Logi sisse
Aktiveeri
digileht

Tegelikult ei meeldi mulle väljendi “pingviinide paraad” kasutamine veidi halvustavas võtmes. Tegemist on ju ikkagi Eesti presidendi korraldatava Eesti sünnipäeva ühe tähtsama üritusega.

Päris Pehk või mängu?

Lõppeva nädala üheks meeliköitvaimaks teemaks on teadagi valimised. Homme selgub, kes pääsevad riigikokku ning hakkavad meie elu määrama järgneval neljal aastal.

President Toomas Hendrik Ilvese kõne Eesti vabariigi sünnipäeval Jõhvis.

Eesti vabariigil oli eile sünnipäev. Virumaa Teataja soovib, et …

Vastuvõttude ja pidude ajal näeb ikka rohkem ka neid kaasmaalasi, kelle vastu saatus helgem on olnud ning tee kuulsusesärani sillutanud. Eriti tore on näha kodukandis sirgunud-kasvanud staare.

Head daamid ja härrad, tublid läänevirulased. Kallid sõbrad.

Kõigepealt meist, kes me Lääne-Virumaal sinu mandaati taotleme. Meid on seitse, aga rohkem meid olla ei saagi, sest Eestimaa väikseimas valimisringkonnas nr 6 on viis mandaati ja seaduse kohaselt võib kandidaate olla kahe võrra rohkem kui ringkonnas mandaate. Meie nimekirjas kandideerivad inimesed on kõik praktiseerivad läänevirulased, kes oma elu- ja töökogemuse ning haridustasemega kvalifitseeruvad riigikogusse. Võin seda oma tänaseks juba pikaajalise kogemuse põhjal kinnitada.

Vastlapäeval oli Vabaduse park rõõmsat siginat-saginat täis, sest pisemad ja suuremad ehitasid lumekuhjadest uhke lumelinna.

Rakvere linn investeerib tänavu nelja olulisse hoonesse 12 miljonit eurot ehk umbes 750 eurot elaniku kohta. Nii mahukat investeeringut ei ole siinmail varem nähtud ja ilmselt pole ka lähiajal oodata. Ja kui kõik hästi läheb, on meil aasta lõpuks olemas nii Tark Maja, Rohuaia lasteaed, kinomaja kui ka reketlonihall.

Mis tõi meid siia, ei vii enam edasi. Kindlasti mitte. Eesti poliitika peab muutuma! Meie majandus on vähikäigul, töökohtade arv on kiiresti vähenenud, palgatase ei vasta enam inimeste ootustele, nad on liikunud Eestist ära, maa on tühjaks jäänud ja siinsed ettevõtted kängunud.

Hiljuti külastas raamatukogu armastatud teleajakirjanik Vahur Kersna, et esitleda oma uut teost “Ei jäta elamata” ning jagada soovijaile autogramme.

Sel aastal tulevad valimised teisiti, ütles Kristiina Ojuland Virumaa Teataja korraldatud debatil Rakvere teatri kohvikus.

Sotsiaaldemokraatide reklaamides ei ole arvutis töödeldud näod, vaid päris inimesed. Nii nagu nad on. Need päris inimesed tahavad, et meie ühiskond oleks hooliv, salliv ja seeläbi ka edukas.

Täna on tuhkapäev. Vanarahva seas oli see seotud kommetega, mis väljendasid puhastamist ja kurja eemale tõrjumist: koristati tube ja aeti laiskust välja. Kristlikus maailmas algab sel päeval paast, mis kestab ülestõusmispühadeni.

Ikka raskematel aegadel püüavad inimesed saada abi hoomamatutena näivatest jõududest – kohatakse ufosid, pöödutakse usku või minnakse soolapuhujate jutule. Horoskoope on aga inimene uskunud ja lugenud ajast aega. Miks? Kas seal on tõesti tõde sees? Kas numbritel ja nimedel on ka mingi tegelik tähendus?

 

(1)

Tänaseks on paljud jõudnud veendumusele, et senise mugavuspoliitikaga Eesti jaoks üha kõrgemaks kuhjuvaid probleeme lahendada pole võimalik. Praegusel valitsusel puudub strateegia, kuidas teistele riikidele heaolus järele jõuda. Statistikaameti viimaste andmete põhjal elab Eestis vaesuses üle 30 protsendi elanikest ehk ligi 400 000 inimest. Kas mäletate veel võimuparteide lubadusi madalatest kodukuludest või hõiskamist “Viie rikkama riigi hulka!”?

Varahommikul vastu saabuvat esmaspäeva näeb 87. Ameerika filmiakadeemia auhindade ehk Oscarite jagamise tseremooniat.

Kas plaanite täna vastlaliugu lasta? Ei, mitte vaid olude sunnil libedal tänaval püstijäämiskursust läbides, vaid nagu vanarahvalt pärit traditsioonid ette näevad – kelgu või lausa saaniga mäest alla tuhisedes. Olgu siis pärast tööd koos kolleegidega või oma pere keskis selleks lõbuks aega võttes.

(2)

Ikka viu-viu-viu! Ja siis veel kord viu-viu-viu! Peaasi, et vinguda ja viriseda saaks. Saab ikka, kaaskodanikud külades ja taludes, alevikes. Bussides ja tänavatel ja teeradadel, koolis, poes, saunas ja veebis. Valimised on Virumaa kihama löönud. Paraku pigem äraspidiselt. Vinguvalt. Toon näited viimasest kuust.

Sellise liikuriga vaprat meest võib kohata Lääne-Virumaa teedel. Tegu ilmselt isetehtud kolmerattalisega.

Lõppevat nädalat varjutavad jätkuvad kaklused Rakvere kesklinnas söögikoha Rakvere Kebab ümbruses. Politsei, vaadates kahe viimase aasta väljakutsete statistikat, pidi täheldama, et söögikoha juurde on korravalvureid kutsutud umbes kolmekümnel korral. Ja ega siis muud üle jäänudki, kui teha Rakvere Kebabile märgukiri, milles pandi ette tõhustada turvameetmeid või sulgeda uksed varem. Sest kakluseks läheb just nädalavahetustel, kui linna pubid ja baarid on tegevuse lõpetanud ja seltskonnad kogunevad peo jätkamiseks Rakvere Kebabi.

Reformierakond on neil valimistel sõnastanud sümpaatse nägemuse Eesti tulevikust kui “uuest Põhjamaast”. Põhjamaadega seoses meenuvad kõigepealt hästi läbi mõeldud sotsiaalhoolekanne, moodne lähenemine julgeolekule ja teaduspõhine majandus, mis oleks võimatu ilma eesrindliku maailmatasemel haridussüsteemita. Kuid ükski kontseptsioon pole lõpuni täiuslik. Olles ise Rootsis elanud, tean, kuidas vältida ka mõningaid vigu, mis Põhjamaades on tehtud.

Ühel päeval juhtus nii, et põngerjal jäi lõunauni vahele. Ei õnnestunud mürgeldavat rüblikut voodisse suunata ja kätte jõudis aeg, mil oli vaja korraks linna peal asju ajamas käia. Pakkisin oma jõmmi sisse ja läksimegi koos asjatama, plaan oli ka tunnikeseks töö juurde põigata.

Eesti mehe kohta on nalja visatud paremalt ja vasakult. Kõik me teame, et ta on nõrk, sest sureb liiga vara.

Keskerakond toob erakorralise pensionitõusu ja tasuvad töökohad ka maale! Meenutuseks – viimane korralik pensionitõus leidis aset, kui keskerakond oli Eesti riigis võimul aastatel 2005–2007. Tollal tõusid pensionid erakorraliselt lausa 44%! Pärast keskerakonna lahkumist võimult on pensionid pigem langenud, sest korduvad maksutõusud (elekter, kütus), mühinal kerkinud kodukulud (toasoe, käibemaks) ja röögatud hinnatõusud on kunagise pensionitõusu ära söönud ning on neid tegelikkuses hoopis vähendanud.

Mida me tavaliselt teeme, kui miski segab? Püüame ärritajast vabaneda, mis on igati loomulik teguviis. Haruharva on aga mõni segav faktor nii mõnus, et selle eest ei tahagi peitu pugeda või seda ära kaotada.

Riigikogu otsustas eile nappide poolthäältega langetada valimisiga kohaliku omavalitsuse valimistel. Ja kui uus riigikogu koosseis seaduse vastu võtab, saavad järgmistel kohalikel valimistel 2017. aastal oma hääle anda ka 16- ja 17aastased.

Taasiseseisvumise järel oli meil kõigil ühine eesmärk – Eesti üles ehitada ja lõimuda arenenud maailmaga. See oli eesmärk, mis meid ühendas. Praegused loosungid kahjuks ei ühenda, vaid vastandavad Eesti inimesi, poliitika eesmärgiks on saanud teki enda poole sikutamine. Kui ajad peaksid väga karmiks minema, saame alles siis aru, kui väga meil on vaja koostööd ja üksteise toetamist. Koostööga tuleb alustada kõikides valdkondades ja rohujuure tasandilt. Eelmise iseseisvuse ajal suunas riik väga jõuliselt talumehi ühistuid looma, et koos osta tehnikat ja toodangut väärindada.

Olen viimase paari kuu jooksul saanud üle saja kirja Facebooki kaudu ja meilitsi inimestelt, kes on pidanud kokku puutuma meie tervishoiusüsteemi vigadega. Need kirjad on kõik avalikud, avaldatud inimeste nimedega.

(2)

Teenusmajanduse Koda valib tänavu koostöös Postimehega parima ja halvima seaduse juba neljandat korda. Postimehe lugejagallupi põhjal juhib ülekaalukalt kooseluseadus.

Rakveres Lukoili tankla juures asuv kiirsöögikoht Rakvere Kebab pole kuulus mitte üksnes toidu poolest – varajastel hommikutundidel, pärast seda, kui klubid ja pubid uksed sulgevad, tavatsevad sinna koonduda linna meelelahutuspaikades end seaks või karuks joonud mehepojad ning tülid on kerged tekkima. Keegi peab ju olema metsakuningas.

Jaanuari alguses ei potsatanud mu postkasti ajakirja, mida on juba aastaid sinna korrektselt toodud. Ühel hetkel hakkasin asja uurima.

Pinguta või naba paigast, ikka minnakse töökoha pärast. Nii kommenteeris viimast rändestatistikat üks omavalitsusjuht. Numbrid kõnelevad enda eest ning pea kõik omavalitsused on pidanud leppima elukohta vahetavate kodanikega.

Eesti Iseseisvuspartei annab meile kõigile juurde julgust ja tahet midagi muuta. See on samm selles suunas, et inimene pole poliitiku jaoks klient, vaid kodanik. Eesti Iseseisvuspartei tahab lähemale tuua arusaama, et Eesti eest ei vastuta mitte ainult suured parteid, vaid kõik me ise.

Hiljuti kohtusin ma ühel loengul Meelise-nimelise noormehega. Meelist te kindlasti tunnete. Ta on seesama mees, kes keeldus presidendiproua kätt surumast 2013. aasta vastuvõtul. 2015. aasta alguses, teades presidendipaari asjade arengut, hakkad Meelise tookordse käitumise peale juba teisiti vaatama. Ebaviisakas oli see kindlasti, aga äkki tundis ta midagi tol hetkel? Äkki oli juba midagi õhus?

(3)

Igas vähegi asjalikumas kogukonnas on praegu jutuks valimised ja keda siis ikkagi valida. Okei, jätame jutust välja selle prigisev-sülitava seltskonna, kelle jaoks on kõik riigikogu valimistega seonduv üks saatanlik sepitsus.

Lemmikuga suusarajal.

Veebruari keskpaigaks peaks Eesti piimatootjad kätte saama osakese 6,9 miljonist eurost, mis jõuab siia Euroopa Komisjoni erakorralise abi raames.

Noorkotkaste selle aasta esimene rühmalaager toimus 24. ja 25. jaanuaril Roela ja Puka külas. Laagris osalesid noorkotkad Kunda, Vinni-Pajusti ja suuremalt jaolt Roela rühmast.

Nii laulis üks mees minu kodukülas sel ajal, kui nõukogude võim tuli. 1. märtsil valime vabas Eestis omale uued riigijuhid. Jälle on valija hääl toode, mille saamiseks käib võitlus viimase hääleni, sest poliitik elab inimeste häältest. Laias laastus on poliitikuid nelja tüüpi: esiteks need, kellele parteitöö on ainuke töö, mida nad oskavad, ja kui nad on jäägitult pühendunud, tagab see neile hea äraelamise elu lõpuni.

Eestlased on kirjasõnausku rahvas – kirjutab usinalt ning kiskleb kirjanduse üle ja ümber kogu südamest.

Rakveres sulgeb peagi uksed maakonna ainuke Danske panga kontor. Selle panga klientidel tuleb edaspidi teenuse saamiseks sõita Jõhvi või Tallinna. Pangakontori sulgemist ja inimeste koondamist põhjendatakse mulluse kasumi olulise vähenemisega.

Vanadel kaugetel aegadel oli nii, et kes seppa nöökis või talle võlgu jäi, selle jaoks aeti ora punaseks ja pisteti sinna, kuhu ta seda kõige vähem soovis. Tänapäeval asi enam nii lihtsalt ja tõhusalt ei lahene. Tänapäeval pead sa oma teenitud raha käima lunimas, palumas, ja kui see ei aita, siis on hulk juriidilisi võimalusi oma raha kätte saada, mis aga väikese ettevõtte puhul võib päädida sellega, et raha laekub sinu pankrotihalduri kontole.

Küsitluses on osalenud  inimest