Logi sisse
Aktiveeri
digileht

Armsad kaaskristlased ja kaasmaalased! 

Suvi tuleb, päike käib järjest kõrgemalt, seelikud lähevad muudkui lühemaks ja inimesed lõbusamaks.

(2)

Tõrma kalmistu Rakvere linna veerel on kole koht. Ajuti jääb mulje, et seal ei põlistata kadunukeste mälestust, vaid rüvetatakse. Tehke kalmistule ring peale ja lugege kokku kõik suisa haudadel lautavad prügimäed! Teie arusaam Eesti inimeste ilumeelest ja esivanemate sügavast austamisest muutub tundmatuseni.

Laadahooaeg pole täies hoos mitte ainult ostjate, vaid ka kauplejate jaoks. Ühe müüja laadaeelne päev on selline – napilt mahuvad asjad veel sõiduautosse.

Suvi tuleb, päike käib järjest kõrgemalt, seelikud lähevad muudkui lühemaks ja inimesed lõbusamaks.

Elujõus keskealine naine jäi grippi. Haige ei saanud endale lubada kojujäämist, trotsis tõbe ja käis tööl edasi. Mõni aeg hiljem läks tervis täiesti käest, selgus, et tüsistusena oli saabunud kopsupõletik. Läks veel aega ja inimesel diagnoositi juba südamelihase põletik. Praeguseks on naine töövõimetuspensionär.

Kaks puukaupmeest kuulutavad ajalehtedes, et müüvad puid konteinerites. Kuulutuses on telefoninumbrid 5399 3702 ja 501 3862. Kumbki ärimees ei pea kinni kokkulepetest ega lubadustest.

On ju väga tore, kui noortele jagatakse tasuta kondoome ja räägitakse ohutust seksist, aga ... keegi ei käsi meil ju seksuaalvahekorda astuda. See on meie oma vaba valik.

“Ja ikka seisab mõni poiss, katkised püksid jalas ja nokamüts peas, kuskil õueväravas, kuulates ja läbi pulkade vahtides, ilma et isegi teaks, mida ta niiväga kuulab või vahib.” (A. H. Tammsaare)

Elujõus keskealine naine jäi grippi. Haige ei saanud endale lubada kojujäämist, trotsis tõbe ja käis tööl edasi. Mõni aeg hiljem läks tervis täiesti käest, selgus, et tüsistusena oli saabunud kopsupõletik. Läks veel aega ja inimesel diagnoositi juba südamelihase põletik. Praeguseks on naine töövõimetuspensionär.

Lugesin hiljuti uudist sellest, et eestlased leiutasid nutinööbi. Kõigepealt meeldis mulle kangesti sõna “nutinööp” ja seejärel ka idee. Nutinööp on unikaalse koodiga ilmastikukindel plastist vidin, mida saab nutinööbi netilehel aktiveerida ja laadida sellele informatsiooni. Näiteks “see tore kiisu on Miisu, ning kui te ta leiate, helistage, palun, nr xxx” ning panna vidin kassi kaelarihma külge. Või siis “kohver kuulub Mardile, kellega saab ühendust numbril ...”.

Kas teil ... kaarti on, küsib klienditeenindaja kärmelt. Jah, selle poe oma on küll, lihtsalt ei saanud seda nii kiiresti rahakoti vahelt kätte. Järgmises poes kuulen sama küsimust.

Aasta küla aunimetust läheb püüdma üks Lääne-Virumaa küla – Miila. Vahva koht, mis nooruslik, hoitud ja armastatud. Väeline ja lasterikas.

Euroopa Komisjoni ettepanek jaotada põgenikud kvootide alusel liikmesriikide vahel laiali on lühinägelik ning ebaproportsionaalne samm, mis ei lahenda ühtegi probleemi. Otsus, kas ja kui palju põgenikke iga riik vastu võtab, peab ka edaspidi jääma liikmesmaade teha.

Kas teil ... kaarti on, küsib klienditeenindaja kärmelt. Jah, selle poe oma on küll, lihtsalt ei saanud seda nii kiiresti rahakoti vahelt kätte. Järgmises poes kuulen sama küsimust.

Aasta küla aunimetust läheb püüdma üks Lääne-Virumaa küla – Miila. Vahva koht, mis nooruslik, hoitud ja armastatud. Väeline ja lasterikas.

Pidevalt kuuleme jutte sellest, kuidas võim ja rahvas on üksteisest võõrdunud. Rahvalt tahetakse hääled valimispäeval hõlpsalt kätte saada ja seejärel unustatakse ta sootuks. Kuidas teha nii, et riigis oleks keegi, kes saaks võimulolijaile ka valimistevahelisel ajal meelde tuletada, et on olemas rahvas, kelle heaks nad töötama peavad? Keskerakond on käinud välja idee presidendi otsevalimistest, mis tähendab, et Eesti kodanikud valivad ise endale presidendi, mitte ei tee seda Rõivase valitsus nende eest.

Lõppeval nädalal pakkusid enim kõneainet põgenikud ja suur militaarõppus Siil. Neil on üks ühine nimetaja – sõda.

Kui tavaliselt saavad põhjapoolkeral sidrunid valmis sügisel, siis Palmse mõisa palmimajast võib neid juba praegu leida.

Veel kuu ja eesti rahvas lõõritab ennast­unustavalt jaanipäeva hümni sellest, kui kõrgeks rohi kasvab. Laulu teeb eriliseks tõik, et mida aeg edasi, seda enam on laulukooris neid, kelle jaoks kõlab selle sisu kui muinasjutt. No kujutage ette: “Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi ...” Ei kasva ju! Meil on tublid muruniitjad, aiatraktoritel rallijad, rohumaade trimmerdajad.

Lõppeval nädalal pakkusid enim kõneainet põgenikud ja suur militaarõppus Siil. Neil on üks ühine nimetaja – sõda.

Eile oli Tapa vanal lennuväljal esimest korda taastatud kaitseväe ajaloos täies koosseisus üles rivistatud 1. jalaväebrigaad, mille kooseisus osalevad suurõppusel Siil nii reservväelased, ajateenijad kui tegevväelased.

 

 

Vastus lugeja kirjale “Go Busi uus kaardisüsteem tekitab närvikulu”, mis ilmus 13. mai Virumaa Teatajas.

Teatrimäelt alla sõites helistan kodustele, et öelda, olen kohal. Alguses. Minu jaoks on Tallinna tänav Rakvere linna algus. Imelik, et lapsepõlve silmapiir jääb alles, ehkki mõistad, et reaalsuses on see ammu laiem, lõputu, piirideta tee.

Kui seadusi poleks, valitseks anarhia. Muu hulgas ka teedel, kus peaks korra tagama liiklusseadus. Kui seadus juba on, tuleb selle täitmist kontrollida. Ja nii mõõdavad politseinikud kiirust, kontrollivad turvavöö kasutamist ja lasevad alkomeetrisse puhuda.

Olen Go Busi kaardi kasutaja ja olnud siiani teie teenustega rahul. Nüüd, kui olete otsustanud üle minna uuele kaardisüsteemile, seda enam öelda ei saa.

Tuleval aastal möödub sada aastat Paul Kerese sünnist. Sellega seoses tekib küsimus, millal saab Eesti järgmise Kerese. Kas tänased noored maletähed Mai Narva ja Ottomar Ladva suudavad tõusta maailma tippu? Kas Jaan Ehlvest tuleb triibulise tähelipu alt tagasi sinimustvalge alla?

Teatrimäelt alla sõites helistan kodustele, et öelda, olen kohal. Alguses. Minu jaoks on Tallinna tänav Rakvere linna algus. Imelik, et lapsepõlve silmapiir jääb alles, ehkki mõistad, et reaalsuses on see ammu laiem, lõputu, piirideta tee.

Kui seadusi poleks, valitseks anarhia. Muu hulgas ka teedel, kus peaks korra tagama liiklusseadus. Kui seadus juba on, tuleb selle täitmist kontrollida. Ja nii mõõdavad politseinikud kiirust, kontrollivad turvavöö kasutamist ja lasevad alkomeetrisse puhuda.

Noored laulumehed tähistasid kauni südamliku kontserdiga Virumaa Noorte Meeskoori 15. sünnipäeva, kaasates tuleval aastal veerandsajandini jõudva Virumaa Poistekoori ning verivärske, alles kolme proovi vanuse vilistlaskoori.

Linnaisadel on ideed. Saagu meist Eesti nelja parima hulka kuuluv linn! Võtame eeskuju Londonist! Eesmärgid peavadki olemad uhked ja laiahaardelised. Aga Rakvere pole London ja meie teed kaarduvad Toweri silla kujuliseks.

Ma ei pea mõnda rahvast teisest paremaks või halvemaks, targemaks või rumalamaks. Inimesi on igasuguseid, iga rahvuse hulgas leidub nii ühtesid kui ka teisi. Siiski näib meil elavaid venekeelseid inimesi ühendavat üks kinnis­idee. Niipea kui jutuks tulevad Ukraina sündmused või Venemaa välispoliitika, on nad pea kõik ühel meelel. Vaid üsna väheste eranditega.

Emadepäev on üks kaunimaid päevi minu ja paljude naiste elus. Ka kõige turtsakamad teismelised võtavad end sel päeval kokku ja ütlevad emale midagi ilusat. Ujedamadki mehed annavad kaasale teada, kui väga nad hindavad teda, oma laste ema. Emade vastu ollakse kenad, neid austatakse ning neile öeldakse palju kauneid sõnu.

Noored laulumehed tähistasid kauni südamliku kontserdiga Virumaa Noorte Meeskoori 15. sünnipäeva, kaasates tuleval aastal veerandsajandini jõudva Virumaa Poistekoori ning verivärske, alles kolme proovi vanuse vilistlaskoori.

Linnaisadel on ideed. Saagu meist Eesti nelja parima hulka kuuluv linn! Võtame eeskuju Londonist! Eesmärgid peavadki olemad uhked ja laiahaardelised. Aga Rakvere pole London ja meie teed kaarduvad Toweri silla kujuliseks.

Kallis laps! Olen juba seitse kevadet EMA, lapsevanem. Vanem, kuid mitte targem. Üsna ruttu õpetasid mulle rohkem kui eelnevad aastad. Pühendumist, rahu, rõõmu, lähedust, päeva püüdmist. Õnnelikkust. Kooskasvamist. Sellel kevadel, kuu enne emadepäeva, tulin lasteaeda. Vestlesime Sinu kaaslastega elust ja olemisest. Need olid erakordselt ausad peegeldused. Usute, et kui lasteaed läbi ja suvigi otsas, olete naksti suured.

Kord oli ühes külas interneti pärast maailmatuma suur pahandus. Ühele poolele paistis asi kui fotoaparaadiga magamistuppa tungimine. Teine pool nägi hoopis kohaliku eluolu ja ajaloo jäädvustamist. Püüa siis aru saada, kus on tõde.

“Teeme ära!” talgupäeval oli talgulistel tööhoog nii suur, et polnud mahti ise ninagi nuusata.

Kallis laps! Olen juba seitse kevadet EMA, lapsevanem. Vanem, kuid mitte targem. Üsna ruttu õpetasid mulle rohkem kui eelnevad aastad. Pühendumist, rahu, rõõmu, lähedust, päeva püüdmist. Õnnelikkust. Kooskasvamist. Sellel kevadel, kuu enne emadepäeva, tulin lasteaeda. Vestlesime Sinu kaaslastega elust ja olemisest. Need olid erakordselt ausad peegeldused. Usute, et kui lasteaed läbi ja suvigi otsas, olete naksti suured.

Suur Maaler on meie sinimustvalges riigis kõvasti vaeva näinud, kuid mõned pintslitõmbed on läinud ka nihu.

Valitsuskoalitsiooni kohta kirjutatakse juba, et nende mesinädalad on ebaõnnestunud. Maksupoliitikast rääkides pole see kõhkluskoalitsioon sugugi ühel meelel, mistõttu ilmus äsja ajalehes justkui katkikäristatud pilt, millel kolme partei esimehed.

(1)

Olen 82aastane. Oma lapsed olen üles kasvatanud igasuguse kõrvalise abita. Ka siis, kui kolhoosist saadud aastapalga võis seljas koju viia.

Kurdetakse tujukate ilmade, päikese vähesuse ja rutiini üle.

Ilusa kevadise päeva, mil loodus võitleb oma õiguste ja vabaduse eest, pühendame emadele. Võtku emad vastu oma laste, rahva ja maa tänu! Emadepäeva saab aga pühitseda vaid siis, kui on inimesi, kes oma elu eest emale tänulikud on.

Küsitluses on osalenud  inimest