Tänases Virumaa Teatajas annab kunagisele Rakvere kultuurijuhile Ülo Lodesonile vastuse praegune kultuurikeskuse direktor Keio Soomelt.

Alustuseks pean tunnistama, et eelistaksin ajakirjandusliku diskussiooni asemel pigem vestlust, kuid kuna pealkirjas mainitud mõtteavaldus on vormistatud küsimusena, pean oma kohuseks sellele avalikult vastata. Ilmselt peab ka küsija nõustuma faktiga, et igasugune tagasiside kultuuritöös on äärmiselt tänuväärne ja seega on mul selle mõtteavalduse üle hea meel.

Saabunud on kaunis maikuu, mil puhkeb rikkalikult õide kaunis võilill. Harva võib leida lille, kellel on nii palju vaenlasi, aga veel rohkem sõpru.

On kahetsusväärne, et Viru ringkonnaprokuratuur ei leidnud võimalust täita Tamsalu vallavõimude palvet uurida politsei tegevust seoses 15aastase Marily koletu mõrvaga Tamsalus.

Küsimus: mida arvate jalgrattamajadest? Kas hoiaksite seal enda ratast?

Jah, selle nädala tippsündmuseks võib pidada Eesti pääsu Eurovisioni finaali, sest olgem ausad, enamik eestlastest ei osanud sellist tulemust oodata.

Hindamatu! Lihtsalt hindamatu. Teatud näoilme kirjeldamiseks ei leidu paremat väljendit, aga ehk ei peagi püüdma kõike sõnadesse suruda. Oluline on, et just neile, kes sel imekaunil päeval Lontova seikluspargis viibisid, jääks pilt meie siiralt liigutatud treenerist alatiseks mällu. Üleüldse, et ei ununeks kogu see ainukordne ettevõtmine.

Küsimus: mida arvate jalgrattamajadest? Kas hoiaksite seal enda ratast?

Rakvere kesklinna on kerkinud kaks kollast putkat, mille täpsest eesmärgist esialgu suurt keegi aru ei saa.

Rakvere linn võõrustab maailmatasemel spordivõistlusi, maikuu eelviimasel nädalal võtavad spordihallis MMi valikturniiril Eestiga mõõtu Taani, Valgevene ja Läti võrkpallimeeskonnad.

Meie majad tarbivad kütet tihtipeale kaks korda rohkem kui peaks. Praegu on parim aeg oma tulevikukulutuste vähendamiseks.

Olen juba mõnda aega kultuuritööst eema­l, täpsemalt neli aastat, lahkudes Rakvere rahvamajast omal soovil tervislikel põhjustel, kuna tolleaegne administratiivne kiusamine minu suhtes osutus mulle vastuvõetamatuks ja ka tervist kahjustavaks.

Vahetult pärast pühapäevast Tarva pronksivõitu, kui ümberringi keesid veel ovatsioonid, istus Andres Sõber täiesti külma näoga oma fännitribüüni ette ja pühkis palgeilt higi.

Kas Rakveres saab kuskil tõukeratast laenutada, või siis rulluiske? Nii lahe oleks nendega sõita, uuris üks noormees, kes Tallinnast oli nädalavahetust veetma tulnud. Oskasin selle peale öelda vaid, et ei tea küll, et saaks.

Viimase 17 aasta statistika põhjal on olnud enim varjupaigataotlejaid Gruusiast ja Venemaalt ning alles siis tuleb Afganistan.

Seppo Zetterberg “Kulttuuria ja kumouspuuhia. Helsingin virolaisyhteisö 1900-luvun alussa” (kirjastus Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2013, 312 lk).

Lõppeva nädala märksõnadeks pakun suutmist ja suutmatust.

Homse emadepäeva eel võiks seda vana laulu ümisedes vastupidi küsida: miks pole isa loodud nii nagu ema …?

Emad on nagu kevad – helged, lootust­andvad. Nad kannavad elu edasi nagu kevad, mil taas algab midagi uut ning vana saab uue energia.

Kuidas tähistate emadepäeva?

Täna stardib kahekümne neljas roheliste rattaretk. Sel aastal küsivad retkelised: “Kuidas elad, Pandivere?”

Tänaseks on Rakveres kunagises muuseumimajas, kus valvuritädid aastakümneid sussi sahistasid, avatud üsnagi atraktiivne politseimuuseum. Isegi teemapark, kus saab igasuguseid asju ise järele proovida, millest tavaelus iga normaalne inimene kindlasti eemale hoiaks.

Mõtlen interneti­põlvkonda, kes elab omas mullis ja küsimusele, kas Suessi ja Panama kanalit tead, vastavad, et pole aimugi, meil on Starman.

Kes on see, kes suudaks sama sütitaval moel nagu noor näitleja pidada kõne teemal “Mis on sel pildil hästi?”.

Arutelu eutanaasia seadustamisest Eestis käivitas eelmisel nädalal Eesti meedias ajakirjanik ja kirjanik Andrei Hvostov. Eestis on aeg legaliseerida eutanaasia ning seda moel, kus arstide eetikakomisjoni ja järeltulijate asemel hakkavad halastussurmaakti läbi viima elukaaslased ja sõbrad, võttis ta elavat vastukaja tekitanud teema üles. Ta sidus selle isiklike kogemustega omastehoolduse valdkonnas.

Tants ja trall õpetajate palgaraha ümber jätkub.

Kriisist ajendatuna käib Euroopas elav arutelu teemal, kuidas võimalikult kiiresti majandus jalule aidata ning kuidas liitu kriiside vältimiseks tulevikus remontida.

Reisimine päikeselistesse riikidesse ja mõõdutundetu päevitamine ning noorte üha tihedam solaariumi külastamine on viinud selleni, et viimase sajandi jooksul on nahavähist saanud valgete inimeste seas kogu maailmas võimas, kuid vähetuntud epideemia. Eestis on haigestumus melanoomi kümne aasta jooksul kasvanud suisa poole võrra.

Kevad on käes, päike paistab ja tüdrukud kannavad järjest lühemaid seelikuid. See ei tohiks autojuhte siiski lohakaks teha, kuigi mõistan ka neid noormehi, kelle pilku kõnniteel jalutavad kaunid neiud püüavad.

Kui tihti saate vähem kui ühe euroga kõhu täis nii, et lisaks toiduainetele saab tasutud koka palk ja elekter, mis kulutatud toidu valmis­tamiseks? Ehk: lõunal kõhu täis saamine sõltub toidu­ainete toiteväärtusest ja rahast, mida kulutada saame.

Hiljuti šokeeris meid kohtuasi, kus poeg oli piinanud oma abitut ema. Julmur torkis koguni nõelu ohvri silmadesse. Käe tõstmist vanemate vastu on peetud meie kultuuriruumis ikka rängaks kuriteoks, see oli nii juba Vana-Roomas. Lugejaid jahmatas aga mõistetud karistus – kaks aastat ja veel mõni kuu tingimisi! Üldse paistab enamik mõistetud karistustest leebusega silma, vaid kõige suuremad võllaroad satuvad reaalselt trellide taha.

Küsimus: Millal te viimati tantsisite?

Eksninja Maarja Kivi ei tule enam iialgi kodumaale tagasi. Eile lugesin sellist pealkirja. Ja sellist ka: “Mullu lahkus Eestist ligi 11 000 inimest”.

Kuuldes väljendit multikultuursus, satun kohe segadusse, isegi ahastusse, olles lõpetanud eestivene kirjaniku Andrei Ivanovi romaani “Hanumani teekond Lollandile”. Kas need, kes igatsevad võõrtööjõu järele, on selle teose ikka läbi lugenud, mis sellest, et osutan taas ilukirjandusele. Raamat räägib asüülitaotlejate ja illegaalide elust ja tegevusest Taanis, nende nõudmistest ja vägivallast, jõhkrusest ja hoolimatusest ning täiesti võõrast käitumiskultuurist. Autor on ise pikemalt Skandinaavias ringi ekselnud ja teab, millest kirjutab.

Küsimus: Millal te viimati tantsisite?

Eesti inimõiguste keskuse hinnangul puudub Eestis inim­õiguste kaitse küsimustega terviklikult ja süsteemselt tegelev riiklik institutsioon, mis on olemas enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ja mille loomisele on üles kutsunud ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Inimõiguste kaitse organisatsioonilist raamistikku võib iseloomustada kui killustunut.

Iga inimene, kes vaatab oma elektriarvet, võib ise veenduda, et puhtalt elektri hind moodustab arvest umbes 1/3 ehk ligikaudu 30%.

Ootamatult tuli mul veebruarikuu viimastel päevadel külastada Rakvere haigla intensiivravipalatis voodis lamavat rasket haiget. Kui olin mõned korrad haiget külastanud, tundsin südamekergendust – haige eest hoolitsevad meditsiinitöötajad olid väga sõbralikud. Aitäh neile!

Täna kaks aastat tagasi tapeti FBI kõige tagaotsitum mees Osama bin Laden, kelle surnukeha kiiresti merre visati. Seega peaks maailm täna rõõmustama – elame jälle veidi turvalisemas paigas. Mõni aasta varem, 2006. aasta lõpus, näidati avalikkusele poodud Iraagi diktaatori Saddam Husseini laipa. Võimukas mees leidis lõpu hämaras keldris mitte just kõige väärikamalt.

Kuigi sõjast Eesti pinnal on möödas palju aastaid, on sellest ajast ikka veel maa sees peidus tohutu hulk ohtlikke lõhkekehi.

Iga päevaga lisandub maailma uusi tehnikavidinaid, mis meie elu lõbusamaks, mugavamaks, huvitavamaks muudavad.

Maavalitsuses oli kohtumine haldus­reformi projektijuhi Sulev Valneriga 22. aprillil. Jätan kõrvale projekti­juhi esitluse detailse analüüsi ja püüan viidata küsita­vustele reformi temaatikas üldiselt.

Võtsin vastu ettepaneku hakata täiesti uue, loodava kooli direktoriks üsna kahtlevalt. Pärast järelemõtlemist nõustusin siiski pakutuga, kuigi ei tea isegi siiani, kas tegin õigesti või mitte, sest see samm määras kogu mu edasise elutee.

Seoses 40ga tuleb meelde, et kristlikus traditsioonis paastutakse enne ülestõusmispühi 40 päeva, meenutamaks seda, kuidas Jeesus kõrbes 40 päeva mediteeris ja Saatanaga maid jagas. Jung kirjutas: su “self” on 40selt täielikult välja kujunenud, inimene saavutab, mille ta saavutab, 40. eluaastaks, ülejäänu on juba sellele ehitamine või selle kasutamine. Õppejõud Tartust lisas, et hea on saada 40 – siis elu alles algab, ei muretse enam absoluutselt selle pärast, mida inimesed sinust arvavad. On oluline mitte sõltuda teiste inimeste arvamistest ja hinnangutest, saada aru, et vajalik on pöörata tähelepanu sellele, mida ise tunned.

Päike paneb silmi kissitama ning tuul keerutab liiva ja tolmu näkku. “Depressiivsed Eesti väikelinnad, kus õhtul pole mitte kuhugile minna --- seal lemmikspordiala meeleheide,” meenuvad mõni aasta tagasi populaarsust kogunud kollektiivi HU? laulu sõnad.

Kasemäel Grossi poes viskas üks vanem daam silma vidukile ja päris nagu muuseas, et palju sulle, Volli, kah nüüd juurde tuli.

Rakvere Kaurikooli klaveriõpilane Leena Sooväli ja õpetaja Marge Kelder, klavessiiniõpilane Alice Siil ja õpetaja Piret Villem osalesid Viljandis korraldatud orelilaagris 13. ja 14. aprillil.

Küsimus: millal te viimati jalgrattaga sõitsite, kas kevadine rattahooldus on tehtud?

(Andrei Hvostov “Sillamäen kärsimysnäytelmä” 309 lk, 2013, kirjastus Moreeni)

Elu on täis paradokse. Inimeste postkastid on muutunud piltlikult öeldes lõpmata suureks. Muidugi mitte need, mis on väravaposti või välisukse juures, vaid need, mis on arvutis. Minul näiteks on postkastis iga päev paarsada kirja.

Kevaditi on ikka hea aeg vaadata majapidamises üle kapid ja muud panipaigad, et välja visata kõik kasutuna seisvad ja ruumi võtvad esemed.