Logi sisse
Aktiveeri
digileht

KINO

Rakvere Teatrikinos kell 14 ja 16 "Väikese Nicolas´ suvevaheaeg", kell 18 ja 20 "Ei. Tohi. Magama. Jääda"

KONTSERT

Haljala rahvamajas kell 17 hingedepäeva kontsert. Esineb Viivika Viickberg. Tasuta

Kunda linna klubis kell 18 Virumaa Kammerorkestri hingedepäeva kontsert. Dirigent Toivo Peäske

Tamsalu kultuurimajas kell 18 hingedepäeva kontsert: Alla Popova – sopran, Eino Keningi – kitarr . Kavas: Scarlatti, Stradella, Vivaldi, Händel jt.

Eesti on üks väheseid riike, kus soojuselektrijaamades tekkiv tuhk juriidiliselt ohtlikuks jäätmeks liigitatakse. Seevastu enamikus fossiilkütuseid kasutavates riikides, nagu näiteks Saksamaal, USAs, Hollandis, Hispaanias, Poolas või Soomes tuhka ohtlikuks ei peeta. Tuhka peetakse hoopis väärtuslikuks tooraineks.

Samal teemal: “Arutelu sadama üle päädis emotsioonide vallandumisega”, Virumaa Teataja 17.10.2014.

Üldiselt mulle ei meeldi leierdada, aga ühel päeval autoroolis olles mõtlesin, et peaks ikka, ehk muudab kasvõi üks lugeja harjumusi.

Oktoobri algul külastas Rakveret haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, kes sõnas, et tuleviku Eesti kooli üheks võtmesõnaks on avatus. Kool olgu avatud ühiskonnale, ühiskond aga peab koolile andma tagasisidet.

Mul on välja pakkuda ülihea külaelu võimekuse indeks, tegususe tunnusmärk. Lihtsamini mõistetav kui peened võimekuse-võimetuse tabelid, mille kallal tänagi valdades pead murtakse, komakohti puuritakse.

Täna vastavad küsimustele Peeter Hussar ja Ülle Viller.

Möödunud nädalavahetusel Rakvere spordihallis peetud koertenäitus tõi kohale hulga rihma otsas neljajalgseid.

Aina enam tundub, et Eesti on nagu väike tige peni onu Tomi  pika rihma otsas, kes klähvib oma naabri peale - kisa on kõva, jõudu vähe. Koduhoovis tõmbab aga saba hoopis jalge vahele.

Kui ka sunniks end vait olema, ei saa seda mitte kuidagi. Natuke sellestsamast 16. oktoobril ilmunud loost “Puhkepäeval viga saanud loom lakkugu ise haavu”.

Hea noor (või mitte enam nii noor) lugeja, teeme ühe asja kõigepealt selgeks – artikkel, mille ridu hetkel pilguga paitad, ei ole mingit viisi promo või reklaam erialale või koolile.

Kui Rein Lang oli justiitsminister, võeti vastu seadusmuudatus, mille üle protestis eeskätt ajakirjandus, kartes, et see piirab sõnavabadust. Jutt käib hea nime ja väärikuse riivest. See on justkui avalikus kohas joomine – mõnda riivab, mõnda mitte.

Lõppev sügisvaheaeg pani nii mõnegi lapsevanema pead sügama, millist ajaviidet võsukestele pakkuda, et aeg neil niisama arvuti ees logeldes mööda ei lähe. Lastel endal on tavaliselt “suht savi”, niikuinii on mõttetult igav. Eriti väiksemates kohtades, sealhulgas Lääne-Virumaal, sealhulgas Rakveres.

Kuna Rakvere Jaama puiestee kinnistud on saanud uued numbrid seoses sellega, et nüüd algab numeratsioon Õli tänavast, on palve, et kui postkasti tulevad võõrad kirjad, edastada need adressaadile.

Oktoobri keskpaigas arutleti avalikult Käsmu rahvamajas Käsmu planeeritava uue sadama detailplaneeringu üle.

Belle stuudios jäi pilk peatuma ühe ajakirja peatoimetaja mõtisklusel. Lugu oli huvitav juba seepärast, et tema mõtted ühtisid minu omadega ja olid sealjuures ka hästi kirja pandud.

Kas see, kui klassikateosest saab koomiks, on raamatu samm lugeja suunas või aste kirjanduse allakäigutrepil?

Mõnel pool pole erakondades veel esinumbritki välja hüütud, kui juba on läinud suuremat sorti valimiseelseks madinaks.

Käisin hiljuti vaatamas Toomas Suumani lavastust “Seitsmeteistkümnenda nuku suvi”. Hoiatati, et ajaliselt küllaltki pikk lugu – kolm vaatust.

Peaminister Taavi Rõivase valitsuse julgeolekule keskenduv riigieelarve väldib ühepäevaliblika mõtlemist või jalustrabavaid loosungeid. Kulutused on suunatud selliste pikaajaliste eesmärkide saavutamisele nagu turvalisus, korras majandus ja igaühe parem toimetulek.

Olen sel sügisel Rakvere vahel liikudes tähele pannud üksikult ja paarikaupa kurvalt konutavaid peremehetuid jalavarje.

Lääne-Virumaa elanikud peaks end nüüd küll väga turvaliselt tundma, sest alates oktoobrist paikneb Tapal Ameerika ühendriikide soomusüksus, mis kohalikes ka parasjagu elevust tekitanud. Nii linnapildis kui ka sotsiaalmeedias.

Mul vanem õde helistas, et tead, plika, Simuna koolile minnakse kallale, seda ei saa mingil juhul lubada, sest maja on võimas.

Kui soomlased veidi enam kui veerand sajandit tagasi Rakverre lihakombinaati ehitama hakkasid, lõi see provintsilinnas elu kihama. Paljud noored naised leidsid endale lahe tagant peigmehe, ehitajad täitsid hoolega kohalike toitlustusettevõtjate kaukaid.

Rakvere Tarva leegionär Denarius Darby on sellise kummalise välimusega Aqva basseinis.

On hommik, alustad oma päeva ega oska aimatagi, kuidas ta kulgeb või lõppeda võib. Nii ka seekord. Ühtäkki seisad fakti ees, et oled justkui hooletult parkimisplatsilt tagurdades jätnud märkamata auto taha sõitnud sõiduki. Õnnetus ei hüüdnud tulles. Kuidas kõik täpselt juhtus, ma ei teagi.

Kunda sadama arenguvisioonis oleme ette näinud rahvusvahelise liinilaevanduse tekke otse üle Soome lahe ajaloolisel Kotka–Kunda liinil.

Iga mõne aja tagant tõstetakse üles küsimus, kas kõrgharidus peaks olema tasuline või tasuta.

Henno Käo kirjutas kunagi Kukerpillidele laulu vanadest majadest. “Vanad armsad majad, puumajad lõbusad – on tulnud uued ajad, te peate kaduma,” algas see. Ega praegugi, aastakümneid hiljem, pole suurt midagi muutunud. Kaovad lõbusad puumajad ja kaovad ka kivimajad.

Oktoobri esimesel nädalavahetusel tähistati õpetajate päeva eesmärgiga juhtida tähelepanu õpetajaameti tähtsusele ning selle ametiga kaasnevatele probleemidele.

Nii kaua kui ennast mäletan, ei ole ma riiki mitte kunagi kirunud. Ma olen kirunud inimesi ja olukordi, aga mitte riiki.

Eelmisel nädalal ilmus Virumaa Teataja digilehes nupp sellest, et Rakvere gümnaasiumi algklassimajas puuduvad tütarlaste tualetis prilllauad. Nördinud vanemaid pahandas eriti asjaolu, et tualetti kasutavad pisikesed algklasside tüdrukud, kes ebamugavates oludes igapäevaselt toimetama peavad.

Nädalat lõpetanud suur jalgpallimäng Inglismaa ja Eesti vahel pani kõrva teritama ka need inimesed, kes muidu jalgpallist ega ka spordist suuremat ei hooli.

Milliseid emotsioone tekitab kooselu­seadus?

Mõne Tapale jõudnud Ameerika sõduri ajas pressi jaoks korraldatud rivistus suisa haigutama.

Milliseid emotsioone tekitab kooselu­seadus?

Hiljuti käis meediast läbi uudis, et inimesed pelgavad ebausu tõttu loomade varjupaigast musti kasse võtta. Tundub kummaline ajal, kui oleme siiralt uhked oma e-riigi ja Skype’i ja arvukate kõrgtehnoloogiliste saavutuste üle, muretseda nõidade, tuleriitade ja arvu 13 pärast.

Mõne Tapale jõudnud Ameerika sõduri ajas pressi jaoks korraldatud rivistus suisa haigutama.

See ei ole minu peakiri, näppasin selle Rainer Werner Fassbinderilt, saksa filmirežissöörilt ja stsenaristilt. Elupõletajast Fassbinder suri hea hulk aastaid tagasi kokaiini üledoosi tõttu, kuid tema kunagi kirja pandud sõnadega saab iseloomustada väga hästi ka praegust elu.

Pühapäevane hommik algas sõna otseses mõttes kuldses sügises. Kuldne päike säras värvilistel puudel, õhk oli karge ja selge. Armas sügisene Eesti ... Kuni kurikuulsa meeleavalduseni jättis kooseluseadus mind üsna külmaks, ent pärast ühte tundi pühapäevasel Toompeal tunnen, et tahan kodanikuna sõna sekka öelda.

Toompeal korraldatud meeleavaldus perekonna ja demokraatia kaitseks – peavoolumeedias samavõrra mustatud kui Hirvepargi kogunemine kakskümmend seitse aastat tagasi – väärib ajaloos kohta tema kõrval.

Viimasel ajal on mitmed Eestis tegutsevate jäätmekäitlusettevõtete juhid ajakirjanduses väitnud, et Euroopa jäätmemajandus on tupikseisus ning selle põhjuseks on kohalike omavalitsuste tegevus. Samas pole ei Euroopa Komisjon ega ükski üleeuroopaline jäätmekäitluse assotsiatsioon või liit ametlikult ühtegi sellekohast avaldust teinud ega uuringut esitlenud.

Maailmaparandajatel on vana ütlemine: mõtle globaalselt, aga tegutse lokaalselt. Me võime muretseda maailma rahu või vihmametsade pärast, ent reaalselt elu paremaks muuta saame ainult siis, kui lahendame ükshaaval väiksemaid ja suuremaid probleeme meie ümber – oma peres, kogukonnas ja kohalikus omavalitsuses.

Euro tuli Eestis kasutusele mõni kuu vähem kui neli aastat tagasi ning muutis numbrid hinnasiltidel ja palgalehel väikeseks, pannes mõnegi ohates ütlema, et uue rahaga ei harjuta ilmselt kunagi.

Eesti inimõiguste keskus tõi välja kooseluseaduse eelnõud puudutavad küsimused ja vastused. Virumaa Teataja vahendab kommentaarideta sealt lõigu.

On nii tavaline kuulda, et ega siin maailmas pole midagi suurt muutunud. Inimlaps jäävat ikka oma maiste ihade ja soovide orjaks. Ühelt poolt näib see mõte väär, sest meid ümbritsev keskkond on lausa radikaalseid pöördeid teinud, aga teisalt kostab rahva suust ju igal ajajärgul kehtivaid arvamusi ühiskonna ja elu kohta. Tähendab, tehnika ja arvutiseerimine ei mõju inimpsüühikale päris pärssivalt. Muidugi, põlvkonniti on asjad ehk teisiti, kuid pädevat uurimust selles valdkonnas pole ma leidnud.

Eneselegi üllatuseks ootasin sel nädalal, et toimetuse lauale jõuaks Äripäeva avaldatud lisa, kus 500 Eesti rikkamat inimest ritta seatud.

Küsitluses on osalenud  inimest