägev spordiaasta. Eesti tasemel vist ehk mitte nii võimas kui mõni eelmine, kuid maakonnas küll – korjas ju sport kogu koore maakonna aasta teo valimisel. Ja otsuse tegite just teie, lehelugejad. Nii et tegemist on rahva tänu ja tunnustusega. Ning see peaks olema kõige suurem ja tähtsam. Epp Mäe murrab matil vastaseid, Tarva jalgpallurid pressisid aga end lõpuks meistriliigasse. Sellega kaotab Rakvere mitte just auväärse tiitli olla Eesti suurim linn, mille meeskond ei ole pärast taasiseseisvumist mänginud jalgpalli meistriliigas. Pisut ainest nuputamiseks – kellele? Õige vastus on, et Võrule.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Artur Talvik esitas siseminister Hanno Pevkurile arupärimise seoses politsei- ja piirivalveametis toimunud avaliku raha võimaliku kuritarvitusega. Dokumendid näitavad, et politseiameti krediitkaardiga ostis peadirektor Elmar Vaher Tallinna lennujaamast 299 eurot maksvad kõrvaklapid ning 139,41 euro eest matkasaapad.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Artur Talvik esitas siseminister Hanno Pevkurile arupärimise seoses politsei- ja piirivalveametis toimunud avaliku raha võimaliku kuritarvitusega. Dokumendid näitavad, et politseiameti krediitkaardiga ostis peadirektor Elmar Vaher Tallinna lennujaamast 299 eurot maksvad kõrvaklapid ning 139,41 euro eest matkasaapad.

On küsitud, miks Merkel pagulaskriisis midagi ei otsusta. Sakslaste otsustamismentaliteeti illustreerib järgmine tõestisündinud lugu. Hommikul tuli prussakas, otse bossi laua juurde kohvinurga pühadust rüvetama.

Pealkirja kohta võiks esitada kriitilise küsimuse, sest eks kuulsime ju läinud sügisel nii mõndagi teadet ärevast poliitilisest tegelikkusest Tamsalu vallas. Inimesed lahendavad muresid, kuidas oskavad ja jaksavad, ning väikses kohas juhtub ikka mõnikord hõõrumist. Aga ka leppimist. Kus seda siis ei juhtuks?

Nii ütles Yana Toom keskerakonna kongressil. Selle peale sai pahaseks üks eestlasest vanaproua, kes kurtis, et kui tema on terve elu tööd teinud, kas ta on siis kogu aeg loll olnud. Eks eestlastelgi ole samas võtmes vanasõnu, näiteks et töö on lollide ja vanade hobuste ajaviide, või siis uuemast ajast pärit ütlemine, et kui ise aru saad, et loll oled, siis oled juba pool geeniust.

Kui ma õppisin tavalises nõukogude koolis, rääkisid õpetajad, et töölis­klass elab kapitalistlikes riikides vaesuses, kodanlus aga mõnuleb luksuses. Varem või hiljem alustab töölisklass niisuguse ebaõigluse ja rõhumise vastu ülestõusu ning kukutab kapitalistide klassi. Seejärel algab juba õiglase sotsialistliku ühiskonna ülesehitamine, kus kõik on võrdsed ning võim ja vara kuulub rahvale.

Klõpsan raadio mängima, kui naasen lastevanemate koosolekult. “Sirts sai suve hakul kuusteist täis, kes küll seda teada võis? Jalg elu lävepakul, pass juba käes ...” Laul, mis on minevikust ja ka laste kaudu tulevikust kantud. Nii tuttav ...

Kakskümmend aastat tagasi tõusis Rakveres päevakorrale bussijaama kolimine raudteejaama ning toona viis see suisa linnavalitsuse võimult langemiseni.

Samal teemal: “Tapa vald panustab ­teedesse” Virumaa Teataja 12.01.2016

Küsitluses on osalenud  inimest