Logi sisse
Aktiveeri
digileht

Eelmisel nädalavahetusel sattusin Helsingi kesklinnas seksuaalvähemuste paraadile. Kilomeetritepikkuses kolonnis marssisid geid, lesbid, transseksuaalid, aseksuaalid ja igasugused muud rohkem või vähem imelikud inimesed. Kõik olid rõõmsad – nii need, kes paraadi vaatasid, kui needki, kes vikerkaarelippude ja plakatite all mööda Helsingi tänavaid kõndisid.

Eelmisel nädalavahetusel sattusin Helsingi kesklinnas seksuaalvähemuste paraadile. Kilomeetritepikkuses kolonnis marssisid geid, lesbid, transseksuaalid, aseksuaalid ja igasugused muud rohkem või vähem imelikud inimesed. Kõik olid rõõmsad – nii need, kes paraadi vaatasid, kui needki, kes vikerkaarelippude ja plakatite all mööda Helsingi tänavaid kõndisid.

(1)

Seal, kus eestlane ootab, et hiir kassile suisa suhu jookseks, hakkab neeger hoopis nobedasti toimetama. Nii mõtlesin Jõgeva kandi küladest läbi sõites, teeremonti kirudes ja värsket kartulit haugata ihates.

Neljapäeval kohtusid Rakvere staadionil Sillamäe Kalev ja Spliti Hajduk. Kohtumine tõi publiku sekka ka Euroopa vanima jalgpallifännide organiseeritud rühmituse Torcida, mis loodi juba 1950. aastal.

Ümisedes ansambel Ursula viisijuppi: “Suvi käes ja linnast tahan ära sõita ma, tahan sinna, kus on maasikad,” tunnen, kuidas päikesekiired mind paitavad. Selle nädala mõnusad soojad ilmad andsid märku, et nüüd on küll suvi meie lävele jõudnud.

Rakvere on selles mõttes kummaline linn, et linnasüdant siin nagu polegi. Kunagi nii suurte ootustega kavandatud promenaad ei ole loodetud kujul toimima hakanud ning põõsaste taha peidetud pingid on muutunud napsuvendade lemmikpaigaks, kus saab rahulikult pudelit kallistada ja lähedal põõsa varjus asjal käia.

Vao küla on minu lähedal. Vanaema talu on seal. Kui ­vaarvanemad kunagi Setomaalt ära tulid, siis vanavanaisa Vassili Kimmel pidas seal poodi. 1915. alguses oldi nende vastu üsna vaenulikud, kuid hiljem harjuti.

President kinnitas kobarseadust välja kuulutades, et seaduseelnõude vastuvõtmise sidumine valitsuse usaldamisega ei olnud demokraatliku parlamentaarse riigikorra vääriline ja valitsuserakondade soov muuta enda valimislubadused kiiresti seaduseks ei olnud õigustuseks kärpida parlamentaarset debatti.

Ümisedes ansambel Ursula viisijuppi: “Suvi käes ja linnast tahan ära sõita ma, tahan sinna, kus on maasikad,” tunnen, kuidas päikesekiired mind paitavad. Selle nädala mõnusad soojad ilmad andsid märku, et nüüd on küll suvi meie lävele jõudnud.

Rakvere on selles mõttes kummaline linn, et linnasüdant siin nagu polegi. Kunagi nii suurte ootustega kavandatud promenaad ei ole loodetud kujul toimima hakanud ning põõsaste taha peidetud pingid on muutunud napsuvendade lemmikpaigaks, kus saab rahulikult pudelit kallistada ja lähedal põõsa varjus asjal käia.

Rannad on kuidagi teistsugused kui vanasti. Lapsepõlves veetsid peaaegu terve suve rannas ja sinna minek oli kuidagi nii loomulik ja oodatud. Limpsi- ja jätsiputkad tekitasid alati ootuse, rannas käis elu ja melu.

Kiire elu võib muuta närviliseks ning heitlikud suveilmadki on paraja tujurikkujana truult meie kõrval.

Suhtumised ja hoiakud tekivad mõistetest ja terminitest. Huvidest lähtudes asendas ka ENSV võim eestiomaseid harjumuspäraseid termineid ja mõisteid uutega. Siseminister Undi määrusega 26. juulist 1940 keelati “härra”, “proua” ja “preili” tarvitamine, peagi kadusid fundamentaalsed “isamaa”, “perekond”, “lasterikkus”. Algul oldi “kodanikud”, siis juba “seltsimehed” ja “naisseltsilised” ning omandiühiskonna põhiüksust tähistava “perekonna” vahetas välja ebamäärase tähendusega “pere”. Siitpeale algas “peretamine”: ENSVs olid kolhoosipered, komsomolipered, lastega pered, vennalike rahvaste pere.

Hiljuti lahkus manala teele üks noor mees. Nelja aasta jooksul sureb 4000 –6000 inimest viinasurma. Nüüd siis tema ka. Kooliajal oli ta tore ja hakkaja noormees, õppis hästi, tegi sporti ja kaaslased hindasid teda.

Au ajakirjandusele ja kohalikele inimestele, kes austavad tegusaid hingega põllumehi, nagu oli August Lepasaar, kes juhtis Vilde kolhoosi aastatel 1956–1968.

 

Kiire elu võib muuta närviliseks ning heitlikud suveilmadki on paraja tujurikkujana truult meie kõrval.

Rannad on kuidagi teistsugused kui vanasti. Lapsepõlves veetsid peaaegu terve suve rannas ja sinna minek oli kuidagi nii loomulik ja oodatud. Limpsi- ja jätsiputkad tekitasid alati ootuse, rannas käis elu ja melu.

Oh sa pühade vahe, hüüab vanem rahvas siis, kui tahetakse suurt üllatust väljendada. Võidupüha koos jaanipäevaga pole küll mingi üllatus, sest need saabuvad alati vankumatult ning seda aasta kauneimat aega hakkame pikisilmi ootama, niipea kui jõuluvana on oma selja taga ukse sulgenud.

Lubage tutvustada: enekakepp ehk endlikepp, lisaks pildipulk, selfistikk, tele-skoopvardaga (käsi)statiiv. Heal asjal mitu nime. Eriti heal asjal, väidetavasti maailmas enim müüdud jubinal, on neid aga tõesti hulgi.

Tõrma Kõrgemäel ei ole suusanõlvad veel päris valmis saanud, kuid üks uljas langevarjur leidis neile hoopis uue rakenduse.

Oh sa pühade vahe, hüüab vanem rahvas siis, kui tahetakse suurt üllatust väljendada. Võidupüha koos jaanipäevaga pole küll mingi üllatus, sest need saabuvad alati vankumatult ning seda aasta kauneimat aega hakkame pikisilmi ootama, niipea kui jõuluvana on oma selja taga ukse sulgenud.

Ilm on valdkond, millest võiks alati rääkida. Küll on jahe, siis sajab palju, talvel on vähe lund ja suvel napib päikest. Ja kui päikest jagub, hakkab ju palav. Siis on jälle halb.

Ei, ma ei räägi jaanipeoeelsest vihateost ega jaanisaunast, kus end värske vihaga nüpeldanut võib hiljem jaanitulel tabada suur meeste- või naisteõnn. Ja see on ime.

Neljapäeva õhtul Aqva hotellis toimunud naisteajakirja Anne&Stiil suveõhtul oli naisi nagu murdu – pidi lausa järjekorras seisma, enne kui uksed avati.

Ilm on valdkond, millest võiks alati rääkida. Küll on jahe, siis sajab palju, talvel on vähe lund ja suvel napib päikest. Ja kui päikest jagub, hakkab ju palav. Siis on jälle halb.

Jaanipäeva eel on kaks küsimust: milline on jaanipäeva ilm ja kas jaanipäev kulgeb turvaliselt.

(1)

Maailmameister Georg Lurichi ausamba autorite koostöö Väike-Maarja vallavalitsusega ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Lurichi allfondi halduskoguga algas sügisel 2012. Siis esitasime vallavalitsusele oma ideed Georg Lurichi ausamba püstitamiseks Väike-Maarjasse. Alguse sai sisuline töö ausamba loomise idee elluviimisel.

Olen väga tänulik hr Kuno Raudele kogu senise vaeva eest ning loodan, et koostöö Georg Lurichi ausamba püstitamiseks saab jätkuda. Tõenäoliselt on veidi vajaka jäänud infovahetuses ja edasisteks sammudeks on oluline seada konkreetne vastutaja.

Kuno Raude saatis tänavu 14. mail vallavolikogu esimehele ja vallavanemale e-kirja, kus ta soovis saada infot vallavolikogu, vallavalitsuse ja Georg Lurichi fondi halduskogu vastuvõetud otsuste kohta seoses hangete korraldamisega ausamba projekteerimiseks ja ausamba kui terviku valmistamiseks.

(1)

Selline mõte tabas mind ootamatult eile – ja ilmselt mitte vaid professionaalse kretinismi tõttu.

Jaanipäeva eel on kaks küsimust: milline on jaanipäeva ilm ja kas jaanipäev kulgeb turvaliselt.

Läbi aegade on veski olnud eestlaste jaoks tähtis koht. Vanasõnagi ütleb, et kirik, kõrts ja veskikoda on alati kõikidele avatud. Teine jälle, et sepipajas ja veskikojas aetakse kõige magusamad jutud. Veski on olnud väega paik, kus lugusid, leivahõngu ja tööd.

Loomakaitseseadus paneb üheselt kohalikule omavalitsusele ülesande tegeleda oma haldusterritooriumil hulkuvate loomade püüdmise, pidamise, nende omaniku kindlakstegemise ning äärmisel juhul hulkuvate loomade hukkamisega. Oleme siiamaani sellega toime tulnud ning tuleme ka edaspidi. Igal aastal leiame vihjete peale omanike hüljatud või omanike juurest lahtipääsenud lemmikloomi, kelle toimetame loomade varjupaika. Looma lahtipääsemise puhul leiab peremees oma pereliikme varjupaigast ning loom saab naasta taas koju, hülgamise puhul ei pruugi enam nii minna.

(1)

Eestlane on reeglina rahumeelne ja kannatlik. Põhjamaine kliima ei soosi kuuma temperamenti. Eesti rahval, kes on suure osa oma ajaloolisest ajast elanud ilma oma riigita, olnud teiste rahvaste sundida ja käskida, on üsna arenenud vaist asjade suhtes, mida vastu meie tahtmist ja huve hakatakse tegema.

Raudteeettevõte Elron on käivitanud kampaania, mis mõeldud elualade väärtustamiseks. Igas kuus paari nädala jooksul saavad mõne elukutse esindajad sõita Elroni rongis poole hinnaga. Seni on selline võimalus avanenud näiteks meditsiinitöötajatel, õpetajatel ja päästjatel.

Läbi aegade on veski olnud eestlaste jaoks tähtis koht. Vanasõnagi ütleb, et kirik, kõrts ja veskikoda on alati kõikidele avatud. Teine jälle, et sepipajas ja veskikojas aetakse kõige magusamad jutud. Veski on olnud väega paik, kus lugusid, leivahõngu ja tööd.

Rakvere linnalaada korraldajad käisid koostöös maakonnalehega Virumaa Teataja Rakvere linna päevadeks välja toreda idee kutsuda Lääne-Virust valitud riigikogu saadikud Rakverre laadale oma valijatega kohtuma ja nende küsimustele vastama.

Sisekaitseakadeemia kohta arvatakse, et seal spordivad kõik õppijad. Arvesse tuleb siiski võtta seda, et meie kooli moodustavad politsei- ja piirivalvekolledž, justiitskolledž, finantskolledž ning päästekolledž. Sportimine meie koolis – see on vajalik ja kasulik, samas ei koosne kool ­ainult tipptasemel sportlastest. Kuid meie ­õpilased on näidanud häid tulemusi universiaadidel ja üliõpilaste maailmameistrivõistlustel.

Sain hiljuti kätte oma jõulukingi. Just, jõulu-, mitte jaanikingi. Ilusad mustrilised villased sokid (tõsi, neist võib ka jaanipäeval abi olla, kuid loodetavasti ei tule neid jaheda ilma tõttu siiski tänavu lõkke ääres jalga tõmmata).

Rakvere linna päevad on üks Virumaa pealinna olulisemaid sündmusi.

Rakvere linna päevad on üks Virumaa pealinna olulisemaid sündmusi.

Sain hiljuti kätte oma jõulukingi. Just, jõulu-, mitte jaanikingi. Ilusad mustrilised villased sokid (tõsi, neist võib ka jaanipäeval abi olla, kuid loodetavasti ei tule neid jaheda ilma tõttu siiski tänavu lõkke ääres jalga tõmmata).

Paduvihmaga oli mõnus kamina ees soojas Fred Jüssit kuulata. “Loodusseadused kehtivad ka poliitilisel maastikul,” ütles ta. Mullegi meeldib mõnikord ette kujutada, et parlamendisaal on mets. 101 liikme toolid kasvavadpäikese poole, tekib tugev, jõuline puurinne. Looduseski on jändrikke, viltuseid puid, mõnes kohas segametsa vähe ja okaspuid liiga palju.

Mul on nii Rakvere linnapeale kui ka Lääne-Viru maavanemale üks ettepanek. Nimelt palun teil tõsiselt kaaluda võimalust, kuidas tunnustada Rakvere linna taarakorjajaid. Nad väärivad seda. Nende tegevus on taaskasutuse ja rohelise meelelaadi tunnusmärk, mis vajab kindlasti võimude tähelepanu.

Küsitluses on osalenud  inimest