Logi sisse
Aktiveeri
digileht

Eesti vabariigi ülemnõukogu hääletas 20. augusti hilisõhtul Eesti vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamise poolt. Taasiseseisvunud riigi tähtsaimaks ülesandeks oli korraldada Vene vägede lahkumine, ent selleski küsimuses oli erimeelsusi.

Septembri esimestel päevadel näeb politseinikke sageli koolide juures, et tagada liiklusohutus. Jälginud juba mitu aastat kooli alguses ülekäiguradadel toimuvat, on hakanud silma nii mõndagi, mida tahaksin lapsevanematele südamele panna.

Minu sõbrad Rakveres ja võimalikud lugejad Virumaa Teatajas. Olen kevade ja suve jooksul olnud mitmel korral haiglas ja kodusel ravil. Olen üritanud jälgida maailmas sündivat, kirjutada ja lugeda olulisi raamatuid.

Mul veel lapsi ei ole, aga kui kunagi on, siis annan neile esimesel koolipäeval pihku purgi mett, kangi suitsuvorsti või pangetäie kartuleid ja saadan nad kooli.

Kõik on uus septembrikuus! Laste jaoks on see alati hästi põnev – uued riided, uus kott, värsked vihikud. Juba mitu päeva enne kooli tõstis nii mõnigi laps kooliasju virnast teise ja sättis kotti.

Uue nädalaga saab alguse uus kooliaasta. Ka sel aastal õpilaste arv üldjuhul küll väheneb, ent võrdluses eelmise aasta andmetega näiteks Haljala, Kadrina, Laekvere, Rägavere ja Vihula vallas ning Rakvere linnas prognooside kohaselt suureneb.

Järjekordne aasta täis mitmekülgsete teadmiste omandamist on algamas. Paljude jaoks tähendab see koolitee jätkumist, aga tervele hulgale lastele on 1. september täiesti ainulaadne ja kordumatu päev – ees ootavad esimene õpetaja, uued sõbrad, uued teadmised, esimene aabits.

Lõbusad ja kohati suisa piinlikud videod inimestest, kes endale jääkülma vett pähe valada lasevad, sellest tehtud filmiklipi Facebooki tõstavad ning väljakutse järgmisele kolmele inimesele esitavad, on viimastel päevadel kõvasti furoori tekitanud.

Usun, et selle suve palavust meenutatakse vähemasti uue kevadeni, kui just talv või muu äärmuslik juhtum meid vahepeal oma jõuga jalust ei löö, sest peagi mööduvat kaunimat aastaaega me maal annab tükk aega mäletada.

Esmaspäeval, kui lapsed, lilled peos, kooli tõttavad, kohendame meie, nende vanemad, veel korraks mineja lipsu või kraed ning vaatame pika pilguga järele.

Alkoholi tarbimist avalikus kohas lubav seadus leiab järjest rohkem kommenteerimist ja reaktsioone. Ka kohalikud omavalitsused on hakanud omapoolseid alkoholivabasid alasid kehtestama. Kuigi Tallinna linn kehtestas joomakeelu kogu linnas, tehti ometi provokatiivne erand Kadrioru ja Toompea suhtes. See on lausa haletsusväärne, milliseid mänge meie liivakastis nimega Eesti mängitakse.

Paljud väikesed tüdrukud-poisid rõõmustavad järgmisel nädalal esimest korda kooli minnes.

Näiteks võib meelelahutuskeskuse voolu­võrgust väljatõmbamine ooterežiimis hoidmise asemel säästa kuni 50% selle kogukulust.

Hannes Võrno tõi kunagi valimiste teemal tabava võrdluse, et enne valimisi on poliitikud aktiivsed nagu küla jaanituli – tehakse külakiigel suurt hoogu ja ärbeldakse. Kui valimised läbi, siis jääb kõik vaikseks nagu jaanipäevale järgneval hommikul, kui külaplatsil vedelevad veel üksikud õllepurgid.

Augustis hakkas kehtima looduskaitset ja igameheõigust reguleeriv seadus, mis on põhjustanud nii vastakaid arvamusi, kriitikat kui infomüra.

Paar aastat tagasi, kui algas vajaduspõhiste peretoetuste rakendamine, seati Eesti sotsiaalpoliitikas eesmärk jõuda sellise ühiskonnani, kus toetusi makstakse neile, kes abi vajavad, ning nii, et abi on tuntav ja toetav, mitte sümboolne. Nüüd astutakse järgmine samm – taastatakse riiklik matusetoetus vähekindlustatutele.

(1)

Eesti esileedi Evelin Ilvese vallatu temp Tallinna lõbustusasutuses annab alust üldistuseks, et naistel on kaksikmoraal. On ju esileedide üks rolle, just rolle, olla kodusoojuse ja -hoidmise sümboliks.

„23.august 1989 oli õigluse taastamise ning võidupäev, kus pea kaks miljonit eestlast, lätlast ja leedulast seisid koos Balti ketis okupatsioonivõimude vastu ja meilt vägivallaga võetud iseseisvuse poolt,“ kõneles president Toomas Hendrik Ilves täna Balti keti 25. aastapäeval Lilli piiripunktis, Karksi ja Naukšene omavalitsuste korraldatud meenutusõhtul.

Aga Suleiman oleks peaaegu ära tapetud. Nii ütles üks vanem naisterahvas bussipeatuses hängivale noortekambale. Kuna viimased ei kuulu Türgi seriaali “Sajandi armastus” vaatajate hulka, siis tõstis üks noormees ­ainult pilgu oma nutitelefoni ekraanilt ja ütles: “Vanamutt on päris ära pööranud, peksab segast.”

Eesti esileedi Evelin Ilves unustas ühes augustiöös oma staatuse ja abielu ning suudles enda noort kaaslast, kelle tugevate käte vahel oli tantsinud ja õrnutsenud terve öö, kirjutas eilne Kroonika. Sellest kujunes kohe pommuudis, millest ka tänases nädala kajas ei saanud kolleegide eilehommikusel koosolekul tehtud märkusi arvestades üle ega mööda hiilida.

Augusti alguses kehtestas Venemaa Eestile majandussanktsioonid, mis tähendab seda, et Venemaa ei luba enam importida meie põllumajandussaadusi – piima, kala, veise- ja sealiha.

Hiljuti lugesin uudisterohkest Virumaa Teatajast, et meie noor linnaaednik sõidab tööasjus elektrijalgrattaga ringi. See on väga tervitatav.

Suvi pakib vaikselt kompse kokku, läheneb esimene september ja algab õnnis kooliaeg. Ning selleks, et lapsed ja vanemad sügavas suve- ja puhkusejoovastuses kooliks vajalikku kaupa osta ei unustaks, paisatakse eetrisse totakaid reklaame. Juhtusin ühel päeval raadiost kuulma, kuidas tüdrukutirts reklaamis murelikult teatas, et kooliks läheb palju asju vaja, mistõttu ostetakse kõik ühest kohast.

Eeskätt maakoolid on hädas õpetajate leidmisega. Mitme eriala puhul näib see isegi peaaegu lootusetu. Tulevikus süveneb probleem veelgi, sest statistika kohaselt on Eesti õpetajate keskmine vanus ligikaudu 45 eluaastat, mis on Euroopa üks kõrgemaid näitajaid. Probleemi akuutsust just maapiirkondades näitab seegi, et Tartus on üle 50aastaseid õpetajaid 39%, samal ajal kui mitmes maapiirkonnas on sellises vanuses õpetajaid juba üle poole.

Pühapäeval saabus toimetuse meilikasti järgmise pealkirjaga vihje: “Rakveres oli ööjooks”. Tõepoolest oli, nägin oma silmaga. Ja siinse jooksublogi ühe epohhi lõpetuseks on rõõm tõdeda, et see sai ka ise läbitud. Kümme kilomeetrit. Vabas tehnikas. Nagu lubatud. Pärast lõpetamist oli küll selline tunne, et kogenematusest jaotasin jõuvarud vist valesti, sest finišijoont ületades tundsin, et võiks veelgi jätkata. Nad seal Zürichis olid isegi 400 meetri läbimise järel palju rohkem väsinud …

Pühapäeval saabus toimetuse meilikasti järgmise pealkirjaga vihje: “Rakveres oli ööjooks”. Tõepoolest oli, nägin oma silmaga. Ja siinse jooksublogi ühe epohhi lõpetuseks on rõõm tõdeda, et see sai ka ise läbitud. Kümme kilomeetrit. Vabas tehnikas. Nagu lubatud. Pärast lõpetamist oli küll selline tunne, et kogenematusest jaotasin jõuvarud vist valesti, sest finišijoont ületades tundsin, et võiks veelgi jätkata. Nad seal Zürichis olid isegi 400 meetri läbimise järel palju rohkem väsinud …

Kohvikutes-baarides suitsetamise keeluga ollakse tänases Eestis leppinud. Tubakasõbrad poevad alarõhuga suitsetamiskabiinidesse ja kõik on rahul. Ka mõned suuremad kaubanduskeskused on vedanud oma uste ette jooned, mis tähistavad suitsetamiseks keelatud ala.

Tähistame homme Eesti taasiseseisvumist ehk juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist. 20. ­augustil 1991 kell 23.03 võttis tol ajal parlamendi kohuseid täitnud Eesti vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

Seoses kurtide kunstilaagri toimumisega Lahemaa rahvuspargi ümbruses tänan sooja vastuvõtu, uskumatult maitsva toidu ja vaatamisväärsuste tutvustamise eest kõiki asjaosalisi. Siiras tänu Vinni vallavalitsusele, meie ainsale toetajale. Saime palju ülimeeldivaid üllatusi, elurõõmu ja hingerahu.

Esimesest juulist kehtima hakanud uus seadus lubab kõigil ja kõikjal vabalt juua. Ning seda ka tehakse, ohjeldamatult ja kohta valimata. Käies ringi ei saa nagu arugi, kus asud, kas mingil suurel labrakal või festivalil. Kuhu aga saadakse, sinna maha istutakse. Viibides rannas panin tähele, kuidas keset lõõmavat suve oli seltskond ennast mõnusalt päevitama sättinud ja lasi aga rõõmsalt toorel viinal hea maitsta.

Jäneste invasioonist laulis 1996. aastal Villu Tamme. Muusik nägi pikkkõrvade kogunemise taga sõnumit, midagi, mida metsaasukad inimestele öelda tahavad. Rakveres on hakkide, vareste ja teiste tiivuliste invasioon, pealinnaelanikud hüüavad appi, sest tänavate remondi tõttu tungib tuppa massiliselt rotte.

Kiirlaenust räägitakse meedias pea iga päev, aga kui küsida, kuidas ja mille poolest erineb kiirlaen teistest finantstoodetest, siis ei oska paljud inimesed sellele vastata. Levinud on ka väärarusaamad või stereotüübid, mida kohaldatakse tarbimislaenu klientidest rääkides. Alljärgnevalt leiab viis olulist fakti kiirlaenu kohta, mida sageli ei teata või valesti kasutatakse.

Prügi on meie jaoks midagi sellist, mis enamasti haiseb ja millest soovime võimalikult ruttu vabaneda. Üllataval kombel on aga viimastel aastatel toimunud muutus: jäätmetest on saanud ressurss, mida saab võtta toormena uuesti ringlusse, millest saab valmistada kütust ja mida saab soojuse tootmiseks lihtsalt põletada.

Hiljuti peeti Pandivere peretalude päeva. Talusid külastades sai muu hulgas oma käega põõsast sõstraid korjata, kartuleid võtta, leivapätsi teha, sõita traktoriga või muru niita.

Naljaga pooleks: kui tahate eemale linnalindude kisast ja väljaheidetest, siis kolige maale elama. Linnud on leidnud linnas endale toidurohkema ja talvel soojema asupaiga ning neid siit juba eemale ei peleta.

Käisin Rakke valla Ao kalmistul oma venna ja vennapoja haual. Olime neljakesi ja jalutasime seal ka ringi. Kalmistu oli väga korras. Hauaplatsid olid hooldatud, rohi igalt poolt ilusasti niidetud. Põlispuude alused olid samuti prahist ja okstest puhtad.

Külma vastu saab abi: aitavad soojad sokid ja pesu ning villane kampsun. Aga palavuse? Silme ette kerkivad pildid kunagistest ­eurooplastest koloniaalametnikest.

Eestlasel tuleb väga sageli see pisike “tere” üpris vaevaliselt üle huulte.

Augustist hakkas kehtima uus igaüheõigus. Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis nüüd seda keeldu ei ole. Valdavalt individualistlikes eestlastes, muidugi neis, kes metsaomanikud, tekitab muudatus valdavalt hirme ja nördimust. Tõsi küll, kui omanik otseselt keelab, siis tema sõna on siiski tema omal maal seaduseks. Paraku aga ei saa kogu aeg käia metsas keelamas ega ka iga meetri järel keelavaid silte panna.

Kevadel Rakvere lihakombinaadi ja Talleggi ühinemisel tekkinud suurettevõtte HKScan Estonia juht Teet Soorm, keda võib liialdamata nimetada Eesti lihakuningaks, usub, et Venemaa äsjane otsus keelata toiduainete import Euroopa Liidust siinseid tootjaid otseselt ei mõjuta. Küll aga kaudselt, sest vabal Euroopa turul tekib ületootmine.

Veetsin nädala eest mõned päevad Haapsalus. Käin seal igal suvel vähemalt korra ja seekord olin üllatunud, milline arenguhüpe on seal tehtud.

Nii ütles üks noor isa, kes oli tulnud oma pojale koolitarbeid ostma. “Kui suur see peaks siis olema?” küsis müüja. – “No ikka nii suur, et suitsupakk ka ära mahuks.”

Hea, et on võimalus sõita bussiga Kunda randa igal hommikul kell 10 Rakvere bussijaamast ja tagasi 15.50 otse rannast. Siiamaani oli merevesi veel üsna jahe, kuid nüüd, kõrgkuumuse püsimisega, on vesi mõnusalt soe, nii et meelitab lapsi ja vanemaid inimesi madalas lainesäbrulises kaldavees lihtsalt jalgupidi sulistama. Talviti meresoolavanne jalgadele teha on ka mõnus, kuid sellise naudinguga ei saa võrreldagi. Tervis otse loodusest.

Hiljaaegu juhtus minuga selline seik. Õues oli soe nagu ikka, linnud laulsid ja mina kõndisin pärast toimekat ja (vähemalt enda arvates) üsna produktiivset tööpäeva kodu poole. Kõrvaltänavast lähenes kepi najal vanem meesterahvas. Mind nähes jäi seisma, sülitas korra, näitas mu pihta näpuga ja ütles: “Ma olen 68. Teievanusena käisin ma tööl ja õppisin, mitte ei logelenud!”

Hiljuti kehtima hakanud uue korrakaitseseaduse tulemused ei ole lasknud end kaua oodata, mida võis ka ette aimata. Paraku ei ole tegu tulemuste, vaid tagajärgedega.

Käsmu meremuuseumi kalendris on kahekümne esimene tegevusaasta ning sügisel saab täis ka üks ilus ümar daatum – 130 aastat Käsmu merekooli asutamisest.

(1)

Iga vastutustundlik lapsevanem annab oma parima, et hoida oma lapsi ohu eest. Sama peaks kehtima ka halbade mõjutajate puhul.

Küsitluses on osalenud  inimest