Logi sisse
Aktiveeri
digileht

On kahetsusväärne, et uudis kaklusest pagulaskeskuses jõudis meediasse nädalase hilinemisega. Ja sedagi mitte politsei või prokuratuuri vahendusel. Pigem vastupidi – algallikas märgib korduvalt, et politsei keelas info andmise. Mõneti ei tahaks sellega nõustuda, sest kui tegemist on kriminaalmenetlusega, siis politsei on käsutäitja.

Paljudel inimestel seostub sõna “isamaa” pühamast pühamaga. Isamaad kaitstakse elu hinnaga. Isamaa käekäigu pärast valutatakse südant. Isamaaga seostuvad sõnad “truudus”, “eneseohverdus”, “ausus”. Eesti vabariigis tegutseb aga üks erakond, kus selle sõna tähendusest hoopis isemoodi aru saadakse.

Nii ütles mulle lapsepõlves ema, kui ta mind porilombist üles korjas. See oli aeg, mil meist keegi polnud ihusilmaga näinud musta nahavärviga inimesi. Teadsime vaid, et nad elavad kusagil Aafrikas, mitme maa ja mere taga. Tänapäeval võib väljendit “must kui murjan” kasutades saada otsaette rassisti templi.

Mõningaid inimesi, kellele loodus kaksikõde või -venda kinkinud ei ole, on siiski õnnistatud teisikutega.

On kahetsusväärne, et uudis kaklusest pagulaskeskuses jõudis meediasse nädalase hilinemisega. Ja sedagi mitte politsei või prokuratuuri vahendusel. Pigem vastupidi – algallikas märgib korduvalt, et politsei keelas info andmise. Mõneti ei tahaks sellega nõustuda, sest kui tegemist on kriminaalmenetlusega, siis politsei on käsutäitja.

Kõigepealt märkas hädaohtu sotsiaalmeedia. Veebi ilmus teade pisikesse külasse saabunud kiibistamata kärbsest, võimalikust taudiohust. Sotsiaalmeediast korjas vapustava uudise üles maakonnalehe püstol-krimireporter, tema postitus kandis pealkirja “Ettevaatust, meie külades liigub kiibistamata kärbes!”. Edasi tormas külasse kohale populaarne ja rahvalik televisiooni uudistesaade, intervjueeris kiibistamata kärbest näinuid, õpetas rahvale, kuidas end tubades kaitsta. Üleriigiline nädalaleht tõi lugejateni aga juba põhjaliku analüüsi: “Kiibistamata kärbse juhtumi õppetunnid”.

Kuigi kuumad ilmad pole meieni jõudnud, naudivad inimesed suve sellegipoolest ning leiavad aega tulla tavapärasest rutiinist välja, kipuvad maale ja loodusesse.

Kui kusagil on vaja mõni puu maha võtta, leidub päris palju neid, kes teemast kinni haaravad ning lärmi tõstavad. Pahatihti süvenemata sellesse, millisel põhjusel on puule kirves sisse vaja lüüa – ons tegu haige taimega, ehitusele ette jääva puuga või millegi muuga.

Mees sõitis parklas mu lähedale, lasi juhipoolse klaasi all ja küsis aktsendiga vene keeles, kas ma vene keelt mõistan. Esimese mõttena käis peast läbi, et võõras tahab teed küsida. “No pisut ikka,” vastasin.

Kuuldavasti on piirikaitse rahalised vahendid seni kulutatud eelkõige mereseire ning kaitse peale, maismaapiir on jäänud unarusse. Alles Eston Kohveri röövimise lugu viis avalikkuse tähelepanu ka maismaapiirile. Ilmnes, et kohati oli see lausa võssa ja padrikusse kasvanud. Kuuldavasti on nüüd seal vähemasti võsaraiet teostatud, kuid kas selline võsavaba siht ikka ka piiririkkujaid kinni peab? Hiljuti sattusin internetis videole, millest nähtus, kuidas kaks aafriklast üle piirijõe Venemaalt Eestisse sumasid. Meie piirivalvurid olid neil küll kohe vastas, kuid ebaseadusliku sissetungi ärahoidmiseks polnud neist mingit abi. Valvurite tegevus seisnes vaid piiri verbaalses kaitsmises. Karjusid vaheldumisi ikka “Stopp!” ja “Stopp!”, lõpuks lausa kooris, kuid kasutult. Mustad mehed kahlasid vees rahumeeli edasi.

Kui kusagil on vaja mõni puu maha võtta, leidub päris palju neid, kes teemast kinni haaravad ning lärmi tõstavad. Pahatihti süvenemata sellesse, millisel põhjusel on puule kirves sisse vaja lüüa – ons tegu haige taimega, ehitusele ette jääva puuga või millegi muuga.

Pärast puhkust teevad Kreeka abistamise üle käivad debatid mulle nalja, sest puhkuse ajal kuulsin üht koomilist lugu. Nimelt läinud Võru õigeusu kiriku vaimulik Kreekasse elama. Pidas oma ametit seal edasi ja muu hulgas võttis pihilisi vastu. Peamine pihiteema olnud see, kas hakata ausalt makse maksma või võib sellest jätkuvalt hoiduda.

(1)

Valitsuse sajapäevast ametisolekut märkis peaminister Taavi Rõivase poliitiline ettekanne riigikogu ees, kus ta rääkis Eesti riigile praegu kõige tähtsamatest asjadest. Muidugi alustas ta Kreeka kriisist, jõudis julgeolekuni, pagulasteni ning välispoliitikat käsitledes kutsus peaminister saadikuid üles muutma Eesti poliitilist kultuuri vastutustundlikumaks ning riigimehelikumaks. Kõik kõnes käsitletu on õige.

Olin sel nädalal keskerakonna koosolekul ja Galojani vabanemise juures, viibisin Kaljuranna ametivande andmisel ja hädalisena Kreekas. Ehkki ma päriselt kuskil kohal ei olnud, hulpisin meedia kaudu neis teemades. Hüppasin läbi taevast ning põrgust.

No kes siis Võrumaal Mooska talu perenaist Veeroja Edat ei teaks! Tutvustan virulastelegi. Tema on sitke naine, kes viis Vana-Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO pärandkultuuri nimekirja. Aga vähe sellest! Läinud nädalavahetusel seljatas ta Võru folkloorifestivalil ühe kuulsa kõrtsi.

Kanepi legaliseerimine.

Olin sel nädalal keskerakonna koosolekul ja Galojani vabanemise juures, viibisin Kaljuranna ametivande andmisel ja hädalisena Kreekas. Ehkki ma päriselt kuskil kohal ei olnud, hulpisin meedia kaudu neis teemades. Hüppasin läbi taevast ning põrgust.

Tore oli lugeda ajalehest Haljala õlletehase loomisest (VT, 9.07.2015, Anu Viita-Neuhaus, “Haljalas on humalavett pruulitud 40 aastat”). Väga tubli, et tunnustati Tiina Kunglat, kelle tegevusest oleneb õlle kvaliteet ja maitse. 40 aastat – see on ju terve elu kuumuse ja õllearoomide sees tervistkahjustava töö tegemist. Rõõm kuulda, et ta ikka tegutseb, järelikult töö kiidab tegijat.

Kui vaadata, milline on Eesti vabariigi ajaloos olnud põllumeeste esindatus poliitikas, siis näeme teatud loogilist seaduspära: mida suurem on rahvastiku hulgas olnud põllumeeste osakaal, seda arvukamalt ja mõjukamalt on nad Toompeal tegutsenud. Ja mida väiksem on see kogukond, seda vähem pühendub erakonnapoliitika maaelule ja põllumajandusele.

Suvi pakub tööinimesele puhkust ja tööta inimesele tegevust. Kel pealehakkamist, leiab igatahes võimalusi lisateenistust saada. Turgudel võib kohata nii tudengeid kui pensionäre, kes kauplevad oma korjatud metsmaasikate, mustikate või kukeseentega. Laatadel müütavad hobikäsitöölised kõikvõimalikke esemeid.

Usun, et kõikidel on ette tulnud olukordi, mis teevad meele mõruks ja panevad sajatama. Vahel aga osutub väikene viperus hoopistükkis kasulikuks.

Sadamaregister annab koondülevaate kõigist Eestis registreeritud sadamatest, sisaldades nii mere- kui ka siseveekogude äärseid sadamaid. Lääne-Virumaal on sadamaregistri kohaselt neli sadamat – Kunda, Vergi, Eisma ja Võsu. Aasta tagasi oli meil ametlikult vaid üks sadam – ikka see suurim Kundas. Nüüd on teisedki ennast registrisse kandnud ja seeläbi avalikkuse jaoks olemas.

Austatud härra Ruussaar.

Esmalt tänan, et ERR pööras laupäevases “Aktuaalses Kaameras” palju tähelepanu Ida-Virumaal aset leidvatele koondamistele. Ka maavalitsusele teeb umbes 600 inimese enam-vähem üheaegne koondamine muret.

Ainar Ruussaar: “Saatelõik oli sisuliselt korrektne, kuid eksitavalt vormistatud.”

Selle suve puhkused kulgevad hoopis teises vaimses ja hingelises mõõtmes kui tavaliselt. Eriti kõva närvikavaga või vastava koolituse saanud inimesed suudavad ennast muidugi maailmamuredest eemale mõelda, aga tavalisel inimesel on kusagil kuklas ikka küsimused: mis saab pagulastest, kuidas laheneb Kreeka kriis, kas Euroopa Liit hakkab lagunema ja mis juhtub edasi Ukrainas? Loomulikult saab end puhkuse ajaks ka näiteks umbjoobesse peita, siis saab ehk ennast tunda autonoomse ja sõltumatu suurusena, keda maailma asjad ei koti.

Sadamaregister annab koondülevaate kõigist Eestis registreeritud sadamatest, sisaldades nii mere- kui ka siseveekogude äärseid sadamaid. Lääne-Virumaal on sadamaregistri kohaselt neli sadamat – Kunda, Vergi, Eisma ja Võsu. Aasta tagasi oli meil ametlikult vaid üks sadam – ikka see suurim Kundas. Nüüd on teisedki ennast registrisse kandnud ja seeläbi avalikkuse jaoks olemas.

Kuigi tondilosse pisitasa lammutatakse, leiab ohtlikke ehitisi siiski vaat et igast suuremast asulast. Tühjad majad ja varemed, millele on ligipääs, kipuvad lapsi miskipärast nagu magnetiga ligi tõmbama. Ju viib neid sinna seiklushimu.

Mihkel Mehiste avalik vastus ajalehes „Virumaa Teataja“ avaldatud Indrek Kesküla arvamusele „Miks Mihkel Mehiste hoidub kogu tõest?“

Rakveres on oma kino oodatud pikalt. Kinosõprade lootus on jõudnud mitu korda süttida ja sama palju kordi kustuda. Küll peatas ehituse ammu surnud noorpaar, küll probleemne ehitusfirma.

 

Nutikas inimene ümbritseb end nutikate seadmetega. Nutitelefon, nutikell, nutikodu, nutimuusika ja nutiajakirjandus. Mõni on neti-asi ka.

Kevadest on pagulaskvootide teema kuum nagu Soome saun. Meediamaastikul visatakse löövate pealkirjade abil leili juurde ning sisusse ei jõutagi enam süüvida, oluline on klikkide arv.

Rakveres on oma kino oodatud pikalt. Kinosõprade lootus on jõudnud mitu korda süttida ja sama palju kordi kustuda. Küll peatas ehituse ammu surnud noorpaar, küll probleemne ehitusfirma.

 

Lubasin sel nädalavahetusel külastada maalilises Rannapungerja jõesuudmes toimunud festivali, et laupäevasesse lehte arvustus kirjutada. See on meie igasuvine mõnu – kuulata Peipsi laine tasase loksumise ja vana majaka plinkimise saatel Eesti parimad džässartiste. Ühendan meeldiva kasulikuga, lubasin, sest kontserdipaiga läheduses asub minu perekonna suvituspaik. Igasuvine rituaal on ka paadisõit mööda jõge otse kontserdipaika.

Mida tähendab kreeklaste poolt üleeile referendumil antud eitav vastus rahvusvahelisele abiprogrammile? Millisel moel see mõjutab meie igapäevast elu?

Rõõm on tõdeda, et paljukirutud ja -kardetud ühissõit Vao küla toetuseks ei toonud kaasa ühtegi korrarikkumist. Tühja müra on rohkem, kui tuliratsud mootoritega tekitasid.

(1)

Euroopa pagulaspoliitika on enim kirgi ja vaidlusi tekitanud teema. See on märk sellest, et otsuseid ei tehta inimeste seljataga, vaid kogu protsess ja arutelu on avalik. Selles arutelus vajavad aga selgitamist mõned küsimused.

Lubasin sel nädalavahetusel külastada maalilises Rannapungerja jõesuudmes toimunud festivali, et laupäevasesse lehte arvustus kirjutada. See on meie igasuvine mõnu – kuulata Peipsi laine tasase loksumise ja vana majaka plinkimise saatel Eesti parimad džässartiste. Ühendan meeldiva kasulikuga, lubasin, sest kontserdipaiga läheduses asub minu perekonna suvituspaik. Igasuvine rituaal on ka paadisõit mööda jõge otse kontserdipaika.

Mida tähendab kreeklaste poolt üleeile referendumil antud eitav vastus rahvusvahelisele abiprogrammile? Millisel moel see mõjutab meie igapäevast elu?

Eelmisel nädalavahetusel sattusin Helsingi kesklinnas seksuaalvähemuste paraadile. Kilomeetritepikkuses kolonnis marssisid geid, lesbid, transseksuaalid, aseksuaalid ja igasugused muud rohkem või vähem imelikud inimesed. Kõik olid rõõmsad – nii need, kes paraadi vaatasid, kui needki, kes vikerkaarelippude ja plakatite all mööda Helsingi tänavaid kõndisid.

Küsitluses on osalenud  inimest