Logi sisse
Aktiveeri
digileht

Päikesel on imeline vägi – isegi kui tuju on kehv, teeb Päike päeva natukenegi paremaks ja meele rõõmsamaks. Eriti Eesti inimesel, kes talv läbi pea pilkases pimeduses elab.

Juba linnukesed väljas jauravad. Nende hääl kajab varahommikuti või õhtul, kui päike loojuma hakkab, üle asulate ja alevike. Nende lendutõusmise järel varjutavad tiivulised kehad suisa päikese. Ja nende jaur – tegelikult küll kraaksumine – laseb kui kreissaega üle kuulajate kõrvade. Need linnukesed, paganama linnukesed, on varesed ja hakid, linnastunud külade nuhtlus ja tunnusmärk.

Lääne-Virumaa keskraamatukogu kutsus külla politsei. Tegemist on projektiga, milles erinevate elukutsete esindajad tutvustavad lastele riiki, kus nad on käinud. Noorsoopolitseinik Sigrit Hang rääkis lasteaialastele Kreekast ja luges neile ka ühe selle maa muinasjutu. Elevust tekitas aga väike politseikoer Uljas, keda koerajuht Tõnu Kohver lastele esitles.

Päikesel on imeline vägi – isegi kui tuju on kehv, teeb Päike päeva natukenegi paremaks ja meele rõõmsamaks. Eriti Eesti inimesel, kes talv läbi pea pilkases pimeduses elab.

Viimaste päevade jooksul on taevas tihtilugu kuulda olnud Ameerika hävituslennukite müra. Just kuulda, sest näha neid pilvise ilmaga suurt ei õnnestu, ka pole valju müra tõttu väga kerge määrata ilmakaart, kuhu oma pilk suunata.

Prantsuse Alpides juhtunud lennukatastroof paneb ka meid üha sügavamalt mõtlema, kui habras on elu.

Eestimaalaste finantskäitumise suurim murekoht on lõhe teadmiste ja tegeliku käitumise vahel. Näiteks OECD finantskirjaoskuse raporti kohaselt on Eesti positiivse finantskäitumise skoor uuritud riikide hulgas üks madalaimaid, samal ajal kui teadmiste poolest jääb Eesti keskmisest kõrgema tulemusega riikide sekka.

Viimaste päevade jooksul on taevas tihtilugu kuulda olnud Ameerika hävituslennukite müra. Just kuulda, sest näha neid pilvise ilmaga suurt ei õnnestu, ka pole valju müra tõttu väga kerge määrata ilmakaart, kuhu oma pilk suunata.

Prantsuse Alpides juhtunud lennukatastroof paneb ka meid üha sügavamalt mõtlema, kui habras on elu.

Eile korraldasid Lääne-Viru maavalitsus ja Europe Direct Lääne-Virumaa teabekeskus Aqva Spa konverentsikeskuses sisejulgeolekule pühendatud päeva – julgeolekukonverentsi. Teemaks tänapäeval aina enam fookusesse kerkivate kogukonna ootuste ja riigi suuniste kokkuviimine.

Mu daamid ja härrad. Tere hommikust ja ka minu poolt tere tulemast järjekordsetele linnade ja valdade päevadele.

See, mis Edgar Savisaarega on juhtunud, paneb talle inimlikult sügavalt kaasa tundma. See, mis tema haigusega seoses toimub, tekitab pehmelt öeldes hämmingut. Kui eile teatati, et kriitilises seisundis haiglas viibiva Savisaare jalg amputeeriti, kuna tal avastati lihasööjabakter, siis Facebookis ilmus selle uudise alla ruttu sadakond “laiki” ehk meeldimist.

Hilisõhtul töist meili kirjutama hakates jätsin selle toimingu katki. Sest ma teadsin, et adressaadi telefon teeb meili saabudes “piiks” ja ta tõenäoliselt asub asja uurima ning kohusetundliku inimesena võibolla isegi vastab kohe, kuigi tal on täiesti töövaba nädalavahetus. Puhkamiseks. Laadimiseks. Ma ei tahtnud teda segada.

Pühi enne oma uksealune puhtaks, siis mine teistel pühkima - nii ütleb eesti vanasõna. Jah, nii ta on. Paraku aga keskerakonna kirjaneitsi Siret Kotka on alati aldis sorima teiste erakondade tegemistes. Halloo! Valimised juba möödanik. Aga see ei peata aktivisti.

Virumaa Teataja oli märganud seoses valimistega EKRE esindajate vastuolulisi seisukohti fosforiidi teemal ja pärast valimisi oli selle tõttu põhjusega üsna terav juhtkiri. Arvestades, et minu seisukoht Ulvis ja ka artiklites oli kaevandamise suhtes kriitiline, siis oli Mart Helme fosforiidi-innukas arvamus raadios ja TVs paljudele potentsiaalsetele valijatele (ja e-valijatele) nagu külm dušš.

Valimised on seljataga. Valijad olid suures osas probleemses ning kohati mängulises ja absurdisituatsioonis.

Hilisõhtul töist meili kirjutama hakates jätsin selle toimingu katki. Sest ma teadsin, et adressaadi telefon teeb meili saabudes “piiks” ja ta tõenäoliselt asub asja uurima ning kohusetundliku inimesena võibolla isegi vastab kohe, kuigi tal on täiesti töövaba nädalavahetus. Puhkamiseks. Laadimiseks. Ma ei tahtnud teda segada.

See, mis Edgar Savisaarega on juhtunud, paneb talle inimlikult sügavalt kaasa tundma. See, mis tema haigusega seoses toimub, tekitab pehmelt öeldes hämmingut. Kui eile teatati, et kriitilises seisundis haiglas viibiva Savisaare jalg amputeeriti, kuna tal avastati lihasööjabakter, siis Facebookis ilmus selle uudise alla ruttu sadakond “laiki” ehk meeldimist.

Olen toiduraiskaja. Mu vaesuses elanud rätsepast vanaema ei annaks seda andeks. Et kõik algusest peale ära seletada, tuleb alustada sellest, et lugesin koledat pressiteadet, sisuks Eestis ära visatava toidu kogus.

Täna algas kalendrikevad. Lõppev nädal algas aga päikeseliselt ning inimesedki muutusid lõbusamaks.

Oma esimese korralikuma kirjatöö ajalehes tegin 1990. aastal, lehes, mis siis Virumaa Teataja nime kandis. Toona andis sellist lehte välja Virumaa Fond. Ja kirjatükk oli ajendatud päikesevarjutusest – oli ju 22. juulil 1990 näha Eestis täielik päikesevarjutus.

Kõledal ja pimedal talvehommikul jalgrattal vastu rühkivat postiljoni vaadates tekivad mul alati külmavärinad ning tänan õnne, et ees ootab soe kontor, kus karm põhjatuul näkku ei puhu.

Inimene on ikka armastanud taevalaotust jälgida, kas siis otsides pidet palves üles vaadates või lootes leida seal midagi müstilist, mida enne pole nähtud.

Elamuhooldus on palganud mu koristajaks. Suure töökoormuse tõttu ma igale poole kohale ei jõua. Osa tööst teen vaimu ja mõtte jõul.

12. märtsil külastasime Ehituse ABC kauplust Rakveres. Ostsime LED-lampe ja elektritrelli Makita.

Keskerakond oli hiljutistel riigikogu valimistel ainus, kes suurtest erakondadest suutis oma toetust kasvatada ja sai ühe koha juurde.  Reformierakond kaotas kolm, sotsid neli ja IRL lausa üheksa kohta. Nagu näha, oli suurim valijate usalduse kaotaja nendel valimistel kahtlemata IRL.

Kõledal ja pimedal talvehommikul jalgrattal vastu rühkivat postiljoni vaadates tekivad mul alati külmavärinad ning tänan õnne, et ees ootab soe kontor, kus karm põhjatuul näkku ei puhu.

Inimene on ikka armastanud taevalaotust jälgida, kas siis otsides pidet palves üles vaadates või lootes leida seal midagi müstilist, mida enne pole nähtud.

On üks natuke kõõrdi vaatavate silmade ja pisut lömmis ninaga lõpmata heasüdamlik tüüp, Monty nimi.

Rakvere tasuta raamatu laat viis emakeelepäeval taas tuhandeid raamatuid kokku sadade lugejatega.

Kirjutan teile Lääne-Virumaalt Rakke vallast Salla külast. Nimelt on meil Salla vana algkooli asukohas aastate jooksul kujundatud külade park, kuhu on kasvama pandud valla küladest toodud noored puud, tähtpäevade puhul ja külaliste kingitud istikud.

(1)

Hoolimata sellest, et valimisvõitlus on läbi, pole sõnasõjakirvest maha maetud. Uneta öödest veel välja magamatuna jäid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna inimesed meedia ja vanade riigikogu erakondade raketirünnaku alla.

On üks natuke kõõrdi vaatavate silmade ja pisut lömmis ninaga lõpmata heasüdamlik tüüp, Monty nimi.

Rakvere tasuta raamatu laat viis emakeelepäeval taas tuhandeid raamatuid kokku sadade lugejatega.

Mäletan kohtumist halva raamatuga. Võib-olla isegi väga halva raamatuga. Oli eelmine tasuta raamatu laat ja lugemisvara laamad hakkasid juba vähenema. Laudadel oli näha isegi pinda ning näis, et viimaks on raugemas ka nende bibliofiilide ramm, kes palehigis kastitäite kaupa lugemisvara välja veavad.

(1)

Täna on emakeelepäev. Palju õnne meile! Emakeelepäev on küll miski, mida erinevalt naistepäevast väga laiades ringkondades ei tähistata. Emadele sel päeval lilli ei viida, ka ei saa lilli emakeelekõnelejad, sest neid on palju. Õnneks.

Elevandid esinesid Rakveres.

(1)

Samal teemal Virumaa Teataja, 12. märtsi artiklis “Eesti Kongress 25”

Eesti keele ilust on loodud legende. Meie keele püsimajäämise võimalikkuse üle on arutletud küll vist alati - viimasel ajal jälle ehk sagedaminigi.

Juhtus selline asi, mida annab mäletada – riigikogust jäädi välja ühe häälega. Asjale lisab pikantsust tõik, et kui esialgu oli väljajääjaks üks, siis pärast häälte ülelugemist hoopis teine.

Samal teemal Virumaa Teataja, 11. märtsi artiklis “Katmata kaev varitseb Linnuriigis mängivaid lapsi”

(1)

Eesti Kongress kuulutati seadusliku riigivõimu taastajaks 11. märtsil 1990. aastal. Sama aasta 23. märtsil võttis ENSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst. 20. augustil 1991 võttis ülemnõukogu koostöös Eesti Komiteega vastu otsuse Eesti Vabariigi taastamisest. Koos moodustati Põhiseaduse Assamblee, mis hakkas välja töötama uut põhiseadust.

Eesti keele ilust on loodud legende. Meie keele püsimajäämise võimalikkuse üle on arutletud küll vist alati - viimasel ajal jälle ehk sagedaminigi.

Küsitluses on osalenud  inimest