TEATER

Rakvere rahvamajas maakondlik kooliteatrite festival

Viru-Nigula Rahvamajas kell 17 Theatrumi lavastus "Linn"

ÜRITUS

Tamsalu Kultuurimajas kell 11 Tamsalu valla beebide piddu, igale lapsele hõbelusikas

Porkuni rahvamajas kell 19 klubiõhtu, pääse 80, ettetellimine tel. 5050397

NÄITUS

Art Cafés Märt Vaidla joonistused

Rakvere teatrikohvikus näitus "Tekstiraamatud läbi 70 aasta"

Hagari pitsakohvikus Marilyn Jeeseri söejoonistused


Rakvere Näitustemajas "Kes on Rakvere Teater?", "Allatilkunud hing - Spiritus destillatus", "Varakamber ja Rakvere rentei" www.svm.ee

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna köitesuuna üliõpilastööde näitus "Kunstnikuraamatust prantsusköiteni" (8.aprillini), laste- ja noorteosakonnas "400 miljonit aastat sinu käes. Paekivi fossiilid" (27. märtsini), noortenurgas "Igavene maagilisus" sarjast "Minu esimene näitus", autor Dagne Aaremäe (10.aprillini)

Virumaa kunstimuuseumis (Mädapea mõis) püsinäitus: Aivar Juhansoni šaržid "Persoonid kõverpeeglis" avatud R, L, P 12-17

Riho Hüti eragalerii Kunstikodu (Kastani 17) külastamine kokkuleppel kunstnikuga

Kohtla-Järve kunstide kooli galeriis Ruut Sergei Jatsenko näitus "Untitled" (19. aprillini)

Narva muuseumis näitus Minu pere"

Jõhvi linnagaleriis Arvo Auna maalide näitus "Naivismist tašismini"" (31. märtsini)

 

TEATER

Rakvere teatris kell 11 "Kaelkirjak" (kolakamber), kell 19 "Toatüdrukud" (pangamajas) ja esietendus "39 astet" (suur saal)

Rakvere rahvamajas 26.-27. märtsil maakondlik kooliteatrite festival

ÜRITUS

Kunda noortemajas kell 16-19 disko eelkooliealistele ja kuni 6. klassi õpilastele

Tamsalu kultuurimajas kell 18 lastedisko, pääse 25.- ja kell 22 noorte disko, pääse 50.- DJ Artur

NÄITUS

Art Cafés Märt Vaidla joonistused

Rakvere teatrikohvikus näitus "Tekstiraamatud läbi 70 aasta"

Hagari pitsakohvikus Marilyn Jeeseri söejoonistused


Rakvere Näitustemajas "Kes on Rakvere Teater?", "Allatilkunud hing - Spiritus destillatus", "Varakamber ja Rakvere rentei" www.svm.ee

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna köitesuuna üliõpilastööde näitus "Kunstnikuraamatust prantsusköiteni" (8.aprillini), laste- ja noorteosakonnas "400 miljonit aastat sinu käes. Paekivi fossiilid" (27. märtsini), noortenurgas "Igavene maagilisus" sarjast "Minu esimene näitus", autor Dagne Aaremäe (10.aprillini)

Virumaa kunstimuuseumis (Mädapea mõis) püsinäitus: Aivar Juhansoni šaržid "Persoonid kõverpeeglis" avatud R, L, P 12-17

Riho Hüti eragalerii Kunstikodu (Kastani 17) külastamine kokkuleppel kunstnikuga

Kohtla-Järve kunstide kooli galeriis Ruut Sergei Jatsenko näitus "Untitled" (19. aprillini)

Narva muuseumis näitus Minu pere"

Jõhvi linnagaleriis Arvo Auna maalide näitus "Naivismist tašismini"" (31. märtsini)

 

Neljapäevane lumesadu lõi taas ühe augu omavalitsuste niigi kõhnukesse rahakotti, sest mitmel pool tuiskasid teed täis ja need oli vaja lahti lükata.
Lumi tegi omavalitsusjuhtidele palju pahameelt, sest mitmel pool tuiskasid teed umbe ja nende lahtilükkamiseks tuli kulutada niigi olematuks muutunud teehoiuraha.

"Ei uskunud, et asi nii hull on, aga sõitsin hommikul vallas ringi ja päris paljudes kohtades oli teele tõsised vaalud kokku ajanud," rääkis Vinni vallavanem Toomas Väinaste ja lisas, et sellises olukorras on tee sahkamine paratamatu.

Vinni vald oli plaaninud lumetõrjeks 850 000 krooni, kulunud on aga juba ligi poolteist miljonit. "Kruusateed lähevad pärast sellise lumehulga sulamist kindlasti väga käest ära ja neid on vaja parandada," ennustas Väinaste lumerohkest talvest tingitud lisakulutusi ka suveks.

Viru-Nigula on hädas

Kui Vinni vallal on lumetõrjeraha kavandatud eraldi ja sellele lisaks on teede jaoks veel 1,7 miljonit krooni, siis väike Viru-Nigula vald on püsti hädas - teehoiule on aastaks kavandatud 400 000 krooni, kulutatud aga juba 660 000 krooni.

Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs rääkis, et raha on vaja kusagilt leida.
"Kindlasti tähendab see ­allasutuste majanduskulude vähenemist, tuleb üle vaadata, kas vallal õnnestub äkki ­mingit vara müüa, ja võib-olla tuleb meil ka kedagi koondama hakata," loetles Veitsurs võimalikke rahaallikaid.

Kruusateid on vaja kind­lasti hööveldada, ja kuigi keegi ei tea, milliseks kujuneb
ülejäänud aasta, on Veitsursi sõnul juba praegu selge, et selle lõpuks on Viru-Nigulas teedele kulunud vähemalt kaks korda nii palju raha kui eelarves kavandatud.
Tapa val­lavanem Alari Kirt rääkis, et valla rahakott on tänavu õhuke ja eelarves on tee-
hoiule eraldatud vaid riigi käest saadud 1,7 miljonit krooni.

"Miljon sellest on juba kulutatud," lisas Kirt, kelle sõnul on vald püüdnud lumelükkamisel olla võimalikult säästlik.

"Aga mõtlemisainet on kõvasti, kuidas aasta lõpuni toime tulla," lausus Tapa vallavanem.

Teistega võrreldes tunduvad lood olevat suhteliselt paremad Rakvere vallas, kus on alles veel ligi pool teederahast. "Eelarves on teedele planeeritud 1,4 miljonit krooni, praeguseks on kulunud 740 000," selgitas vallavanem Aivar Aruja.

Riik sulges rahakraani

Rakvere vald sai riigilt teehoiuraha 475 000 krooni, ligi miljon krooni on teede jaoks leitud oma vahenditest.

"Eks need, kel raha otsas, on ilmselt kehvasti planeerinud," kommenteeris Aivar Aruja.
Neid omavalitsusi, kel raha otsas või otsakorral, on aga Eestis päris palju.
Toomas Väinaste sõnul kogub Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) praegu omavalitsustelt andmeid teehoiu lisarahavajaduse kohta, et need valitsusele edastada.

Üks põhjusi, miks lu­me­lükkamiseks raha ei jätku, on selles, et riik vähendas ­tänavu oluliselt omavalitsus­tele ­teehoiuks eraldatavat raha.

EMOLi andmetel on teederaha, mis riik omavalitsustele andnud, enam kui kolm korda väiksem kui 2008. aastal.

 

• Teeseaduse kohaselt käsitletakse teehoiuna teetööde tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud muud tegevust.

Eesti läheb järgmisel nädalal ööl vastu pühapäeva üle suveajale, mis tähendab õhtuti tunni jagu enam valget aega.

 

Eesti läheb koos teiste Euroopa Liidu liikmesmaadega suveajale üle öösel kell 3, mil kellad keeratakse tunni võrra edasi.

Talveaeg hakkab uuesti kehtima oktoobri viimasel pühapäeval.

Ehkki 1999. aastal otsustas Eesti valitsus kellakeeramisest loobuda, taastati see 2002. aasta kevadel.

Väike-Maarja kodu-uurija Han­no Tamme asutatud seltsing Piiter­lased, kes kogus raha Peterburi Jaani kiriku tornikiivri kullatud risti tarvis, tuli oma ettevõtmisega hästi toime ja kirikule on annetatud juba 81 000 krooni.

Nüüdseks paigaldatud tornikiivri kullatud risti maksumus oli 75 000 krooni, seltsing Piiter­lased kogus 81 000 krooni.

Han­no Tamm rääkis, et risti maksumusest üle jäänud 6000 krooni annetas seltsing Jaani kiriku oreli fondi ja raha kogumist sinna jätkatakse.

Seltsingusse Piiterlased kuu­lu­vad Neevalinna kõrgkoolides õppinud eestlased.

Rakvere vallavolikogu kin­nitas tänavuse 22,6 miljoni krooni suuruse eelarve, kus leiti võimalus suurendada esimesse klassi minevate laste toetust.
Rakvere vallavanem Aivar Aruja rääkis, et toetuse suurendamine oli tingitud asjaolust, et riik enam nn ranitsatoetust ei maksa.

Rakvere vald suurendas esimesse klassi mineja­te toetuse 1000 kroonilt 2000 kroonile nende puhul, kes lähevad oma valla kooli. Teiste omavalitsuste haldusalal kooli minejate toetus suurenes 500 kroonilt 1000 kroonile.

Võrreldes mullusega vähenes valla eelarve kahe miljoni krooni võrra. Kokkuhoidu loodetakse igapäevastest kuludest.

Aruja sõnul pannakse tänavu põhirõhk ühisveevärgi ja kanalisatsiooni renoveerimisele Lepnas, Veltsis ja Lasilas.

Eestisse jõudnud sigade viiruslik kõhulahtisus on teinud ka Lääne-Viru sigalais laastamistööd.

Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gus­tavsoni sõnul on Kadrina, Vinni ja Rakke valla sigalaid tabanud viirushaigus nüüdseks siiski juba likvideeritud ja kari kliiniliselt tervenenud. "Haigus on kiire ja ägeda kuluga ning osa loomi ka lõppes," ütles Gustavson.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel rõhutab Maalehele antud kommentaaris, et haiguse tõrje ja profülaktika jääb loomapidajate ja veterinaararstide koostöö objektiks, tegu ei ole taudiga, millest loomakasvatajad peavad ametit informeerima.

Jüri Gustavson soovitab farmiomanikel jälgida, et sigalaisse ei pääseks võõrad inimesed ja kinni peetaks kõigist desinfitseerimisnõuetest.

Valitsus teeb jõupingutusi võtta 1. jaanuaril 2011. aastal kasutusele euro, see on otsus, mis tekitab nii optimismi kui kõhklusi.
Euroopa Liidu riikide ühtse rahapoliitika eesmärk on ühise raha, keskpanga ja ühesuguste intressimäärade kaudu tagada liikmesmaades tervikuna madal inflatsioonitase (kuni 2% aastas).

Nordea Panga Rakvere äriüksuse juhataja Helle Komp on veendunud, et euroalaga ühinemisel jätkub Eesti Euroopa Liiduga integreerumine, mis tagab jätkuvalt kiire ja stabiilse majandusarengu.

Usaldusväärsus kasvab

Helle Komp nentis, et ühisraha süsteemi liikmesus aitab Eestil vähendada riigispetsiifilisi riske, mis omakorda suurendab majanduse usaldusväärsust.

"See toob kaasa riigireitingu tõusu, intressimarginaalide alanemise ning välisinvestorite suurema huvi Eesti majanduse vastu. Samuti on oodata tehingukulude, peamiselt valuutavahetuskulude, vähenemist ning hindade paremat võrreldavust, mis toetab hinnastabiilsust," selgitas Komp.

Tarbija jaoks muutub eurole üleminekul mugavamaks reisimine, vähenevad valuutavahetuskulud.

"Kuigi tihtipeale tuuakse eurole ülemineku vastuargumendiks hindade tõus peale liitumist, siis euroalaga liitunud riikide kogemuse põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu ning eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks," kommenteeris Komp.

Pankur lisas, et euro rahatähtedel kasutatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi turvaelemente, mis muudab nende reprodutseerimise äärmiselt keeruliseks.

"Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust ka ise kontrollida ehk eurole üleminek suurendab turvalisust," sõnas Komp.

Kundas asuva haavapuit­massitehase Estonian Cell juhatuse liige ja finantsjuht Riia Ratnik sõnas, et euro tulek on selgelt positiivse mõjuga.

"Valitsuse jõupingutused ­selle nimel on küll ettevõtetele koormavad, aga eesmärk on suur," märkis Ratnik. Ettevõtte finantsjuhi arvates annab euro investoritele kinnituse stabiilsest majanduskeskkonnast ja elanikele säästude säilimisest.

"Meie firma jaoks muutub arveldus lihtsamaks, sest eksportiva ettevõttena on meie sissetulekud juba praegu eurodes," ütles Ratnik.

ASi Rakvere Metsamajand juhatuse esimees Andres Alamets toonitas, et euro tulek tõstab Eesti majanduse usaldust investorite silmis ja võtab maha krooni devalveerimise kartuse.

Andres Alametsa arvates tähendab eurole üleminek aga tavatarbija jaoks hinnatõusu.

"Arvan, et euro käibelevõtmise esimestel kuudel tuleb ette kirumist, sest kaupmehed teevad ümberhindlused neile kasumlikumas suunas ja kaupade hinnad kerkivad," ütles Alamets, lisades, et euro pole võluvits, mis Eesti majanduse hoogsalt käima lükkaks.

"Põhiline on ettevõtete suutlikkus suurendada ekspordimahtusid," nentis Alamets.

Pagaritööstuse Hallik tegevjuht Heiki Hallik nimetas eurole üleminekuga seonduvalt, et maksukoormuse kasv on alati ebameeldiv.

"Et tagada euro tulek, on juba tehtud maksumuudatusi. Tõusnud on aktsiisid, käibemaks, elektri hind. Õnneks on eestlased korralikud ja kohusetundlikud - ägatakse, aga maksud makstakse. Iseasi on see, kui kaua senine maksulaekumine jätkub," kõneles Hallik.

Tarvis reforme

Firma tegevjuhi sõnul ei ole avalik sektor aru saanud, kui kiiresti peab mõtlema ja tegutsema haldus-, haridus- ja sotsiaalreformi läbiviimisel, kiiremini tuleb tema arust teha muudatused strukuurides, mis ei ole perspektiivsed, sest me ei suuda neid praegusel kujul üleval pidada.

"Sellest johtuvalt ei ole uute maksude lisamine pikemas perspektiivis abiks. Kuna me ei ole piisavalt efektiivsed ega konkurentsivõimelised, ei tee euro kasutusele võtmisega lisanduv maksukoormus asja paremaks, pigem võime oma positsioone kaotada," rääkis Hallik.

Ja lisas, et nagu paljud on juba tõdenud, ei loo euro iseenesest lisaväärtust, seda teeme ikka meie ise.

• Euroliidu ühisvaluuta.
• Võeti sularahana kasutusele 1. jaanuaril 2002.
• Kasutusel 16 Euroopa Liidu riigis.
• Euroopa Keskpank asub Maini-äärses Frankfurdis.

Turvafirma G4S autod par­givad liiklust häirides ja liikluseeskirja rikkudes Rakveres Swed­banki kontori ees, mõist­likku lahendust rahaveo korraldamiseks Rakvere südalinnas aga polegi.
Rakvere linnavalitsuse liikluskomisjon on juba kahel korral arutanud turvafirma G4S palvet teha Rakvere Swedbanki kontori ette nende autode jaoks parkimiskoht, kuid liikluskomisjon ei ole Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul sellega nõustunud.

"See eeldaks liikluskorralduse muutmist Laada tänaval ja kaotaks terve rea parkimiskohti," selgitas Suurkaev. Abilinnapea sõnul kaotaks G4Si jaoks eraldi parkimiskoha loomine parkimiskohad Laada tänava vasakus servas Sampo panga vastas ja lisaks ka vähemalt kolm parkimiskohta kasiino juures.

Ei taha rikkuda

Ain Suurkaev ütles, et liikluskomisjoni arvates võiks G4Si auto parkida Adoffi tänaval Sampo panga nurga taga ristmiku lähedal, kus parkimiskoha tarvis ruumi jaguks.
G4S Eesti sularahadivisjoni Ida osakonna juhataja Enno Vinni sõnul on parkimisprobleem Swedbanki juures olnud jutuks juba aastaid.

"Peame tagama tavaliikluse, kliendi vara ja oma inkassaatorite ohutuse," loetles Vinni, kelle sõnul on politsei rahaautole väärteoprotokolle koostanud, aga ka soomustatud rahamasina koos rahakoormaga politseiparklasse suunanud.

"Me ei taha seadust rikkuda," põhjendas Enno Vinni seda, miks tõstatas G4S parkimiskorralduse küsimuse taas.

Rakvere linnavolinik Valeri Vaselenko pakkus välja, et rahaauto võiks parkida kahe panga vahelises hoovis, kuid Enno Vinni ei pidanud seda varianti turvaliseks.
"Kõige otstarbekam oleks parkida maa-alusest parklast väljasõidul Swedbanki avariiväljapääsu juures, aga seal ei saa me seista panga turvalisuskaalutlustel," selgitas Enno Vinni.

Kolm varianti

2007. aastal loendati Laada tänaval Swedbanki ees liikluskoormuseks 570 autot tunnis - tegemist on Rakvere ühe kõige suurema liiklusintensiivsusega kohaga. "Panga ees olev jalakäijate ülekäigurada on igal juhul kõige kasutatavam ülekäigurada Rakveres," ütles abilinnapea Ain Suurkaev.

Varem seisis G4Si auto ülekäiguraja ees ja takistas jalakäijate vaatevälja. Praegu pargitakse auto ülekäiguraja taha, aga see segab maa-alusest parklast väljasõitjaid. "Kõige suurem turvarisk meie jaoks on sõidutee ületamine, sestap ei saa me autot keskväljaku parklasse panna," rääkis Enno Vinni.

Rakvere linnavolinik Marti Kuusik ütles, et head lahendust antud olukorras ei olegi. "Kedagi jääb see auto alati segama, tuleb leida kompromiss," lisas ta.

Ain Suurkaevu sõnul on aga parkimiskoha tegemine G4Si jaoks juriidiliselt väga keerukas, sest samadel alustel saaksid parkimisõigust taotleda näiteks ka Eesti Post või vaibavahetusfirma. "Seaduse silmis on nad kõik võrdsed," lausus abilinnapea.

Rakvere linnavolikogu majanduskomisjon ühesele otsusele ei jõudnud ja soovitas G4Sil kaaluda alternatiividena parkimist Sampo panga hoovis, Adoffi tänaval või pidada läbirääkimisi Kroonikeskuse omanikuga lillekastide teisaldamiseks Swedbanki ukse eest ja proovida seal nii parkida, et see jalakäijaid võimalikult vähe segaks.

Enno Vinni arvates oleks kõige mõistlikum viimane variant. Liikluskorralduse muutmine Laada tänaval G4Si parkimiskoha jaoks maksaks eeldatavalt üle saja tuhande krooni.

 

• G4S teenindab nii Sampo panka kui ka Swedbanki.
• Keskmiselt seisab turvafirma auto Swedbanki juures kolm korda päevas, kokku kuni poolteist tundi.

Täna kell 19.32 algas kalendrikevad. Kuigi maapinda katab lumevaip ja järgmise nädala alguse öödeks ennustatakse üsna krõbedaid külmakraade, on esimesi kevade märke siiski näha.
Loodusmees Peeter Hussar ütles, et tema tunneb küll, kuidas kevad on saabunud. "Tihased ja ro­hevindid laulavad," tõi ta näite.

Hussar ütles ka, et traditsiooniliseks kevade märgiks on ilusad pajutibud. "Viimaste soojade talvedega leidis neid ka ja võib-olla seepärast ei oska me enam väikeste asjade üle rõõmustada," sõnas ta.

Ida-Virumaal Lohusuu vallas Vilusi külas elava loodusmehe ja õuesõppe projekti vedaja Mikk Sarve sõnul ei meenugi talle tegelikult sellist talve, et detsembris tuleb lumi maha ning kolme kuu jooksul ei lähe kordagi sulale.

Seetõttu peab ta tänavu tõsiseks kevade märgiks juba seda, et pidi aiast randa teed ajades tunnistama, et lumi on paganama märg ja raske. "Minu viieaastane tütar sai veeretada rinnuni ulatuva lumepalli - suur sula on ikka käes," tõdes Sarv.

Mikk Sarv, kellel endalgi on suur aed, ennustab aiapidajatele head aastat. "Lumi on talvel kaitsnud puid-põõsaid külma eest ning sulavesi teeb maapinnale vaid head," lausus ta.

Praegu on lumi aias küll veel nii paks, et marjapõõsastel paistavad välja vaid ladvad.

"Sellega peab küll aiapidaja arvestama, et nüüd, kui õunapuud rohkem lume alt välja hakkavad paistma, võivad varsti olla kohal ka jänesed või kitsed, kes maiustama tulevad," hoiatas Sarv, kelle sõnul võiks need, kes oma viljapuid veel loomade rünnakute eest kaitsta pole jõudnud, seda teha.

"Kitsed tulevad lausa üle aia külla," nentis ka Salla küla mees Hando Kuntro, kes on metsaelanikke näinud just nüüd vastu kevadet. Samuti kohtas mees oma õuel rebast, kellel suur huvi koera toidukausi sisu vastu.
Kuntro viitas samuti õhu soojenemisele kui kevade märgile. "Nüüd saab ikka juba paljaste kätega õues tööd teha," märkis mees ning lisas, et õhus on spetsiifilist kevade lõhna.

Hakkab uputama?

Klimatoloog Ain Kallis on öelnud, et tõenäoliselt toob tänavune kevad kaasa üleujutused ning jõgede tõusmise üle kallaste.

Kallis hindas, et kui lumi hakkab järsku sulama ning sajab ka vihma, siis võib midagi halba oodata.

Ta märkis, et ajaloost on teada küllalt juhtumeid, mil lumerohke talve järel on Eestis olnud suuri üleujutusi. Näiteks 1931. aastal oli kevadel kaks protsenti kogu Eesti territooriumist vee all.

Loodushuviline Kunda linnapea Allar Aron ütles, et praegu on Kunda jõe veetase normis, kuid paksu lumevaiba kiire sulamine võib probleeme tuua küll ning jõe üle kallaste ajada.

"Kevaditi suureneb vooluhulk Kunda jões alati," rääkis Aron. Vooluhulgaks nimetatakse jõe ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogust ning vooluhulga kõikumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist.

"Kui tavaliselt on vooluhulk Kunda jões umbes seitse kuupmeetrit sekundis, siis normaalsetel kevadetel 20 kuupmeetrit sekundis. Eks me peame jälgima, mis toimub, ja üllatusteks valmis olema," arutles Aron.

Ta lisas, et just hiljuti oli ta näinud "kevadekuulutajana" ühe ehituskaupluse huvitavat reklaami. Nimelt pumpade tutvustust, mil juures kutsuv lause "Hakkame pumpama!".

Mikk Sarv arvas, et milleski ei või kindel olla, aga ehk väga hullu uputust siiski ei tule, sest tiikidel tema aias on jää "nagu lohus" ehk veetase üsna madal.

"Kui niipea soojalainet ei tule, sulab lumi aeglaselt ja suurt uputust ei teki," rääkis Pärnumaal Lõpel aastaid ilma vaadelnud ja ennustanud Ilmar Tiismaa sel nädalal Pärnu Postimehele.

"Kui aga saabub soojalaine, nagu juhtus 1999. aasta märtsi lõpul, võib lume sulamise kiiruse tõttu uputus tekkida küll," pidas ta tarvilikuks lisada.

Esimesed rändlinnud kohal

Esimesed kevadekuulutajatest linnud - lõoke ja künnivares - on soojalt maalt tagasi, vahendab loodusportaal www.looduskalender.ee.

Nähtud on ka esimesi kuldnokki. Samuti on mõnel pool kohatud esimeseks tõsisemaks kevade märgiks peetavaid lilli - lumi- ja märtsikellukesi.

Mikk Sarv nimetas ka, et tõenäoliselt hakkavad juba järgmisel nädalal munema merikotkad. Merikotkas talvitub küll Eestis, kuid see, et ta pesa sätib, on päris kindlasti kevade märk.

"Päikest on rohkem, sügisel ja talvel olid päevad väga hallid. Ning muidugi on päevad ka pikemad," ütles Kunda linnapea Allar Aron, märkides, et kevade algamise üle on tal hea meel igal juhul.

Kui tänaseks, kevade alguse päevaks, lubab ilmajaam viit plusskraadi ning ka pühapäevaks sula, siis järgmise nädala alguses ilm taas jaheneb ning teisipäeva öö võib tuua isegi viisteist külmapügalat.

Heitlikku ilma lubab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) kogu järgmiseks nädalaks.

"Prognoosid näitavad, et märts ja aprill on normist jahedamad, aga mais hakkab õhutemperatuur kiiresti tõusma ja suvekuud on väga mõnusad," rääkis EMHI sünoptik Ele Pedassaar rahvusringhäälingule neljapäeval.

Parlamendi keskkonnakomisjon hakkab esmaspäeval arutama Kiviõli, Sonda ja Maidla elanike pöördumist Kiviõli keemiatööstuse väidetavate ulatuslike keskkonnaalaste rikkumiste kohta.
Keskkonnakomisjoni esimehe, roheliste fraktsiooni kuuluva Mart Jüssi sõnul on komisjoni istungile oodata keskkonnaministeeriumi ja keskkonnainspektsiooni esindajaid, kellelt loodetakse saada sealse olukorra ning varasemate menetluste ja toimingute kohta täpsemat informatsiooni.

Jüssi sõnul tuleks kohtumisel kokku leppida ka edasised plaanid, kuidas pädevad asutused keemiatööstuse kontrolliga jätkavad. "Loodame, et arutelu käigus sünnib ka väike memorandum või protokoll, mille järgi saame edasisi tegevusi jälgida. Ainult arutelu ei saa olla lahendus," ütles ta.

Kiviõli linna ning Sonda ja Maidla valla elanikud pöördusid komisjoni poole eelmisel nädalal, märkides, et keemiatööstuse keskkonnaalased rikkumised on olnud ulatuslikud ja kontrollimatud juba pikemat aega. Nende sõnul kaasnevad rikkumistega suured riskid, mis mõjutavad oluliselt kohalike elanike tervist.

Kõige olulisemaks rikkumiseks nimetasid enam kui 500 allkirjaga pöördumise autorid õhureostust, mis tuleneb tolmu, tuha ja heitgaaside maksimaalse lubatud kontsentratsiooni mitmekordsest ja pidevast ületamisest. Lisaks viiakse nende sõnul nii poolkoksi prügilasse kui Põhja-Kiviõli karjääri ja peidetakse aukudesse ohtlikke kemikaale ning tööstusjäätmeid.

"Reo- ja sademeveed juhitakse pinnasesse, kus need satuvad põhjavette ja sealtkaudu kaevudesse. On tõsine alus arvata, et Põhja-Kiviõli karjäärist väljapumbatav vesi juhitakse kanalite ja puuraukude kaudu vanasse Kiviõli kaevandusse. Sealt satub see aga samuti põhjavette," märkisid kohalikud elanikud, kes palusid ühtlasi korraldada sõltumatu ekspertiisi kogu Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-s keskkonnarikkumiste ulatuse tuvastamiseks.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles BNS-ile, et 2008. aastal on Kiviõli keemiatööstust karistatud kaks korda välisõhu kaitse seaduse rikkumise eest, kuna rikuti kompleksloas esitatud nõudeid. Rikkumiste eest määrati ettevõttele ühel juhul 15 000 ja teisel juhul 20 000 krooni suurune trahv.

Mullu tuvastati keemiatööstuses plaanilise kontrolli käigus jäätmeseaduse rikkumine, mis seisnes jäätmearuandluse puudulikus esitamises, ning määrati ettevõttele 5000-kroonine trahv. Tuule sõnul on inspektsioon nõudnud Kiviõli keemiatööstuselt ka lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostamist ja selle esitamist keskkonnaametile.

Tuul lisas, et sel aastal kavatseb inspektsioon ettevõtet kontrollida esimesel poolaastal, arvatavasti kas märtsi lõpus või aprilli alguses. Tema sõnul on tegu plaanilise kontrollimisega, mida tuleb kompleksluba omavates ettevõtetes läbi viia korra aastas.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse nõunik Rein Raudsep ütles pressiesindaja vahendusel Ida-Virumaa keskkonnaseisundit kommenteerides, et maakonda koondunud keemiaettevõtted ja põlevkivitööstus on viinud sealse keskkonna teiste Eesti piirkondadega võrreldes halvemasse seisu.

Tema sõnul näitavad ministeeriumi seireandmed, et näiteks Ida-Viru põhjavees on kõrgenenud sulfaatide sisaldus, suurenenud mineraalsus, karedus ja rohkem on ohtlikke aineid, eeskätt fenoole. Samuti tekitab põlevkivienergia ja -õli tootmine suurtes kogustes ohtlikke jäätmeid.

"Välisõhu mõõtmised näitavad, et ka õhukvaliteet on halvim just Ida-Virumaal, kuigi võrreldes 1990ndate alguse ja keskpaigaga on saasteainete sisaldused välisõhus oluliselt langenud," lausus Raudsep ja kinnitas, et rangemate keskkonnanõuete ja suurenevate keskkonnatasude tõttu on keskkond hakanud maakonnas kokkuvõttes siiski paranema.

Pühapäeva ennelõuna püsib olulise sajuta, kuid pärastlõunal hakkab alates saartest vihma ja lörtsi sadama.

 

Ööl vastu pühapäeva on vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm, mitmel pool esineb udu. Öö hakul puhub edelatuul 5-11 m/s, pärast keskööd nõrgeneb läänekaare tuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur langeb 0..-3°C-ni, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.

Päeval pilvkate tiheneb ja alates saartest hakkab vihma ja lörtsi sadama. Õhtul läheb sadu Põhja-Eestis üle lumeks.

Ennelõunal on tuul muutlik 1-6 m/s, pärastlõunal pöördub idakaarde ja tugevneb õhtuks 4-10 m/s. Õhutemperatuur tõuseb +1..+6°C-ni. 

 

Viru-Jaakobi kogudusemajas on pühapäeval kell 12.30 kaetud kirjanduslik kohvilaud, mille ääres räägitakse raamatust, mis kätkeb endas ettekirjutusi inspiratsioonist, lootusest ja armastusest igaks päevaks.
Vaatluse all on dr Bernie S. Siegeli looming, mis on kirjutatud huumoriküllase maalähedase tarkusega ja parandanud lugematu hulga lugejate elu.

Raamatus "365 ettekirjutust hingele" kostitab autor meid oma kõige kasutajasõbralikuma tööga: päevaste inspiratsiooni- ja huumoriannustega, mis aitavad meil elada rõõmsamat, rahulikumat, armastavamat ja täielikumat elu.

Dr Bernie S. Siegel on olnud alternatiivse ravimise ja patsientide õiguste eest võitleja rohkem kui 25 aastat.

Neljapäeval Tallinnas toimunud Norra ja Euroopa majanduspiirkonna poolt Eestile eraldatud toetuste kasutamise teemalisel arutelul tõdeti, et kõik Eestis käimasolevad projektid kulgevad plaanipäraselt.
Tõenäoliselt saab Eestile eraldatud 481 miljonit krooni tähtaegselt kasutatud, teatas rahandusministeerium.

"Norrakad jäid meie projektide elluviimise ja raha kasutamisega rahule. Selleks on ka põhjust, sest Eesti on muuhulgas toetuse väljamaksetelt 13 toetust saava riigi seas 63 protsendiga esikohal," kommenteeris kohtumist rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.

31 üksikprojektist on 10 lõpetatud ning ülejäänud kulgevad plaanitult ning lõpetatakse hiljemalt järgmise aasta aprilliks.

Üks ulatuslikumaid Eestis raha saavaid valdkondi on mõisakoolid, mille renoveerimine ilma toetusrahata võtaks viie aasta asemel umbes 40 aastat.

Toetust on saanud Väätsa, Puurmanni, Laupa, Koigi, Olustvere, Kiltsi, Kõpu, Rogosi ja Vasta mõisad.

Kolm Euroopa majanduspiirkonna riiki: Norra, Island ja Liechtenstein toetavad 13 Euroopa Liidu liikmesriiki. Toetamise eesmärgiks on investeeringu- ja arendusprojektide rahastamise kaudu kaasa aidata sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa majanduspiirkonnas.

Eesti saab aastatel 2005-2009 Norra ja EMP toetusi ligi 481 miljonit krooni. Projektide lõpetamise tähtaeg on aprill 2011.

Eile arutles selleks moodustatud töögrupp kolmandat korda võlakaitseseaduse eelnõu, mille jõustudes saaks eraisikud tulevikus kohtu loal osa oma võlgadest korstnasse kirjutada.

Töörühma juht, riigikogu liige Ken-Marti Vaher (IRL) ütles, et enamikus Euroopa riikides on sellised võlgade ümberkujundamise menetlused olemas ja end õigustanud. «Seal pole laenud seetõttu sugugi kallimad kui meil, pigem vastupidi,» ütles ta.

Vaheri sõnul pole millegagi põhjendatud, et juriidilise isiku ehk ettevõtte puhul saab saneerimise abil kohustusi vähendada, eraisiku puhul aga mitte. Seetõttu ongi eelnõu eesmärk aidata ajutistesse makseraskustesse sattunud inimestel, kes pole veel lõplikult laostunud, sellest olukorrast välja tulla ja pankrotti vältida.

Kohus otsustab aitamisviisi

Vaher märkis, et võlgade täielikust mahakirjutamisest ei saa juttugi olla, jutt on vaid ajutiste makseraskuste ületamisest.

«Pangad on inimestele vastutulemisel üsna jäigad. Nad on buumi ajal laene peale pressinud sellistelegi inimestele, kes korraliku finantsanalüüsi puhul poleks kuidagi nii palju saada tohtinud,» lausus ta.

«Kuigi tagatis peaks katma kogu laenu põhiosa, on pangad mitmetel juhtudel oma riskihindamisega puusse pannud. Võlgu jäämisel paneb pank nüüd nende miljoni krooniga ostetud korteri 700 000 krooni eest müüki ja ülejäänud 300 000 surub inimesele kaela üüratu tarbimislaenu intressiga,» tõi Vaher näite.

Võlgade ümberkujundamisel uue seaduse järgi peaks võimalikult palju vältima inimeste kodu müüki panekut. Küll aga vaadatakse võimalusel võlanõustaja abiga üle kõik võlgniku kohustused ja kohus otsustab, kuidas võlgnikku makseraskusest üle aidata. Kui tõesti muud ei jää üle, läheb tagatis müüki ning puudujääva summa osas on kohtu otsusel võimalik ka kohustusi vähendada.

Pangaliit näeb Isamaa ja Res Publica Liidu algatatud seaduseelnõus mitmesuguseid ohte.

Ühendust juhtiv Sampo panga juhatuse esimees Aivar Rehe tõdes, et selline pehme juriidiline variant, mida võib võrrelda ettevõtete puhul kohaldatava saneerimisega, on ka eraisikute puhul vajalik.

«Me ei toeta eelnõus praegu sisalduvat võimalust teha laenude mahakirjutusi ilma võlausaldajate nõusolekuta,» lausus ta.

Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm märkis, et pangalaenud on ainult üks osa kohustustest, mida valmiv seaduseelnõu hõlmab. See puudutab ka kõiki teisi eraisikute võetud kohustusi elektrivõlast elatisraha ja autoliisinguni välja ning laieneb ka ettevõtetele.

Pangaliidu ettepanekul võiks lubada maha kirjutada üksnes kõrvalnõudeid, nagu intressid, viivised ja trahvid, põhivõlg tuleks aga tasuda.

Nõuete vähendamine tuleks tasakaalustada võlgniku varade müügiga. Muidu võivat juhtuda, et kohus vabastab isiku laenu tagasimaksmisest, aga see sõidab ringi Hummeriga või omab hinnalist maalikogu.

Riigikogu liige Igor Gräzin (Reformierakond) ütles, et selle eelnõu puhul on muretsemiseks põhjust kõigil Eesti inimestel, kellel laenamine edaspidi raskemaks muutub.

«Pankade riskid kasvavad ja Eesti usaldusväärsus kahaneb,» nentis ta. «Kui kirjutame võlad korstnasse, siis peab keegi selle ju kinni maksma, ja seda teevad need inimesed, kes on oma võlakohustused korralikult täitnud ja raha pangas hoiustavad.»

Osapoolte huvid kattuvad

Gräzin nimetas võlakaitseseaduse eelnõu pseudotegevuseks ja valimiseelseks populismiks. Selle asemel tuleks tema sõnul mõelda, kuidas aidata neid 5000–6000 inimest, kes kodulaenu tasumisega raskustes.

«Vaja on visata päästerõngas, mitte aga kõik laevad sadamast ära tuua,» sõnas Gräzin.

Omanike keskliidu tegevjuht Taavi Madiberk leidis, et sellist seadust on kindlasti vaja, sest koduomanike kaitse on praegu Eestis väga nõrk. «Kindlasti ei ole seaduse eesmärk kõigi võlgade korstnasse kirjutamine, vaid praeguse olukorra leevendamine,» lausus ta.

Madiberki sõnul ei tohiks kindlasti anda inimestele signaali, et võlgu ei pea tasuma. «Võlgnike olukorda leevendades ei tohiks halvendada võlausaldaja olukorda, sest nende kahe poole huvid pole sugugi vastandlikud. Eelnõuga kehtestatav eraisikute saneerimismenetlus oleks pikas perspektiivis kasulikum ka pankadele,» ütles ta.

Madiberki sõnul ei usu ta, et laenamine seeläbi kallineks. «Meil on praegu üle poolte koduomanike laenu tagatis väiksem kui laenujääk ning pank võib seetõttu lisatagatist nõuda. See on koht, kus tuleks inimest kaitsta,» märkis ta.

Justiitsministeeriumi välja töötatud allikakaitse seaduse eelnõu ähvardab ajakirjandusvabadust. Virumaalt parlamenti valitud riigikogu õiguskomisjoni liige Robert Antropov, kes vastutab selle eelnõu edasise menetluse eest, rahustab kriitikuid.

Kuus suurt üleriiklikku ajalehte avaldasid üleeile valge külje, et protestida allikakaitse seaduse eelnõu vastu, mis otsustati riigikogus saata esimesele lugemisele.

"Selline on ajakirjanduse tulevik, kui riigikogu võtab vastu justiitsminister Rein Langi esitatud nn ajakirjanduse allikakaitse seaduseelnõu 656 SE.

Eelnõu võimaldaks uurivat ajakirjandust viljelevaid ajakirjanikke vangi panna, kohustada neid infot andnud allikate nimesid avalikustama ning trahvida väljaandeid lihtsalt hoiatuseks, enne paljastavate artiklite ilmumist," seisis tühjal leheküljel.

Robert Antropov, kuidas te sellist sammu kommenteerite?

See reaktsioon ei ole üllatav, sest teema on väga tundlik, aga ajakirjandus on seda teemat kajastanud liiga ühekülgselt.

Mis sellest eelnõust edasi saab?

Valitsuse esitatud eelnõu saabus õiguskomisjoni, meil oli ühine istung, kuhu kutsuti ka mõned meediaväljaannete esindajad, ja sel istungil tõdeti, et tegemist on keerulise ja tundliku teemaga.

Et selle teemaga edasi liikuda, tuleb jõuda riigikogu saali täiskogu ette, kus saab teha muudatus- ja parandusettepanekuid, kus oma arvamuse saavad välja öelda ka ajakirjanduse esindajad. Esimene istung toimub 7. aprillil, kus mina teen Rein Langile kaasettekande.

Milleks üldse selline seadus vajalik on?

Allikakaitse pole Eestis mitte kuidagi reguleeritud ning seadusandluses on sellel kohal vaakum. Siin sätestatakse väga konkreetsete paragrahvidega, millistel puhkudel ajakirjanik peab oma allikad avalikustama - need on kõik rasked kuriteod, mille puhul on ette nähtud karistus kaheksa või rohkem aastat.

Nõus, aga seal on ka erandid, mis just ongi kriitika all.

Asja tuleks võtta rahulikult. Lisaks täpselt loetletud kuriteokoosseisude paragrahvidele peab olema täidetud veel kaks tingimust, et menetlejal tekiks õigus küsida allika andmeid: kui allikas on ainuke tõendaja, kui on avalik huvi. Alles nende kolme asja koosmõjul peab ajakirjanik allika avaldama.

Aga rahulikult tuleb asja võtta sellepärast, et kõik saavad aru, et teema on keeruline. Õiguskomisjonis on moodustatud töörühm, kuhu hakkavad kuuluma ka ajakirjanduse esindajad. See koguneb juba järgmisel nädalal, toimub debatt, diskussioon.

Miks siis kohe ajakirjandust ei kaasatud?

Me saame aru, et ajakirjanikud on nüüd üksmeelselt koondunud selle eelnõu vastu, aga kui me vaatame neid dokumente ja seletuskirju, siis seal olid erinevad grupid kaasatud. Praegu on tekkinud olukord, kus ilma asjasse süvenemata hakatakse kritiseerima.

Kas teile ei tundu, et selle seadusega piiratakse ajakirjandusvabadust, sest allikad lihtsalt ei julge enam ajakirjanikele midagi öelda ning avalikkus ei saagi enam teada näiteks maadevahe­tusesarnastest hämaratest tehingutest?

Vastupidi. Eelnõu pealkiri on allikakaitse ja sellega me kaitseme nii allikat kui ka ajakirjanikku. Kuid on kuriteoliigid või -koosseisud, mille puhul tuleb kohtuniku nõudmisel allikat küsitleda. Küll ei tähenda see seda, et informatsioon ei hakka liikuma.

Eesti demokraatlikus ühiskonnas on hästi vajalik, et ajakirjandus hoiab kõikidel protsessidel silma peal. Ja vahest ongi le­kitamistel puhastav efekt.

Kui ei meel­di kõik need kuriteokoosseisud, mis eelnõus on, vaatame selle kataloogi üle, kui ei meeldi mingi muu asi, vaatame seda - nüansse on pal­ju ja neist ongi vaja rääkida.

Poliitikud pole ise ka ühte meelt, näiteks on selle eelnõu kohta kriitikat teinud sotsiaaldemokraadid.

Kellelgi ei saa midagi olla selle vastu, et oma õigusruumis täita veel üks lünk. Kui me aga räägime nendest kuriteokoosseisudest, siis siin on mänguruumi ja erakondadel on siin oma arvamused.

Aga me ei taha ju ka selliseid aegu, mida meie isad ja vanaisad mäletavad, kui anonüümsest pealekaebamisest piisas, et keegi risti lüüa. Siin ei peaks pahandama.

Kuidas te olete nõus selle eelnõuga kui endine politseijuht?

Ei ole kõigiga nõus. Mänguruumi on, aga põhimõtteliselt on mõte õige.

Toome näite. Kurikamees jookseb vabaduses ringi, politsei otsib hullumoodi taga. Oletame, et keegi nägi ja teab, kes see kurikamees on. Teatud tingimustel tehakse intervjuu, ja kui uurija küsib, kes ta oli või kes temaga kokku viis, siis ajakirjanik saadab uurija pikalt.

Simuna rahvas saadab talve ära rahvamaja juures õues tantsuga - esinevad rahva- ja kantritantsijad.
Rahvamaja kunstiline juht Auli Kadastik ütles, et aastaaegade vaheldumist on õues ja tantsuga tähistatud juba mitu aastat.

"Talve vastuvõtmine jäi seekord küll ära, kuid see-eest saadame ta kenasti teele," sõnas Kadastik.

Kevadet tervitatakse aga juba rahvamajas sees.

"Seekord ühendasime kolm asja: talve ärasaatmise, kevade vastuvõtmise ning Alima kõhutantsustuudio Simuna rühma viienda sünnipäeva tähistamise," ütles Auli Kadastik.

Kõhutantsijate juubelihõngulist sünnipäeva märgib idamaises stiilis pidu "Põhjamaisest talvest kevadesse läbi idamaiste tantsude". Üritusel musitseerib ansambel "Meidon4".

Politsei saab Virumaal üha sagedamini teateid peamiselt öistest kütusevargustest, kus kütus sõiduki paagist välja imetakse.
Varguste ohvriks langevad ühtviisi nii veokite kui sõiduautode omanikud.

Märtsi jooksul on Virumaal registreeritud kokku 17 juhtumit, neist kaheksa Jõhvi, viis Narva ning neli Rakvere politseijaoskonna teeninduspiirkonnas, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Nii näiteks pöördus läinud esmaspäeva öösel Kohtla-Järvel politseipatrulli poole inimene, kes andis teada Kalevi tänaval kortermaja juures toimetavatest kahtlastest isikutest.

Pressiesindaja märkis, et kuna viimasel ajal on piirkonnas toimunud palju ärandamisi ja kütusevargusi, sõitsid politseinikud kiiresti viidatud kohta.

Patrull pidas sündmuskohal kinni 21aastase Vitali ja 22aastase Pjotri.

Kui politseinikud küsisid noormeestelt, kas nad varastasid kütust, vastasid viimased jaatavalt, põhjendades seda raskete aegadega.

Sündmuskohalt leidsid politseinikud kanistri ja vooliku, millega vargad üritasid kütust veoki paagist välja imeda.

Jõhvi politseijaoskonna juht Urmas Sibrits tõi viimastest juhtumitest välja ka teisipäeva öösel Kohtla-Järvel Katse tänaval toimunud vargused, kus maja juurde pargitud sõiduauto Volkswagen Passat kütusepaagist varastati 70 liitrit kütust.

Samal ööl ja samas kohas varastati sõiduauto BMW kütusepaagist 86 liitrit diislikütust.

17. märtsi öösel vastu 18. märtsi varastati aga Kohtla-Järvel Järveküla tee parklas veoautost 400 liitrit diislikütust ja lõhuti kaks ukselukku.

"Kuna enamik kütusevargustest pannakse toime öösiti, siis soovitab politsei võimalusel tankida sõiduk hommikul või vahetult enne teele asumist," lausus Sibrits.

"Samuti ei tohiks jätta tangitud sõidukit ööseks järelvalveta parklasse. Kui pargite aga tänavale, siis jälgige, et antud tänavalõik oleks hästi valgustatud, sõidukile paigaldatud signalisatsioon ning kütusepaagi kork lukustatav."

Samuti soovitas ta paigaldada sõiduki kütusepaagi suudmesse spetsiaalse filtri või sõela, et muuta kütuse väljaimemine raskemaks.

Taani lastemööblitootja Flexa kavatseb tootmise Taanist tuua Eestisse, Flexa Eesti kavatseb seoses sellega personali suurendada kuni 240 töötajani.
Flexa Eesti AS-i juhatuse liige Marianna Paas rääkis BNS-ile reedel, et kontserni restruktureerimise käigus kolitakse üks Taani tehas Eestisse.

"Tegemist on ikka lastemööbli tootmisega, lihtsalt seda osa, mis varem toodeti Taanis, me toodame edasi Eestis."

Taani tehas töötab kava järgi kuni juuli alguseni, Eestis võetakse selle üksuse ülesanded täies mahus üle suve lõpus. Seoses sellega kavatseb Flexa Eesti palgata juurde kuni 30 töötajat.

Hetkel on Flexa Eestil töötajaid Viru-Nigulas ja Kadrinas kokku 210.

Paasi sõnul on Flexa Eestile kaks viimast aastat olnud väga rasked. "Oleme kõvasti kuluefektiivsemaks muutunud, aga käive on see, mida on vaja saavutada, et korralikult edasi töötada," märkis Paas.

Paas tunnistas, et firma sai mullu kahjumit, kuid ei avaldanud täpsemaid majandustulemusi.

AS Flexa Eesti sai 2008. aasta oktoobris lõppenud majandusaastal 89,3 miljonit krooni kahjumit, varasemal majandusaastal oli firma kasumiks 23,8 miljonit krooni.

Ettevõtte müügitulu oli 2007.-2008. majandusaasta aruande kohaselt 306,2 miljonit krooni, mis vähenes varasema majandusaastaga võrreldes ligi kolmandiku võrra.

Flexa Eesti AS kuulub Taani kontserni Flexa Holding A/S.

Kolmapäeva õhtul pandi Rakveres veerandtunnise vahega toime kaks röövimist. Kella 20.45 ajal tungis tundmatu isik Pikal tänaval kallale 45aastasele naisele ning röövis mobiiltelefoni. Kannatanu hindas kahju suuruseks 1790 krooni.
Vaid veerand tundi hiljem, kella 21 ajal, tungisid kaks tundmatut meesterahvast ­Rägavere teel kallale 16aas­tasele noormehele ning röövisid mobiiltelefoni ja talve­saapad. Kahju on 1900 krooni.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Jelena Filippova ütles, et sel aastal oli seni Lääne-Virumaal registreeritud kolm röövimist.

Tamsalu raudteejaama jalakäijate tunneli ja uue reisijate platvormi ehitajad on hoolimata tänavuse talve karmidest ilmastikutingimustest graafikus ja reisijate perroon on ka kasutusele võetud.
Viater Ehituse projektijuht Peeter Klein rääkis, et paralleelselt tunneliga ehitatud perroon valmis märtsi alguseks ja sellele anti ajutine kasutusluba 5. märtsil.

Võrreldes endisega asub uus perroon natuke Tartu pool ja Kleini sõnul on tegu keskmise perrooniga, mille kõrgus rööpast on 55 sentimeetrit.

Tamsalu raudteejaama jalakäijate tunnel valmib mai alguseks. Tööde üldmaksumus on 6,3 miljonit krooni, projekti rahastab 85 protsendi ulatuses Euroopa regionaalarengu fond.

Homme kell 19.32 algab kalendri järgi kevad. Ilmajaam prognoosib selle päeva temperatuuriks kuni viis soojakraadi, sealt edasi ilm veidi jaheneb ja järgmise nädala teisipäeva öö võib taas tuua kuni 15 kraadi miinust.
Merike Merilain Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ilmaprognooside osakonnast sõnas, et sulailm on nädalavahetuseks kindlustatud, aga esmaspäevast pöördub suure tõenäosusega jälle külmaks.

«Kas ta nüüd pikemalt külmaks jääb, seda ei tea, igal juhul tuleb algav nädal heitliku ilmaga,» ütles Merilain. Laupäeval on kuni viis soojakraadi, pühapäeval tõmbub veidi tagasi. «Mina pühapäevaks enam viit kraadi ei pakuks. Aga võimalik on, et kui veidi päikest ka ja tsüklon on läinud, siis ta võib ka viis kraadi olla,» selgitas ta.

Homne pluss viis võib Merilaini sõnul olla üle Eesti. «Tugeva edelatuulega võib see igalt poolt korraks üle käia.»

Merilain ütles, et järgmisel nädalal võib kõige külmem tulla teisipäeva öö, mil praeguste prognooside järgi miinuskraade oodatakse 7 - 13. «Selgema ilma ja nõrga tuulega võib tulla ka 15 kraadi külma.»

Sealt järgnevad päevad toovad öösiti miinuskraadid ja päeval temperatuuri miinuse ja plussi vahepeal.

Ajavahemikul 8.-14. märtsini kontrollis politsei Virumaal 244 veokit, enamik õiguserikkumisi oli seotud töö- ja puhkeajaga.
Politsei kontrollis veokite tehnilist olukorda, koorma kaalu, paigutust ja kinnitamist. Samuti kontrolliti juhte, nende töö- ja puhkeaja kasutamist.

Politsei tuvastas Virumaal 34 õiguserikkumist, millest enamik oli seotud töö- ja puhkeajaga. Lisaks saadi kätte 14 tehnilise rikkega sõidukit, neist kolmel keelati edasi sõita.

Ida prefektuuri pressiesindaja Karis Niisuke ütles, et Lääne- ja Ida-Virumaa kohta eraldi arvestust ei peetud.

"Osa juhte üritavad majanduslikult rasketel aegadel kõrvale hiilida töö- ja puhkeaja nõuetest. Selline käitumine aga tekitab ühelt poolt ebaausat konkurentsi, ning mis veelgi olulisem - üleväsinud juht ei suuda reageerida võimalikule ohule õigel ajal," ütles Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Ottokar.

"Näiteks võib tuua eelmise aasta juh­tumi ASi Sebe bussijuhiga, kes oli ettenähtust kauem roolis. Niisuguse käitumisega pani ta ohtu nii iseenda kui ka reisijad ning selline tegevus on lubamatu," lisas Alvar Ottokar.

Politsei jätkab ka edaspidi suurte sõidukite kontrollimist ning seda mitte ainult Virumaal, vaid kogu riigis.

Maanteeinfokeskus manitseb sõidukijuhte ettevaatusele, kuna reedel võivad teed olla libedad.
Varahommikul enne kella 6 olid põhi- ja suuremad tugimaanteed peamiselt märjad või soolamärjad, sõidujälgede vahel oli soola- ja lörtsisegu.

Lääne-Viru maakonnas oli teedel soolalumesegu, Ida-Viru maakonnas olid maanteed jätkuva lumesaju tõttu lumised ning libedad. Lääne-Eestis ja saartel olid teed niisked ning sadu ei olnud, mujal sadas peamiselt vihma või uduvihma.

"Jätkuvalt miinuspoolel olevad teepinna temperatuurid võivad põhjustada jää ja libeduse teket, samuti on ohtlikud märja lume ja lobjakavallid sõidujälgede vahel," hoiatab maanteeinfokeskus.

Rakvere teater kavatseb lõhkuda maha senise teatri värava ja ehitada selle asemel uue, mis oleks praegusest üksjagu laiem.
"Selle aja jooksul, mis mina siin ametis olen olnud, on ühte posti juba kolm korda maha sõidetud," rääkis teatri direktor Joonas Tartu, kelle sõnul häirib kitsas värav ka liiklust Tallinna tänaval.

Teatril on esialgsete kavade kohaselt plaanis paigaldada väravasse ka maa alt välja käivad postid, et hoovi sissesõitu vajadusel piirata.

"Meie majas ei ole keegi väga õnnelik selle üle, et nädalavahetustel autosid lõhutakse, koristajat ähvardatakse või et väljasõidult tulev veoauto lihtsalt hoovi ei pääse, lärmist ja pudelikildudest rääkimata," kõneles Tartu, viidates teatri vastas asuva lokaali külastajate käitumisele.

Teatri värava laiendamine eeldab paraku ka ilusa suure vahtrapuu mahavõtmist.

"Kahju on, hea meelega puu kallale ei läheks, aga teist varianti ei ole," sõnas Joonas Tartu, kes lubas, et teater istutab vahtra mahavõtmise kompenseerimiseks kindlasti uusi puid.

Lääne-Virumaa kõige sportlikumaks perekonnaks valiti hiljuti perekond Raudsepp, lisaks sportlikele vanematele Pavole ja Õnnelale teevad sporti ka tütred Marii, Marleen ja Martta.
Pavo Raudsepp, rääkige oma sportlikust perest ja võistlustest, kus kaasa lööte?

Olen aastaid tegelenud spordiga ja osalenud ka olümpiamängudel. Juhendan Tamsalu noorsportlasi suusatamises ja olen Tamsalu AO Suusaklubi juhatuse liige. Minu õpilased on tulnud vabariigis medalisaajate hulka, sealhulgas tütar Marii.

Minu firma Põmm on toetanud sportlasi. Abikaasa Õnnela lööb edukalt kaasa Eesti ja Tamsalu valla spordivõistlustel ja oli aastaid tagasi ka vabariigi tasemel hea suusataja.

Koos abikaasaga oleme osalenud Porkuni tünnisõidu rahvusvahelistel võistlustel ning esindanud ka Eestit ja Tamsalut tünnisõidus Soomes.

Tütar Marii on oma vanuseklassis tubli suusaneiu, kelle eelmise hooaja tipuks jäi Eesti meistritiitel suusasprindi teatesõidus koos täditütar Kai Põldojaga.

Tütar Marleen on edukas suusataja oma vanuseklassi laste hulgas. Kolmeaastase Martta on osalenud ümber Porkuni järve jooksu tillujooksul ja käib koos emaga Tamsalu suusarajal suusatamist õppimas.

Kas aktiivne tegelemine spordiga on teie pere jaoks hobi või elustiil?

Ma pigem arvan, et ikkagi elustiil. Ma ei kujuta ette, et peaksin iga reede õhtul käima teatris või raamatukogus. Minu jaoks on meeldiv kõik see, mis kuulub spordi juurde.

Pole tähtis, kas jooksed, mängid võrkpalli, sõidad rattaga või suusatad. Minu jaoks on need kõik meeldivad tegevused, mille juurde jään ilmselt surmani. See on loomulik tahe, mida ei saa sundida. See peab tulema südamest. Ja nii on see meie pere kõikide liikmete puhul.

Kuidas sai lapsepõlves alguse teie spordilembus?

Minu spordilembus sai alguse varasest lapsepõlvest. kui lastaaiakasvatajad korraldasid ümber lasteaia jooksmise võistlusi. Minu rühmakaaslaseks oli Pihlaka Tarvi, minust paar aastat vanem ja peajagu pikem poiss.

Tema tuli pidevalt selles jooksus esimeseks ja meie lasteaia ilusamad tüdrukud istusid pärast Tarvi järjekordset võitu tema juures. Mina soovisin samuti tütarlaste tähelepanu võita ja nii tekkis stiimul saada ümber lasteaia jooksmise meistriks.

Aga oh ime, oh ime. Kui ma esimest korda selle võistluse võitsin, siis ei tahtnud keegi minuga enam võidu joosta.

Ja millegipärast ka tütarlaste huvi jooksmise vastu ümber maja lõppes.

Aga sportimispisikust olin juba nakatunud ja läksin sellel teel edasi.

Millised on olnud elu ilusamad hetked, mis seotud sportimisega?

Ma arvan, et need on seotud olümpiamängudega. Ma olen tõsiselt valmistunud neljadeks taliolümpiamängudeks ja saanud osaleda ainult ühtedel.

Unistasin võistelda juba 1992. aastal noore mehena Lillehammeri olümpiamängudel ja minu viimased lootused olid seotud Torino 2006. aasta talimängudega. Kuulusin Eesti koondisesse Salt Lake City taliolümpial, kus suusasprindis saavutasin 34. koha.

Aga see võistlemine olümpiamängudel kaalub minu arvates üles Vantaa 1999. aasta maailmakarikal saavutatud II koha sprinditeates. Ükski Eesti meistritiitel ega maailmakarikapunktid ei ole minu arvates seda väärt, mis olümpial võistlemine.

Märtsi viimasel pühapäeval toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Läänemaa linnuklubiga.

 

Ornitoloogiaühing ootab võistlusest osa võtma kõiki linnuhuvilisi. Selleks tuleb vaid moodustada 2-5 liikmeline võistkond ning 28. märtsil mõnes linnas linnuretkele minna. Linde tuleb jälgida varahommikul kella viiest kella üheni päeval.

Ettevõtmise eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning algavale rändlindude saabumisele. Möödunud kevadel vaadeldi linnades kokku 94 linnuliiki, aasta varem registreeriti linnades koguni 104 liiki sulelisi.

Oma võistlustulemused palub ornitoloogiaühing edastada e-postiga: tarvo.valker@gmail.com juba samal päeval ehk siis 28. märtsil kella 16ks. Lisaks kohatud linnuliikidele tuleb kirja panna ka vaatlejate nimed ja linn, kus tiivulisi loendati.

 

Ookeanilt saabunud soojalaine on täna kohal ja toob kevadist elevust terveks nädalavahetuseks.

 

Ega sulailm iseenesest ju ilus pole. Taevas on rohkem pilves. Sajab midagi märga ja tuulehood ka võrdlemisi tugevad. Peamine on teadmine, et talve minek on alanud ning järgmised tagasilöögid ei tule enam nii karmi miinusega.

Reedel on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vähest lörtsi ja vihma. Kohati võib olla udu ja jäidet.

Puhub läänekaare tuul 2 kuni 7, õhtu poole tugevneb lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on 0 kuni +5 °C.

Aeg-ajalt tasub omale meelde tuletada, et kõige tähtsam inimene maailmas olen(d) m(s)ina ise. Soovides teenida inimkonda ja teha heategusid, tasub alustada kõigepealt iseendast.

Juba piibliski on öeldud, et ar­masta oma ligimest nagu iseennast. Enamasti pööratakse tä­helepanu selle soovituse esime­sele poolele, jättes märkamata, et ka ennast ei tule piibli soovitusel mitte vähem armastada. On iidne tõde, et teisi on võimalik armastada vaid siis, kui endaga on asjad klaarid.

Olen tähele pannud, et märkan teiste inimeste juures just neid vigu, millega on endal oht libastuda või mille tõttu olengi juba eksisammu astunud. Märksa rängemad kaas­inimeste vead tunduvad tihti palju inimlikumad ja mõistetavamad.

Aga siunata ennast tehtud vigade eest ei tasu, need tuleks kiiremas korras unustada. Parem oleks endale kinnitada, et olen hea ja tubli, aina parem ja parem, sest positiivseid sõnu sisendades hakkabki aju neist juhinduma.

Aju usub kõike, mida talle öelda. Isegi magavale lapsele soovitatakse sosistada positiivseid ütlusi, sest aju salvestab kõike.

Korrigeeri mõtteid

Igal sõnal on vägi, mis on kan­dunud meieni esivanemate aegadest, ja seetõttu tasub sõ­nadesse suhtuda aupaklikkuse ja ettevaatlikkusega. Eriti tähelepanelik peaks olema sõnade suhtes, mida ütleme (oma) las­tele.

Näiteks on kindlaks teh­tud, et täiskasvanueas esinev allergia võib saada alguse lapsepõlves kuuldud ema käratusest: jäta mind igaveseks rahule!

Seega, kui sa ise enda ajule ei ütle, kuidas sinu elu käima peab, siis teevad teised inimesed seda sinu eest ja nendest inimestest juba puudu ei tule. Ära raiska aega inimestele, kes üritavad sulle selgeks teha, et asjad ei õnnestu või et sa pole piisavalt hea. Kõik õnnestub, kui sa vaid usud sellesse.

Oma mõtteid tasub jälgida ja korrigeerida, sest need on tegelikult ainsad, mida ise alati muuta saad. Katsu jõuda niikaugele, et su positiivsed mõtted eksisteeriksid ka sinu alateadvuses, sest kui tahtejõud ja kujutlusvõime lähevad kaklema, võidab alati viimane.

Ära piira end

Olen veendunud, et kõik vastused, mida inimene otsib, tulevad tema enda seest. Rännates läbi pool maailma, võid sa küll ennast leida, kuid mitte sealt kaugelt, vaid siiski iseenda seest.

Paljud inimesed leiavadki tee iseendani ja oma tõeliste soovideni sünni- ja kasvamiskohast lahkudes, sest seal ei suruta neid enam teiste inimeste seatud raamidesse.

Kõige rahulolevamad näivad siiski olevat need, kes on elanud kogu oma elu ühes kohas, kodupaigast kaugemale pääsemata.

Mul õnnestus kord kohtuda 101aastase mehega, kes pärast nooruses Setumaalt Tartumaale kolimist polnud kordagi elus suuremasse linna kui kümmekonna kilomeetri kaugusele Tartusse sattunud.

101 aasta jooksul polnud ta kordagi käinud Tallinnas ega näinud merd. Aga tema silmist peegeldus rõõm ja rahulolu ning ta kinnitas korduvalt, et elu on kulgenud väga toredalt.

Siinkohal meenub veel ühe teise mehe jutt. Ta olevat oma õpetajale rääkinud, et kavatseb elada 125aastaseks. Õpetaja vastanud: ära hakka omale piiranguid peale panema.

Inimene suudab teha kõike, kui ta ei aseta mõttes omale piire. Seda tasub aeg-ajalt endale meelde tuletada, kui tundub, et mõni asi ei õnnestu.

Ütleb ju vanasõnagi - ja neid kaugetest aegadest meieni jõudnud tarkusi tasub uskuda -, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Kõike, mida inimene tõesti tahab, ta ka saab, kui ta selle nimel tegutseb. Lihtsalt unistamisest jääb väheks. Ent tähelepanu: ära muutu oma soovide orjaks, sest soovid ei lõppe kunagi. Kui miski ei lähe nii, nagu tahtsid, siis järelikult oli see sulle parem.

Inimene ei suuda olla õnnelik tulevikus, kui ta ei ole seda nüüd ja praegu. Keskendu juba praegu asjadele, mis on sinu elus hästi. Ülejäänud asju nimeta probleemide asemel lahendust vajavateks ülesanneteks.

Mine vaata peeglisse ja ütle endale: see inimene, kes peeglist vastu vaatab, meeldib mulle, ma olen endaga rahul. Pärast seda ei käi ka teised inimesed sulle enam närvidele. Me kõik oleme täiesti normaalsed, toredad ja ilusad inimesed.

Neljapäeval Ülemiste järvejääle hädamaandunud lennumasin tekitas elevust ja näitas valmisolekut erakorralisteks puhkudeks.
Meie päästetöötajad ja kaitsevägi tegid tubli töö, aga ometi on igast juhtumist alati midagi õppida.
Võib öelda, et tegu oli õnneliku õnnetusega - kõik lennukis olnud jäid ellu ning reostust ei tekkinud. Kui lennuk oleks prantsatanud kesklinna, olnuks kahjud tunduvalt suuremad.

Õnneks oli talv ning jää tänavu piisavalt paks, et masin koos lasti ja mitme tonni kütusega jalamaid meie pealinlaste joogiveevarudesse ei vajunud.

Igatahes viitab juhtunu, et Tallinna lennujaama paiknemine linnasüdame ja joogiveehoidla lähedal kätkeb endas arvestatavat ohtu. Kui järgmine kord tabaks Ülemistet reostus, oleks Eesti pealinna joogiveega varustamine häiritud.

Väidetavalt on linnal, kus elab kolmandik Eesti elanikest, joogiveevaru vaid üheks päevaks. Seega on tegemist otseselt sisejulgeoleku küsimusega, nentis Euroopa Kaitseagentuuri asümmeetriliste ohtude hindamise projekti juht Eestis Katrin Idla.

Olukorra teeb veelgi tõsisemaks asjaolu, et Tallinnal alternatiivne veeallikas pea puudub: linnas on paljud puurkaevud suletud ja paljud veel sulgemisohus.

"Praegu saab ainult 18% tallinlastest juua põhjavett, see on juba alla riski piiri. Lisaks sellele tuleb silmas pidada, et põhjavett peetakse kogu maailmas joogiveena eelistatumaks kui pinnavett, kuna põhjavesi sisaldab üldjuhul kõiki eluks vajalikke mineraale," selgitas veemikrobioloogia doktor Künni-Beres.

Riigikogu Eestimaa Roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg on ette pannud kavandada raudteeühendust Tallinna ja Ämari lennuvälja vahel, millest võiks saada uus rahvusvaheline Tallinna lennujaam.

Loomulikult eeldab see suuri investeeringuid, kuid küllap on mõistlikum kriise ja katastroofe ennetada, kui hiljem nende tagajärgedega tegeleda.

Pealegi võivad taastamistööd osutuda kordi kallimaks.

Tulenevalt riigikohtu otsusest peab riigikogu vastu võtma seadused, mis võimaldaksid eristada omavalitsustele ko­ha­liku elu korraldamiseks et­te­nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast.

Leo Aadel
Haljala vallavane, reformierakond

Omavalitsusjuhina ootasin ammu seda otsust, sest see annab omavalitsusele õigusselguse. Praegu oleme täitnud ja täitmas üsna palju selliseid kohustusi, mis on riik meile pannud, aga millel puudub riigi rahastus.

Need eraldised, mida riik täna tasandusfondist teeb, näiteks teede talihoolduskulud, on tulnud küll tasandusfondist, aga kohustustega ei ole kaasnenud vajalikud finantsid ja oleme pidanud raha võtma oma eelarvest.

Kui määratakse kohaliku omavalitsuse eelarve piires väga selgelt, mis on riiklikud funktsioonid ja mis kohaliku omavalitsuse kohustused ja kuidas neid oma eelarvest rahastatakse, siis mina tervitan seda riigikohtu otsust.

Alari Kirt
Tapa vallavanem, IRL/VL Valgejõgi

Eks ta toob meile tõenäoliselt kaasa teatud raamatupidamise ja eelarvestamise probleeme. Samas saaksime selgust selle raha osas, mis meil praegu on pandud - jutumärkides - tasandusfondi ja tulumaksu sisse.

Riik on iga asja juures öelnud, et näete, see on teil tasandusfondis sees, tehke ära. Selles mõttes on vaja konkreetsust ja ma tervitan sellist selguse saamist.

Pigem olen pooldaval seisukohal, ehk saame nii ka igale teenusele paremini hinde taha. Kui riik edaspidigi hakkab meile mingit teenust delegeerima, saame kenasti ka hinna üle rääkida. Või vastupidi, kui mingi teenus läheb riigile ära, siis saame ka hinnast rääkida ehk saame teada, mis üks või teine teenus maksab.

Aarne Laas
Laekvere vallavanem, Eestimaa Rahvaliit

See on üsna habemega lugu, sellest on räägitud juba 20 aastat ja riik ei ole seda tahtnud teha, sest kohalikud omavalitused on olnud alarahastatud.

Selle taga oli hea riigil hämada: kõik on dotatsiooni sisse arvestatud. Aga mina julgeks väita, et meie suudame täita vallana 50% meile pandud kohustustest, teine 50 jääb täitmata. Eriti kurioosne on olukord, et eraldisi meile vähendati, nii tulumaksuosa kui dotatsiooni.

Riigikohtu otsus on saalomonlik, tegelikult oli minu arusaamise järgi tulude äravõtmine ebaseaduslik.

Teame, et riik ja KOV räägivad igal aastal eelarve läbi. Kui tulumaksueraldisi arvestati, siis alati, kui pandi meile tulumaksueraldist juurde, pandi juurde ka kohustusi, olgu siis näiteks mõne sotsiaalteenuse näol. Kui riigieelarvekärpega meilt raha ära võeti, siis öeldi, et me ei pea enam tegelema näiteks spordiga.

Riigikohus ei julgenud otsust teha, et oma riigi vastu minna. Näide on Lätist, kus riigikohus otsustas, et pensionide vähendamine oli ebaseaduslik. Meie riigikohus nii sirgeselgne ei olnud. See on suur poliitika. Reformierakond on meil pikalt võimul olnud, eks see annab omad viljad.

Koolis, eriti algklassides, küsitakse ikka pärast koolivaheaega, mida lapsed sel ajal tegid.
Paarkümmend aas­tat tagasi anti vastuseks, et oldi vanaema juures, käidi külas. Mõne aasta eest juhtus sageli nii, et õpetajale nimetati kaugeid reisisihte Itaaliast Kanaarideni. Juttu on olnud ka lastest, kelle õppimist reisimine suisa segama hakkas, sest teele seati end juba kooliajast. Nüüd on olud jälle teised ja kauged kallid reisid on võimalikud vähestele.

Täna on lastel viimane kevadvaheajaeelne koolipäev. Mis saabuva vabadusega siis peale hakata? Loodetavasti on õpetajad jätnud noortele mahti puhkamiseks ega pole nende vaheaega sisustanud koduste tööde, referaatide või muude ülesannetega. Õpilastel peab jääma aeg ka lihtsalt puhkamiseks, et tekiks tahtmine minna ja midagi huvitavat teha.

Paraku pole paljudel lastel koolivaheajal sageli läheduses inimest, kes neil silma peal hoiaks, ja jääb vaid loota, et vabadust nautides ei mindaks pahuksisse seadusega. Ja loodetavasti ei saa silma peal hoidjaks ka arvuti ega pildikast.

Üritusi, millest osa võtta, ikka leiab. Aga kui palju need huvi pakuvad? Küsimus on, kas noortele peab kõik võimalused kandikul kätte tooma või võtavad vanemad õpilased juba ise plaani midagi vahvat korda saata. Olgu selleks siis kas või üheskoos mõne heateo tegemine.

Igal juhul tasub kodust minna välja värs­ke õhu kätte, et viimaseid talvemõnusid nautida ja esimesi kevademärke leida. Samas ei teeks ilmselt kellelegi paha ka mõni mõnus raamat läbi lugeda, sest on ju lugemisaasta, ning kui kodus piisavalt mõnusat lugemist ei leia, on nii maa- kui linnaraamatukogudes valik lai.

Ja ehk leiavad ka lastevanemad oma argitöö kõrvalt võimaluse oma võsukestega midagi koos teha - ujuma minna, kodus askeldada või lihtsalt rääkida asjadest, millest seni pole aega olnud kõnelda.

Öeldakse, et töötaja on alati olnud ja jääb töösuhtes nõrgemaks pooleks. Mõistagi on olemas institutsioonid, nagu töövaidluskomisjon ja kohus, kus töötajal on võimalik tööandja omavoli korral õigust nõuda.

Et aga vaidlus võimalikult lihtsalt ja kiirelt töötajale soovitud tulemusega lõpeks, tuleb juba töövaidluskomisjonile avaldust esitades olla tark ja tähelepanelik.

Töövaidluskomisjon saab asja lahendama asuda ainult sellise avalduse alusel, mis on komisjonile korrektselt esitatud. Käsitleda saab ainult neid nõudeid, mis on avaldusse kirja pandud.

Tihti on töövaidluskomisjonile esitatud avaldused nii segased, et nendest ei ole võimalik välja lugeda töötaja kõiki nõudeid. Esitatakse ka avaldusi, kuhu on jäetud kirja panemata mõni seaduse mõistes õigustatud nõue.

Põhjendatud nõuded

Töövaidluskomisjon eeldab, et rahaliste nõue­te, nagu töötasu, viivise, hüvituse jms pu­hul on ära märgitud nõudesumma ja selle kujunemise põh­jendatud arvutuskäik.
Kui näiteks töö­taja kirjutab avalduses, et pa­lun välja mõista saamata töötasu ja puhkusekompensatsioon, siis on töövaidluskomisjoni jaoks puudu info selle kohta, millise aja eest on töötasu maksmata ja kui palju oli puhkust kasutamata.

Kui avalduses palutakse välja mõista saamata palk 15 000 krooni, ei saa töövaidluskomisjon ka seda nõuet rahuldada - töötaja peab tõendama, milline töötasu oli kokku lepitud, millal oli palgapäev ja kuidas on tuletatud summa 15 000 krooni.

Lisaks korrektse avalduse esitamisele peab töötaja olema võimeline ka oma nõudeid töövaidluskomisjonile tõendama.

Selleks võib kutsuda istungile tunnistajaid, lisada avaldusele töölepingu, ametijuhendi, pangakonto väljavõtte vms - olenevalt sellest, mida töötaja nõuab. Töötaja nõuded võivad jäädagi rahuldamata, kui töötaja ei suuda tööandjaga kokkulepitut tõendada ning tööandja töösuhet ei tunnista.

Selles valguses peaks iga töötaja veenduma, et tema tööleping oleks vormistatud kirjalikult ja et talle makstaks töötasu pangaülekandega.

Kui töötamise tingimused ei ole eelnevalt töö­lepingus kirjalikult kokku lepitud, on tööandjal seaduse järgi kohustus esitada töötajale lepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaa­davalt kahe nädala jooksul arvates hetkest, kui töötaja töölepingu andmete esitamist nõuab.

Töölepingu lõpetamine

Väga tüüpilised on praegu juhtumid, kus töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni poole avaldusega lugeda tööleping lõppenuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis, kuna tööandja ei anna töötajatele tööd, ei maksa töötasu ja keeldub töötajatega suhtlemast.

Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe ning kui tööandja sellega võetud kohustusi oluliselt rikub, tuleb ülesütlemisteade esitada esmalt tööandjale ehk lepingu teisele poolele.

Kui töötaja ise ei ole tööandjale lepingu lõpetamise avaldust lepingu rikkumise põhjendusega esitanud, ei saa ka töövaidluskomisjon lugeda töölepingut lõppenuks.
Kui aga tööandja töötaja esitatud avaldusest hoolimata
töölepingut ei lõpeta ning hüvitist välja ei maksa, võib töötaja taotleda, et töövaidluskomisjon tunnistaks töölepingu lõppenuks tööandja poolsete kohustuste olulise rikkumise tõttu ja mõistaks tööandjalt välja hüvitise.

Sealjuures on oluline, et kui tööandja ei tasu ettenähtud aja jooksul hüvitist vabatahtlikult, võib töövaidluskomisjon vastavalt asjaoludele hüvitise suurust ka muuta, nii suuremaks kui väiksemaks.

Pädev nõuanne juristidelt

Eelmise aasta 1. juulil jõustunud töölepinguseaduse alusel on töövaidlused muutunud vägagi keeruliseks. Seetõttu on eriti vajalik esitada töövaidluskomisjonile korrektne nõue.

Töötajatel, kes esitavad korralikult vormistatud avalduse ja lisavad dokumendid, mis tõendavad töötaja nõuet tööandja vastu, on suuremad eeldused saavutada töövaidluses positiivne tulemus.

Soovitan seetõttu kõigil töötajail kasutada võimaluse korral avalduse koostamisel tööõigust tundva juristi abi. Kui enamik inimesi peab sellisel juhul arvestama mõningate kulutustega, siis ametiühingutesse kuulujail aitavad töövaidlusavaldusi tasuta koostada haruametiühingute või ametiühingute keskliidu kogenud juristid.

Töötuks jäämine on raske. Eriti kui peres kasvavad lapsed. Aga vahel võib halva asja juures olla ka midagi head.
Nii rääkis üks müügijuhina töötanud ja üksinda kolme last kasvatav ema, et tegi palju ületunde ning kui õhtul koju jõudis, lapsed vahel juba magasid.

IV klassis käiv tütar viis nooremad vennad hommikuti lasteaeda, tõi õhtul sealt ära, tegeles nendega argipäeviti mitu tundi kodus.

Kui naine koondati, oli see tema jaoks esialgu masendav ning muidugi valdas teda mure, kuidas edaspidi pere toitmisega hakkama saada.

"Aga kui esimene masendus üle sai, nägin ka positiivset poolt - laste jaoks jäi aega. Kuna mul oli hea palk, oli kogunenud natuke varusid," meenutas ta.

Naine ütles, et korraga sai ta oma hobidega tegeleda. Ka uue töö leidis ta mõne kuu pärast - raamatupidajana.

"Kui mu poeg ütles, et nii hea, emme, et sul on aega meile unejuttu lugeda, mõistsin, et võib-olla oli töötuks jäämine isegi kasulik," leidis ta.

Ehkki Rakvere muusikakool tähistab 65. sünnipäeva, on see igavesti noor - majatäied noori on siit alustanud või alustamas eluaegset sõprust muusikaga.

 

"Maja on meil päris noor ja sellest on meil hea meel. Õpilasi jagub, õpetajaid on nii vanu kui noori. Kollektiiv on sõbralik ja kool tunneb ennast hästi," ütles Rakvere muusikakooli direktor Toivo Peäske.

Direktori sõnul on koolis toredad lapsed, on usinamaid ja laisemaid. "Kurta ei saa. On selge, et kõigist, kes muusikakoolis käivad, ei tule ega peagi tulema muusikuid, aga mingi osa tuleb ka. Elu näitab, et kes on muusikat õppinud, saavad igal alal hakkama," kõneles Peäske.

Värviline paik

Õpetajaid on lisaks kohalikele Tallinnast ja mujalt. Veerand ehk seitse neist on Rakvere muusikakooli vilistlased.

Tammarite puhul saab kõnelda isegi dünastiast: kunagise viiuliõpetaja Aurelie Tammari lapsed Tiit Tammar ja Koidu Tarum on nii muusikakooli vilistlased kui ka pika staažiga õpetajad.

"Lapsed on sama koerust täis," arvas Tiit Tammar, võrreldes ennast muusikakoolipoisipõlves tänaste õppuritega. Tema ise õppis esialgu pilli sellepärast, et ema käskis.

Koidu Tarum ütles, et temale meeldis klaverit mängida ja käsku polnud vaja, kuigi mõnikord oleks tahtnud küll harjutamise asemel sõpradega õue minna.

Õpetajana tahab ta lapsi nendest raskustest, mida mäletab enda õpilaseajast, üle aidata.

"Muusika sunnib kontsentreeruma ja rahustab. Kui mõni laps on tundi tulles ära ja hajevil ning arvab, et ei suuda mängida, siis räägime natuke, ja kui ta juba käed klaverile paneb, siis tunni lõpuks on meel rahulik ja rõõmus," on ta kogenud.

Kui lapsele tuleb murdeeas pilliõppimise tüdimus, on Toivo Peäske sõnul vaja head koostööd koduga, et surnud punktist üle saada.

Kool püüab anda lapsele põhja, et tal oleks võimalik muusikat edasi õppida.

"Me pole seadnud sisse huvikoolitust - selleks on võimalused teistes koolides. Päris hinnaalandust ei tee me kellelegi," lausus Peäske ja lisas, et hoolimata nõudlikkusest peab kool olema lapse jaoks tore koht.

Remonditud kool on kujunenud lastele koduseks kohaks, kuhu tullakse varakult enne pillitundi ja jäädakse pärast sõpradega suhtlema, rüübatakse kisselli ja kakaod ning tehakse koolitükke. "Vanematel on hea teada, et laps on turvalises kohas," arvas Koidu Tarum.

Kooli sünnipäeva puhuks korraldatud loomingukonkursilt, kuhu oodati nii joonistusi, kirjutisi kui ka komponee­ringuid, selgus, et laste meelest on muusikakool tore ja värviline paik.

Rakvere muusikakooli ligi 900 lõpetanu sekka kuulub muusikuid kõikvõimalikelt aladelt - üleilmselt tuntud helilooja Arvo Pärt, saksofoniprofessor Olavi Kasemaa, lauljad Eda-Ines Etti, Gerli Padar ja Kadri Voorand ning tuntud ja armastatud koorijuht Kuno Areng ... Vilistlaste nimekiri pakub toredaid üllatusi.

"Rakvere muusikakool on jätnud minu ellu märkimisväärse jälje," ütles koorijuhtimisprofessor Kuno Areng.

Arengu sõnul oli tema kui muusikahuvilise poisi jaoks jaoks suur õnn, et Rakverre asutati muusikakool ning ta sai õppida klaverit Glafira Roi käe all ja osaleda Rakvere noorte üliaktiivses muusikaelus, mille mootoriks oli legendaarne Jaan Pakk.

"Õpetajate töötahe ja edasiminekusoov oli suur, nad tegid selleks kõik endast oleneva," meenutas Areng.

Professori meelest on praegune Rakvere muusikakool üks Eesti eesrindlikumaid selle valdkonna õppeasutusi.

Laulja Gerli Padar ütles, et muusikakooli aeg oli tema elus väga vahva aeg ning väga palju kujundas tema arengut õpetaja Heli Kriisa.

"Ta oli meeletult kannatlik ja minu jaoks tõeline autoriteet. Ta ei kurjustanud kunagi, kui tulin tundi harjutamata - ja seda juhtus tihti. Et ta ei kurjustanud, oli mul endal hästi piinlik, et pole harjutanud," rääkis laulja.

"Muusikakool tundus nii enesestmõistetavana, aga elus mõjutavad ja kujundavadki meid just sellised enesestmõistetavad asjad," arvas Gerli Padar.

Kooli esimest direktorit Jaan Pakku mäletavad Tiit Tammar ja Koidu Tarum kui muhedat meest ja mitmekülgset õpetajat, kel alati nägu naerul ja kaabu kõrge kaarega tervituseks tõusmas, aga kes võis ka äkitselt tunnis rusikaga lauale põrutada ja käratada:  "Kuidas sa ei tea?!"

"Õpetaja peabki olema karakteriga inimene ja nõudlik ka," arvas Toivo Peäske.

Direktorit ja õpetajaid rõõmustavad vilistlaste edusammud ja praeguste õpilaste saavutused konkurssidel ning seegi, kui sageli soovitakse muusikalapsi igale poole esinema.

"Kõige suurem rõõm on siis, kui õpilase mängu kuulates mõtled, et ise tahaks ka nii mängida," ütles Toivo Peäske.

Unistus akna taga

Muret teeb direktorile rahalise toetuse vähenemine.
Aga unistus on siinsamas akna taga - muusikakooli kontserdisaal.

Soovid liiguvad ka muusikaharidusliku augu täitmise suunas: et muusikakool on seitse aastat ja põhikool üheksa aastat, oleks direktori meelest mõistlik luua muusikaline kool, kus lapsed õpiksid koos nii muusikat kui ka muid aineid. Sellise koosluse head toimimist kinnitab Tallinna muusikakeskkool.

Kooli sünnipäeva tähistamiseks annavad õpilased, õpetajad ja vilistlased kontserte koos ja eraldi. Et muusikarõõmu jagada. Sest muusika - see on elustiil.

MUUSIKAKOOL

• Rakvere muusikakool on 65 aasta jooksul välja andnud 875 lõputunnistust (klaver - 442, viiul - 151, akordion - 168, puhkpill - 103, laul - 1, kannel - 4 ja kitarr - 6).
• Praegu õpib koolis 225 õpilast, neist 160 põhiõppes.
• Kõige populaarsem pill on klaver.
• Suurt huvi pakub noortele laulustuudio.
• Kooli püsivaim pedagoog on 45aastase staažiga klaveriõpetaja Ruth Patune.

Rakvere teatris esietenduva kammerliku "Kaelkirjaku" lavaletooja Marion Undusk, kel elab kodus kirjutav perekonnapäkapikk, sukeldab publiku laste piiritusse fantaasiamaailma.

 

Miks tuleb Rakvere teatri väikesesse saali "Kaelkirjak", ja veel koos kõhuussiga?

Suvel tegin Von Krahli teatris väikese tüki "Crave", mis oli tohutult depressiivne tükk. Prooviperiood oli väga raske - pead aurasid ja aju oli lühises. Lubasin endale ja näitlejatele, et kui veel midagi teen, siis midagi hästi helget ja toredat, tõenäoliselt lastele.

Kui Üllar Saaremäe küsis, kas ma ei tahaks teha diplomitööd siin teatris, siis ütlesin, et kui, siis lastetükki. Tema vastas, et valigu ma tekst välja. Lugesin läbi tohutus koguses lasteraamatuid ja -näidendeid.

Millega võlus just Kivirähk?

Kiviräha lastelugude huumor ja dialoog ning väike pahelisus meeldivad mulle väga.

Mind veetles, millest see lugu oli - sellest, kuidas laps fantaseerib ja mida ta kokku suudab mõelda. Ükski täiskasvanu ei suuda nii avaralt ja täiskasvanu jaoks isegi hullumeelselt mõelda.

Kui laps hakkab fantaseerima, siis vanemad tihtilugu kohkuvad ära, et kas tal on midagi viga. Lasteaedades öeldakse laste kujuteldavate kaaslaste kohta, et neid pole olemas. Vahel jääb arusaamatuks, miks. Minu kodus, vastupidi, soodustati fantaseerimist.

See aspekt ka, et vanemad üritavad kompenseerida laste üksiolekut asjadega. Pahatihti see ei tööta ja võib hoopis vastupidiselt mõjuda.

Kas teil oli ka lapsepõlves kujuteldav kaaslane?

Kaaslast ei olnud, aga meil oli perekonnapäkapikk, kes käis meil aastaid ja pidas meiega kirjavahetust. Sellest tuli talvel ka raamat välja.

Kõigepealt kirjutas ta minuga, siis mõlema õega ja nüüd ta kirjutab vennaga. Mina uskusin seetõttu 12aastaseni päkapikke. Väikesel õel oli peidukas - mi­nu ja tema võlu- ja salakoht. Minu isa rää­kis meile õhtuti hulle fantaasiajutte ja ärgitas meidki samamoodi fantaseerima.

Kui väikestele või suurtele sobib "Kaelkirjak"?

Minu jaoks see on algkoolile. Aga kuigi seda esitletakse kui lastetükki, on Kivirähk täiskasvanutele sama naljakas, sest seal on mingisugune huumor, mida mõistab paratamatult ainult täiskasvanu. Ka ema ja isa on tegelastena loos tugevalt sees.

Väga sarkastilisele eale, puberteedile, see vast ei sobi, aga näiteks keskkoolis mina viitsiks seda küll juba jälle vaadata.

Miks eelistasite kammerlikku "Kaelkirjakut" näiteks mastaapsele väikeste poiste lemmikraamatule "Limpa ja mereröövlid"?

Mulle meeldib isiklikkus ja lähedus. "Kaelkirjak" on nii lihtne, et seal pead olema väga aus. Kuna olen lavastajana algaja, meeldib mulle väike rühm inimesi, kellega saan isiklikult suhelda ja rääkida, mitte liigutada nuppe siia ja sinna.

Sellepärast see kammerlikkus. Vaatajana meeldib mulle, kui teater on lähedal, kui ei ole mingisugust piiri, olla selles kohas sees.

Praegu on publiku ja lava vahel küll mingi piir, aga näitlejad mängivad ikkagi lastele väga lähedal.

Laupäeval esineb Põhjakeskuses Marten Kuningas koos Leegitseva Sidruniga.
Leegitseva Sidruni repertuaari kuuluvad Marten Kuninga sõnul pungi, funky ja gruuvi mõjutustega huvitavate pealkirjadega lood, nagu "Mägi Valdur" ja "Diisel Rongisõit". "Eesti keel annab sellise võimaluse," selgitas Kuningas ise lugude kummalisi pealkirju.

Marten Kuningas on öelnud, et muusika peab kuulajale midagi ka ütlema, mingit sõnumit kandma. Põhjakeskuses edastab Kuningas oma sõnul rõõmusõnumi. "Muusika ja õnne vahele võib panna võrdusmärgi," ütles Kuningas.

Kaubanduskeskuses plaa­nib Kuningas anda endast parima, toomaks pood­levad inimesed kaubariiulite vahelt lava ette.

"Eks mänge on igasuguseid. Tuleb anda, mida suudan," ei kavatse Kuningas lasta end ostukeskuse möllust häirida.

Koostöös Leegitseva Sidruniga plaanib Kuningas veel selle aasta sees plaadi välja anda. Samuti on plaati oodata Kuninga soololugudest.

Plaadimärgi Lejal Genes klubiõhtu "Lejal'Nyte" tutvustab reedel, 19. märtsil Rakvere teatri kohvikus värskeid Eesti artiste.
Oma live-kavaga astub lavale Tallinna tüdrukute lo-fi diskobänd QueeNNaive, mis on palju tähelepanu pälvinud oma energeetiliste ja punksuhtumisest pakatavate kontsertidega.

QueeNNaive koosneb kahest koreograafi taustaga artistist (Sandra Z ja Alissa Šnaider), kelle ühisloominguks on 1980. aastate mõjutustega üdini positiivne süntpop.

Esimest korda jõuab oma uue aliase Bert On Beats all Rak­verre esinema HU? ja A-Rühma alustalana tuntust kogunud DJ Critikal ehk Bert Prikenfeld.

Eelmisel aastal loodud uus projekt on tänaseks jõud­nud koostöölepinguteni mitme maailmas tuntud plaadimärgiga.

Elektrosõpradele pakub mõnusat jalakeerutust Mowka ehk Martin Veismann, kes laiemale üldsusele on tuntud MTV-Eesti saatejuhina.

Samuti tutvustab oma uut loomingut Rakvere produtsent Van Small Step, keda toetab DJ Gee. Et õhtu tunduks mõnusam, on teatrikohviku meeleolude visuaalse kaunistamise eest vastutamas Taavi "Miisu" Varm.

Juba kuuendat korda teoks saanud Peipsi luule päevast on kujunenud fenomenaalne kultuuriüri­tus, kus kogu riigist kokku sõitnud eesti ja vene luulelembid tunnevad siirast rõõmu võimalusest üksteisega kohtuda.
Tänavu oli luulepäev Mustvee vene gümnaasiumis, kuhu tulijaid oli nii Tallinnast, Narvast, Tartust, Võrust, Rakverest kui kogu Peipsi-äärsest piirkonnast.

Kuigi liinibussid viivad Mustveesse nüüdsel ajal üha harvem, püüti siiski leida võimalus üritusele jõuda. Näiteks saabus 80aastane Mustveest pärit Tallinnas elav luuletaja Zoja Pekarskaja, käsi kipsis, kohale, et võtta kaks tundi luulepäevast osa, sest just nii palju jäi aega järgmise bussini. Pekarskaja on tuntud Eesti vene poetess, kelle kuulsaim teos on poeem "Georg Ots".

Paralleelmaailmad põimuvad

Luulepäevade publikut on peetud eriti tähtsaks ja aastate jooksul on pidanud üritusest osavõttu oluliseks paljud poliitikudki, näiteks 2006. aastal koguni riigikogu esimees Ene Ergma. Tänavust luulepäeva külastasid Mustvee linnapea Mati Kepp ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, kes hilines seepärast koguni kohtumisele kultuuriministriga.

Peipsi luulepäeval esitavad nii vene kui ka eesti autorid oma loomingut kordamööda. Kriitikat ei tehta, oma värsse võivad ette kanda kõik, kes soovivad.

Peipsi luulepäev on andnud ilmekalt kinnitust, et eestlased ja venelased, eriti Ida-Viru venelased, elavad paralleel­maailmades.

Luulepäeval küsitletud venelastest luulefännid polnud varem kuulnud, et Eesti kuulsaim tänapäeva luuletaja on Contra. Üks Tallinna venelanna oli juhtunud küll kord nägema ETVst "Erisaadet", kuid Contra nimi ei öelnud talle midagi. Üks Jõhvi meesluuletaja teadis Lydia Koidulat.

Kuid seda ei saa Ida-Viru venelastele ette heita, vaid tuleb hoopis sügavalt tunnustada, et nad kannavad luulepäeval publikule ette peale enda loomingu ka näiteks Virve Osila luulet.

Peipsi luulepäeva peakorraldaja, ajalehe Peipsirannik väljaandja Fjodor Maspanov on üks neist, kellele ei meeldi sõna "integratsioon".

Ta on veendunud, et luulepäevale kokkutulnuid ühendab eelkõige armastus luule ja Peipsi järve vastu. "Huvitav on see, et venelased kuulavad eestikeelsed luuletused lõpuni, nad ei saa aru, aga luuletus on nagu laul, muusika, mis tuleb südamesse. Paljud venekeelsed tahavad lugeda eesti luuletusi," sõnas ta.

Idee Peipsi luulepäev korraldada tekkis Fjodor Maspanovil juba paarkümmend aastat tagasi, kui kord Mustvee linnapargis sõpradega kohtudes palusid need tal mõne oma luuletuse ette lugeda. Esimene Peipsi luulepäev sai samas pargis teoks palju aastaid hiljem, 2004. aasta suvel. Pärast seda kolis üritus siseruumidesse.

Mustvees sündinud ja kasvanud Fjodor Maspanov hakkas ise luuletama Murmanskis sõjaväes olles. Enne kodumaale naasmist jõudis ta veel õppida Ukrainas Lvovis, töötada Taškendis, Poolas ja Peterburis. Kuna tema ametivaldkond oli sõjaväeajakirjandus, töötas ta sõja­korrespondendina Afganistanis. Kogu selle aja kandis ta Peipsit oma südames ja sellest ta teises maailma otsas ka luuletas.

Kodumaale naasis Maspanov 14 aasta eest ja töötas kõigepealt kalurina, seitse aastat tagasi asutas ta ajalehe Peipsi­rannik. Seal korraldas ta Peipsi luulekonkursi ning oli üllatunud, et talle saadeti lademetes Peipsi-teemalisi luuletusi kogu Eestist.

Kuna Maspanov valiti Mustvee linnavolikogu liikmeks ja talle anti juhtida kultuurikomisjon, siis mõtles ta, et miks mitte ükskord ka Peipsi luulepäeva idee teostada.

Luulepäevadele ja -konkurssidele saadetud luuletustest koostas ta kakskeelse luuleraamatu "Peipsi hing", see ilmus 2007. aastal IV luulepäevaks ning sisaldab 60 autori tekste.

Peaaegu kõikidel luulepäevadel osalenud Kallaste raamatukogu juhataja ja luuleharrastaja Siiri Ušakova sõnul on Fjodor Maspanov oma energilisuse ja optimismiga suutnud paljusid nakatada. "Ta on mis­siooni­inime­ne," lausus Ušakova.

"Arvan, et ilma temata Peipsi luulepäeva ei toimukski. Ta oskab sujuvalt kokku viia, suhtlema ja esinema ärgitada nii eesti kui ka vene keeles kirjutavaid luuletajaid. Igas Peipsi luulepäevas on näha-tunda, et igaüks neist on omanäoline, oma iseloomuga, oma mõtte- ja hingehelinaga."

Ušakova lisas, et tänavusel luulepäeval oli suureks üllatuseks CD-plaat kokkuvõtva fotokollaažiga eelnevatest luulepäevadest. Kõik lugejad said plaadi kingituseks.

Vene ja eesti kirjakeel pole ainsad, mis Peipsi luulepäevadel kostavad. Seal võib kuulda ka Kodavere murrakut, milles luuletab Sääritsa külast pärit Eevi Treial.

Muusikat vanausulistelt

Seekordse luulepäeva lõpus pakkusid põneva muusikalise elamuse Narva naiste folklooriansambel Suprjadki ja Eesti tuntuim vene rokkbänd Avenue. Koos esitasid nad Peipsi vanausuliste laule ning olid selle kavaga esimest korda Peipsi ääres.

Laulud juhatas sisse Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu juht Pavel Varunin, kes aitas korraldada mullu laulude heliplaadile jõudmist.

Laule käis vanausuliste juures kogumas Suprjadki juht, Narva muuseumi teadur-folklorist Marina Kuvaitseva.
Luulepäeval osalenud said ka võimaluse külastada Mustvee vanausuliste muuseumi.

 • Peipsi luule päevad said alguse luulekonkursist.
• 2004. aastal toimus I Peipsi luule päev, kus osales kümme harrastusluuletajat, nende seas kaks eestlast.
• Luulepäev on toimunud igal aastal.

Tokyos jätkuval sumo suurturniiril Haru-basho jätkab suurepärases hoos eestlasest vägilane Baruto, kes teenis seitsmendal võistluspäeval juba seitsmenda võidu.

Täna alistas Baruto tehnikaga yorikiri mongol Kakuryu.

Homme läheb eestlane vastamisi ida-Maegashira teise numbri Kyokutenhoga. Käimasoleval turniiril on ta seitsmest matšist võitnud vaid ühe.

Baruto tänast võotu saab näha siit.

Laupäeval algasid Väike-Maarja spordihoones kaks päeva vältava rahvusvahelise noorte (poisid s 1999) korvpalliturniiri Lurich Cup mängud.
Kuue meeskonna - Šarunas Marciulionise korvpalliakadeemia, Moskva Timirjazevskaja spordikooli, Peterburi Vasilieostrovskaja spordikooli, Riia Ridzene-Baronsi korvpallikooli, Erkmaa korvpallikooli ja Väike-Maarja korvpalliklubi - konkurentsis peetava turniiri käiguga on huvilistel võimalik end kursis hoida ka reaalajas internetis.

Mängude käiku kajastab Väike-Maarja spordihoonesse paigutatud veebikaamera, mis jälgib võistlussaali tablood.

Veebikaamera pildi leiab aadressilt http://vaikemaarja.spordihoone.info/?Tabloo

Eesti korvpallimeistrivõistlustel alistas Rakvere Tarvas koduväljakul 88:87 TTÜ. Tarvale tõi napi võidu Valmo Kriisa viimase sekundi hull kolmepunktivise.

Võit kindlustas Tarvale põhiturniiri teise koha. TTÜ jätkab praegu kolmandal kohal.

Videot Kriisa imelisest tabamusest saab näha siit.

Korvpalli Eesti meistrivõistlustel alistas Rakvere Tarvas koduväljakul 88:87 TTÜ ning kindlustas endale sellega põhiturniiri teise koha. Varem oli endale juba esikoha taganud Tartu Rock.

TTÜ oli võidule väga lähedal, kui kuus sekundit enne lõppu eduseisul 87:85 said nad küljeaudist palli mängu panna. Kuid Tarval õnnestus pall endale võita ning pärast küljeauti tabas Kriisa kolmese, mis tõigi Tarvale 88:87 võidu.

Tarvale tõid Rain Veideman 24, Kristo Saage 21 ja Richard Anderson 16 punkti. TTÜ-le tõid Kristjan Makke 18 ja Reimo Tamm 15 silma. 

Mängu käik:

Tarvas - TTÜ

Enne mängu:

Tänaste kohtumiste (mängivad ka Tartu Rock ja BC Kalev/Cramo) järel võib selgemaks saada ka see, millisel kohal keegi põhiturniiri lõpetab.

Tarva võidu korral kindlustaksid nad endale põhiturniiri teise koha ning otsepääsu poolfinaali. Samas, kui täna võidavad Rock ja TTÜ, siis on selge, et Kalev/Cramo jääb põhiturniiril neljandaks.

Turniiritabel: 1. Tartu Rock 23 (võitu)/4 (kaotust), 2. Rakvere Tarvas 21/6, 3. TTÜ 19/7, 4. BC Kalev/Cramo 16/8, 5. Valga/CKE Inkasso 10/15, 6. Tallinna Kalev 8/18, 7. KK Pärnu 6/21, 8. Kuremaa 1/25.

Postimees.ee toob kell 19.00 algavate kohtumiste käigud lugejateni.

EMT Estoloppet tänavuse kuue suusamaratoniga hooaja kokkuvõttes tuli üks üldvõitudest Lääne-Virumaale, selle võitis naiste arvestuses Sõmeru spordiklubi suusataja Laura Rohtla
Esikümnesse mahtusid naistest veel Rita Toome (6. koht), Malle Rohtla (8.) ja Kaili Sirge (9.), meestest oli Ilmar Udam neljas, Ulvar Pavlov kaheksas ning Ago Veilberg üheksas. (

Koolinoorte pallimänguliiga "Võrgud sahisema" esimeses vahevoorus tuli võitjaks Rakvere põhikool, Mäetaguse põhikooli võistkond oli teine ning Haljala gümnaasium kolmas.

Vahevoorudeni jõudnud Virumaa koolinoorte pallimänguliigas "Võrgud sahisema" peeti nädala keskel Rakvere spordihallis sarja seitsme tublima kooli osalusel võistlusi, milles peatähelepanu korvpallimänguoskustel.

Üldvõitjaks tulid 31 punkti kogunud Rakvere põhikooli poisid, kes olid parimad nii korvpalliturniiril kui korvpallielementidega teatevõistluses ning said teise koha viktoriinil.

Võidu sepistasid oma õpetaja Märt Raami juhendamisel Karl-Gustav Kello, Sten Kuber, Martin Metsis, Jagmar Kraav, Risto Arumäe, Mikk Kello, Ken Kuber ja Kenert Müür.

Lääne-Virumaa koolidest võistles edukalt kolmanda koha saanud Haljala gümnaasium, kes kogus 24 punkti, jäädes vaid ühe punktiga maha teise koha saanud Mäetaguse põhikoolist. Haljala poisid olid kolmandad kõikidel kavas olnud aladel, Mäetaguse tiim aga võitis viktoriini ning oli teine korvpallimängus.

Haljala gümnaasiumi esindasid Tauri Meremaa, Lauri Mets, Kender Uukivi, Rudolf Sten Tamberg, Karel Kullerkupp, Randel Rainer Lille, Magnus Vainumäe, Christopher Kreek, juhendajateks õpetaja Meelis Kari ning treener Raivo Tribuntsov.

Pallimänguliiga korvpalliteemalises vahevoorus sai kokkuvõttes neljanda koha Jõhvi gümnaasium, viies oli Tapa gümnaasium, kuues Kiviõli vene gümnaasium ning seitsmes Narva eesti gümnaasium. Vahevooru pääsenud Vinni-Pajusti gümnaasium loobus osalemast.

"Hea vaheldus lastele, võistlus paneb neid usinamalt harjutama," ütles Narva eesti gümnaasiumi õpetaja Georg Suurvarik Virumaa koolilaste ühist pallimänguliigat tunnustades.

"Huvitav võistlus, nõuab poistelt mitmekülgsust ning annab kõikidele võimaluse, sest võisteldakse ju nii korvpallis kui ka jalgpallis," lisas omalt poolt võiduka Rakvere põhikooli õpetaja Märt Raam. "Täna olime meie paremad, sest poisid käivad korvitrennis, aga järgmisel korral võidab võibolla juba mõni teine kool, kus jalgpallimäng suures aus."

Rakvere spordikeskuse korraldatava pallimänguliiga "Võrgud sahisema" teine vahevoor peetakse 8. aprillil Sillamäel, siis panevad samad koolid kaalule oma jalgpallimänguoskused.

Superfinaal on kavas 29. aprillil Rakveres, siis selgub võistlussarja tänavuse hooaja parim kool.

Meeskond nimega Raha24.ee/MHV Consult lõpetas HAT-Auto Lääne-Virumaa meeste korvpalli meistriliigas Simuna Ivaxi ülipika võiduseeria, alistades mullu jaanuarist kaotuseta püsinud ja 29 ametlikku kohtumist järjest võitnud võistkonna 83:78.
Üheksa mängijaga Simunas käinud "rahamehed" kaotasid küll avapoolaja 38:44, kuid suutsid võõrustajad üle mängida teisel poolajal.

Seda hoolimata asjaolust, et Ivax suutis mängu ajal oma ridu täiendada: lahtiviskeks oli neil kohal kuus mängijat, kolm protokolli kantud mängumeest jõudsid pärale teiseks poolajaks.

Ivaxi mängumasin jäi seisma teise poolaja alguses, kui viie minutiga visati vaid kaks punkti kü­laliste 16 vastu. Avapoolajal nul­li­le jäänud Ergo Tambik viskas Raha24.ee/MHV Consulti ka­suks sel perioodil kaheksa punkti.

Viimasel veerandil sai käe valgeks ka Ivaxi liider Sven Pugo­nen, kuid tema korvidele oli rakverlastel vastus taas Ergo Tam­biku täpsete visete näol: Tambik tegi veerandaja keskel oma järjekordse kaheksapunktilise spurdi. Kohtumise lõpuni jäi kolm minutit, külalised juhtisid iseendagi suureks üllatuseks 75:70.

Järgnes paar õnnestunud rün­nakut Ivaxilt, külaliste Ander Engaste teenis lisaks veel ebasportliku vea ja väljakuperemehed pääsesid juhtima 78:75. "Ra­hamehed" kasutasid minutilist vaheaega ja mängupilt muutus taas. Ivax ei teeninud enam punktigi.

Meistriliiga põhiturniiril kindlustas Ivax 17 võidu ja ühe kaotusega kindla võidu. Lootust teise mees­konnana otse poolfinaali pääseda pole kaotanud Väike-Maarja ReinPaul ja Tamsalu Los Toros/Agrovarustus, kel võrdselt 13 võitu ja neli kaotust.

Järgnevad RSK sPORT­KUNDA/Hulja (11 võitu, 6 kaotust), RLV Massive (8-9), viimasena veerandfinaali pääsenud Rakvere ViKe (7-11), Raha24.ee/MHV Consult (6-11), Vinni Tammed ja Haljala/Vaala keskus (mõlemal 4-13) ning ETR-Builder/Hulja/KÜG (3-14).

HAT-Auto Lääne-Viru korvpallimeistrivõistluste esiliigas kindlustas endale esikoha ja ühes sellega koha tulevaks hooajaks meistriliigasse Rakvere spordikool/Tarvas, kes alistas võõral väljakul Simuna Artistoni 94:66.

Teises liigas on samuti võitja selgunud - selleks on Määri küla. Kindel on ka hõbemedaliomaniku saatus: medal kuulub Rakvere spordikeskuse tiimile. Kaks paremat saavad õiguse liituda järgmisel hooajal esiliigaga.

Põnev on heitlus kolmandale kohale, sest lootus on säilinud nii GK Ehitus/Seesam Kindlustusel, Tamsalu Los Toros II võistkonnal kui ka Kunda ühisgümnaasiumil.

Viljandis Eesti Koolispordi Liidu rahvaliiga saalijalgpalli finaalvõistlustel VI-IX klassi noormeestele saavutas teise koha Haljala gümnaasiumi võistkond koosseisus Karl-Kristjan Kivisto, Aiko Hallimäe, Oliver Metsalu, Marko Gunnar Liiv, Kevin Ramot, Renee Vask, Sander Karro ja parima mängija tiitliga pärjatud Mart Kiis. Võistkonda juhendas õpetaja Meelis Kari.
Esikoht kuulus turniiril Puhja gümnaasiumile, kolmas oli Tartu Kivilinna gümnaasiumi võistkond. Rakvere reaalgümnaasiumi poisid jäid jagama 6.-8. kohta.

Baruto alistas Tokyos jätkuva sumo suurturniiri Haru-basho kuuendal päeval tehnikaga hikiotoshi lääne-sekiwake Toyonoshima. Baruto on 26-aastast, 169 cm pikkust ja 149 kg kaaluvat jaapanlast võitnud üheksal korral kümnest.

Homme läheb Baruto vastamisi lääne-Maegashira esinumbri Kakuryuga, kellel on kirjas kaks võitu ja neli kaotust.

Baruto on 24-aastase, 187 cm pikkuse ja 141 kg kaaluva mongoli Anand Mangaljalaviga vastamisi olnud üheksal korral ning eestlane on võitnud kuus matši.

Täisedu on neljal maadlejal. Lisaks Barutole jätkavad kaotuseta Yokozuna Hakuho, ida-ozeki Harumafuji ja ida-Maegashira 13. number Tokitenku.

Videot Baruto kuuendast võidust saate vaadata SIIT

Rakvere spordihallis Eesti koolispordi liidu ja Dumle rahvastepalli piirkonnavõistlustel I-III klassi õpilastele peeti läinud nädalal ägedaid pallilahinguid, Lääne-Virumaale pudenes koduseinte toetusel kaks teist kohta.
Tüdrukute turniiril sai Kallavere keskkooli järel teise koha rahvastepallis varemgi edukas olnud Rakvere linna algkooli võistkond. Kolmas oli Ahtme gümnaasium, neljanda koha sai Tapa gümnaasium. Järgnesid Kohtla-Järve gümnaasium, Iisaku gümnaasium, Tallinna Nõmme põhikool, Väike-Maarja gümnaasium ja Jõhvi gümnaasium.

Rakvere linna algkooli naiskonnas mängisid Kaari Meriloo, Katre Meriloo, Maiann Johanson, Ragne Valk, Marit Lehtmets, Sigrid Mägi, Kaisa Liisi Kangur, Brita Tõnne, võistkonda juhendab õpetaja Triinu Meriloo.

Poiste konkurentsis sai teise koha Rakvere reaalgümnaasium, kus mängisid õpetaja Mikk Jooritsa käe all Madis Mül­la, Sander Ivanov, Kiur Thomas Vehmanen, Erik Kaasik, Karl Lugenberg, Marcus Merimaa, Gervin Põld, Tambet Talv.

Esikoha viis Ida-Virumaale Kohtla-Järve Vahtra põhikooli meeskond, kolmas oli Ahtme gümnaasium ning neljas Tapa gümnaasium.

Järgnesid Tallinna Nõmme põhikool, Maardu gümnaasium, Iisaku gümnaasium, Rakvere gümnaasium, Tallinna Kuristiku güm­naasium, Avinurme gümnaasium.

Laste võrkpallisari Rakvere karikatele lõppes teisipäeval spordihallis peetud viienda etapiga, kus kaheksa meeskonna hulgas võidu võtnud Rakvere spordikooli (SK) poisid alistasid finaalturniiril nii Võru esindusvõistkonna kui ka Narva Energia SK tulemusega 2:1. Sama skooriga saadi alagrupis võit Tartu Duo üle.
Teise koha pälvis viiendal etapil Võru SK meeskond, kolmandaks tuli Narva Energia SK, neljas oli Tartu Duo.
Sarja kokkuvõttes tulid Rakvere karikaturniiri võitjaks Rakvere spordikooli võrgupoisid, kes kogusid 44 punkti. Teise koha sai Võru SK 32 ja kolmanda Narva Energia SK 23 punktiga.

Rakverele tõid võidu treener Mati Meriranna juhendamisel mänginud pallurid Andre Kari, Riivo Siilamets, Tauno Põldpere, Robert Viiber, Joel Paap, Tõnis Teder ja Priit Roosiväli.

Samal turniiril mõõtu võtnud minivõrkpallivõistkondadest võitis viienda etapi Pärnu I võistkond, teise koha sai Võru SK ning kolmanda Talllinna Kalev. Kaheksa osaleja hulgas oli viies Rakvere SK.

Viie etapi kokkuvõttes oli miniturniiril parim Võru SK 36 punktiga, Pärnu I võistkond sai 26 punktiga teise ning Rakvere SK sama summaga kolmanda koha.

Rakvere meeskonnas mängisid Mario Vool, Toni Tammiksaar, Karlo Remi Kallend, Kristo Ambus, Tambet Talv. Poisse juhendas treener Hendrik Kurik.

Väike-Maarja spordihoones peetakse nädalavahetusel rahvusvaheline noorte korvpalliturniir Lurich Cup, mis on kavas juba 21. korda. Sel aastal heitlevad kuus poiste võistkonda Venemaalt, Leedust, Lätist ja Eestist, mängijate sünniaasta on 1999.
Võistlema asuvad Moskva Timirjazevi spordikool, Peteburi Vassili saare spordikool, Šarūnas Marčiulionise korvpalliakadeemia, Riia Baronsi korvpallikool, Erkmaa korvpallikool ning väljakuperemeeste Väike-Maarja korvpalliklubi.

"Soovime oma poistele anda huvitavaid rahvusvahelisi mänge," lausus võistlusele saateks Tartus omanimelist korvpallikooli vedav Aivo Erkmaa, kelle sõnul on tänavuse jõuproovi favoriidiks Vilniuses tegutsev olümpiavõitja Šarūnas Marčiu­lionise korvpalliakadeemia.

Mängude algus on laupäeval, 20. märtsil kell 9.30 ja pühapäeval, 21. märtsil kell 9. Lurich Cupi uudised, ajakava ja tulemused on nähtavad aadressil www.erkmaakorvpallikool.ee.

Turniiri avapäeva lõpetuseks on kell 20.15 võimalik kaasa elada Lääne-Viru korvpallimeistrivõistluste põhiturniiri viimasele otsustavale mängule igipõliste rivaalide Väike-Maarja ReinPauli ja Tamsalu Los Toros/Agrovarustuse vahel.

Tallinnas teisipäeva õhtul peetud Eesti käsipallimeistrivõistluste meistriliiga kohtumises võitis Tapa spordiklubi meeskond Tallinna käsipallikooli tulemusega 30:26 (poolaeg 15:15).
Tapa SK kasuks viskasid Aleksander Oganezov ja Kaspar Lees kumbki seitse väravat, Mihkel Koppelmann lisas viis, Siim Sell kolm, Mehis Nõmmik, Peeter Koppelmann ja Siim Valdlo igaüks kaks ning Priidik Neps ja Anti Lanno ühe värava.

Mõni päev varem peetud mängus Viljandi HC võistkonnaga tuli tapalastel leppida 30:38 kaotusega.

Tapa SK asub meistriliiga turniiritabelis kuuendal kohal, 17 mänguga on kogutud kaheksa punkti. Seitsme võistkonnaga meistriliigat juhib Põlva Serviti 30 punktiga.
Järgmise mängu peabki Tapa SK teisipäeval, 23. märtsil kell 19 kodusaalis Põlva Servitiga.

Neljapäeva pärastlõunal tõusis Lääne-Virumaal Rutja lennuväljalt õhku piirivalve lennusalga helikopter Augusta AW 139, et vahetada Vaindloo saarel välja piirivalvurite kaheliikmeline toimkond.
Tavaliselt tehakse sedsa laevaga, kuid jääolud ei lase mundrikandjaid meritsi liikuda.

Lennates 300 meetri kõrgusel kiirusega 140 kilomeetrit tunnis, läbis kopter natuke rohkem kui 30 kilomeetri pikkuse vahemaa veerand tunniga.

Kuulutuste vastuvõtt toimetuses E-R 9-17, kõigis Lääne-Virumaa postiasutustes ja interneti teel: kuulutused@virumaateataja.ee.

 

KINNISVARA

Anda rendile Rakveres
Rohuaia 21 äripinnad
I k 20 m²
II k 20 m², 30 m², 40 m²
Tel 3271111.

Anda rendile korterid
Rakveres 2toal. ahik.
Haljalas 1toal. ahik.
Tel 3271111.

2toaline KORTER Vinnis (väga heas korras, korralik korteriühistu) vahetada 3toalise korteri vastu Rakveres (võib vajada remonti). 5218213.

Korralikule meespensionärile või pensionäripaarile anda elamiseks MAJA L-Virumaal. Alkoholisõltlastel mitte helistada. 53675519.

Müüa 1toal. KORTER Vinnis. Tel 55540402.

Müüa otse omanikult 1toaline KORTER (39,8 m², 1/3) Rakkes Oru 3. Tel 56466894.

Müüa 2toaline ahiküttega KORTER Viru-Jaagupis. Hind 170000 kr. Tel 5109030.

Müüa remonditud KORTER (70 m², saun) Kadrinas. 5168440.

Müüa Paides 3toal. mug. KORTER või vahetada 2toal. vastu Rakveres. Tel 53995632.

Müüa k. m. 3toaline KORTER Viru-Nigulas. Korter on vaba. Telefon 53479576.

Müüa suurem SUVILA Võsul. Tel 5168440.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. 5045215, 5145215.

SÕIDUKID

Ostan VW Passat ARMATUURI (1996, diisel, elekt. spidomeeter). Tel 55546135.

METS

Müüme Haljalas kuiva kaseküttepuud (40 l võrkkottides, halud pikkusega 26-28 cm). Hind koos km-ga 35 kr. Tel 5051528.

Müügil pakitud puitbrikett (2450 kr t), turbabrikett (2200 kr alus), küttegraanul (al. 2500 kr 0,9 t), kask (40 l võrk 40 kr), sorteeritud kivisüsi. Transpordivõimalus. Rakvere kütteladu, Narva mnt 19b, tel 3251101, www.algaveod.ee.

OÜ P.Õ.M.M. müüb 3 m ja lõhutud KÜTTEPUID, hind alates 260 kr m³. Suur kogus soodsam! 56460921.

Müüa kuivi ja tooreid KÜTTEPUID ja -KLOTSE, ka väikestes kogustes. Transporditeenus. Tel 5074958.

Müüa saetud ja lõhutud KÜTTEPUID. 5288086.

OÜ Multi Varius müüb 3 m ja saetud, lõhutud KÜTTEPUID (hind al. 240 kr m³) ning kuiva leppa 40 l võrkudes. 5013862.

Müüa kuivi KÜTTEPUID (lepp, 30 cm). Tel 5259463.

Müüa KASEPUID, koorem 4 ruumi. Tel 5279361.

Müüa kuivi küttepuid 40 l võrkkottides (lepp 25 kr, sanglepp 28 kr, kask 30 kr). Tel 5045632.

Müüa saetud, lõhutud KÜTTEPUID. Asume Kunda lähedal. 5234142.

Müüa saetud ja lõhutud HALUD laotuna 5ruumistele alustele ja 60 l võrkudesse (alates 42 kr võrk) puuliigid eraldi (kask, sanglepp, hall lepp, saar, kuusk, lehis) ja ka 3 m küttepuid. Hind alates 240 kr ruum. 53993702.

Müüa kuivi KÜTTEPUID. 5045632.

Müüa KÜTTEPUID (lepp, kask). Vedu tasuta. Tel 5182665.

Müüa kuivi KÜTTEPUID (kask ja lepp). Tel 5073477.

Müüa saetud ja lõhutud, kuivi ja tooreid KÜTTEPUID. 51924320.

Müüa kuivi ja tooreid, saetud, lõhutud KÜTTEPUID. Asume Kunda-Viru-Nigula lähedal. 53477659.

Müüa 3 m KÜTTEPUID suurtes ja väikestes kogustes. 53001774.

OÜ Hansamets ostab KASVAVAT METSA, METSAKINNISTUID ja METSAMATERJALI. METSA ÜLESTÖÖTAMINE ja TRANSPORT. METSAISTUTAMINE, TREILERIVEOD. www.hansamets.ee, tel 5060777.

Eesti Metsamaakler OÜ ostab METSAKINNISTUID ja RAIEÕIGUST. Tel 5285038 ja 7446655.

AS Metsäliitto Eesti ostab kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuud. Tel 5273538 või 5148238, e-post eesti@metsaliitto.com.

TÖÖ

Võtame konkursi korras tööle TOOTMISJUHI puidutsehhi, asukohaga Kadrinas. Nõutav puidutööalane haridus ja töökogemus. CV palume saata e-posti aadressil herkki@plokk.ee.

TEENUS

Paigaldame ja müüme KATUSEID (pigi, plekk, kivi), FASSAADID (plekk, Kivex, puit), VIHMASÜSTEEMID. Plekikantimine. HINNAD SOODSAD. Info 5088497, 3251730, www.tpplekitood.ee.

MANIKÜÜR, PEDIKÜÜR kliendi juures kodus. Tel 58292813.

Ehitus- ja remonditööd, ka elektri- ja torutööd. Renoveerime teie vannitoa ja sauna või ehitame uue. Uste ja akende paigaldus. Teeme majale uue voodri. Remondi kiirteenus! Tel 5227901.

ARVUTITE kvaliteetne hooldus ja remont. Lisaks diagnostika, komponentide vahetus, sülearvuti ekraanide vahetus jne. Tule läbi Arvutiexperdi salongist aadressil Vilde 14, Rakvere. Tel 56914853, 5249386, 3270702.

Metsa väljavedu MTZiga. Tel 5177561.

Aiaväravate ajamite hooldus ja müük. Garaažiuksed. 5115291.

TELERIREMONT kliendi kodus. Plasma ja LCD telerite parandus. Tel 58104539.

PUURKAEVUDE puurimine, projekteerimine ja pumpade paigaldus. www.BaltiPuurkaev.ee. Tel 5217415, 5042999.

Valmistame ja paigaldame PUITTREPPE. Tel 5025851.

MAALRITÖÖD (pahteldamine, lihvimine, värvimine jm). Hind kokkuleppel. Tel 55526674.

Soodsad elektritööd. 3225436.

Mootorsaagide ja murutehnika remont, müük. 55540526 Sulev.

RAAMATUPIDAMISTEENUSED, firma asutamine. Solvering OÜ. Tel 3220847, 5106645.

KORVTÕSTUKITE (10, 15, 25 m) rent ja müük. Tel 5115291.

POTTSEPATÖÖD. 55528487.

KULLASSEPP 55677790.

KATUSTE JA VIHMAVEESÜSTEEMIDE müük ning paigaldus, PLEKKSEPATÖÖD. Helista 53941885.

RAAMATUPIDAMISTEENUSED, 55522495, info@digipood.ee.

Abistame LUMEKORISTUSEL (Bobcat, teleskooplaadur) majaühistuid ja eraisikuid. 1 tund 400 kr. Tel 5057596.

Õhtujuhid, pulmaisad, ansamblid, video + foto. 5030564.

Digiboxid alates 880 kr. Antennide müük ja paigaldus. OÜ RTS Antennid. Tel 53407808.

VEETRASSIDE SULATAMINE (kasutame aurutit). Tel 53544242.

KAEVETÖÖD, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, veoteenus madelkraanaga. 56488916.

Teen suuremaid ja väiksemaid SANITAARTEHNILISI ja PLAATIMISTÖID, ka boileri puhastust. Tel 53933560.

Müüme ja paigaldame plekkkatuseid, ühenduskohtadeta vihmaveerenne, lumetõkkeid, katuseredeleid, hooldesildasid. Tõenäoliselt saad meilt parima pakkumise! Tel 5121213 OÜ Mitten Grupp.

Ehitus- ja remondimees. 5533581.

FEKAALIVEDU. 56152790 Tarmo.

KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 9001727. Kogenud ennustajad 24 h 17 kr min.

OÜ Acro Kivi HAUAKIVIDE ja -PLAATIDE valmistamine, 5167181, www.hot.ee/acrokivi/. Tellimine ka Daalia lillepoes Laada 10a.

HAUAKIVIDE ja -PLAATIDE SOODUSMÜÜK kuni 40%. Rakvere, Pikk 3. Info kella 9-14 tel 3223944, 5040320, www.kivimeister.ee.

Aare Rohumets
5164699
MATUSEABI 24 h
OÜ MATUSETEENUSED AR
Büroo Rakveres Tallinna 68

Tel 3244473
Külmik, kirstud, plaadid jne.

VIRU MATUSETEENUSED
Rakvere, Lõuna 1a, Kunderi 6
Tel 3223046, 3227802
Külmik Lõuna 1a, tel 3223046
MATUSEABI 24 h 5161480.

KOOLITUS

REVALIA TANTSUKOOLIS seltskonnatantsu kursused edasijõudnutele. Info tel 5130553 või tiinaalavere@hot.ee.

Lapsega kodus olev inglise keele õpetaja annab järeleaitamistunde kuni IX klassi õpilasele. Muud ained kuni VI klass. Tel 56479313.

PÕLLUNDUS

Müüa uuem MOTOPLOKK MTD 380 koos lisadega. 53796219.

Müüa lahtist ja pakiheina, kasevihtasid, Opeli valuveljed 13" auguga. 53478042, 3270326.

Müüa PAKIHEINA. Tel 55630432.

Müüa SÖÖDAJAHU. transpordivõimalus. Tel 5177561.

Ostan aiatraktori ja lisaseadmeid (käru, ader, niiduk jne). Võivad vajada remonti. 5547916.

Ostan karjamaaäkke, kartuliäkke, haagise ja niiduki KRN 2,1, võib pakkuda ka traktorit. 53960125.

Ostan E-302, MTZ-82, heinapressi Kirgistan, rootorniiduki, ja KamAZ-tüüpi veoauto. 5659702.

MUUD

OÜ Uhtna Puit müüb soodushindadega höövelpuitu ja saematerjali alates 1800 kr tm, KRUNDITUD ja VÄRVITUD VOODRILAUD 135 kr m² (klient valib tooni), saunavooder 130 kr m², põrandalaud 130 kr m². Transport meilt. 5288224, 5165192, www.uhtnapuit.ee.

Müüa soodsalt korras motoroller 125 cm³. Tel 55615573.

Vajan autoelektrikut T-16, GAZ elektrisüsteemide korrastamiseks. Tel 56465177.

Müüa PÕRANDA-, VOODRI- ja EHITUSLAUDA. Erinevad laiused, transport tasuta. Tel 5064651.

Müüa TALUSEALIHA, veeranditena 40 kr kg (transport hinna sees). 53436876.

Müüa kuivi KÜTTEKLOTSE 27 kr 40 l. Tel 5010753.

Ostan vanametalli. 56465177.

Ostan autoromusid. 55583686.

Ostan VANARAUDA. 55583686.

Vean ära vanaraua, kodumasinad ja muu kolu. 5185968.

Ostan metallmahuti. 55583686.

Ostan vanarauda, sõidu-, paki- ja veoautosid. Tel 53739189.

Ostan merekonteineri. 55583686.

Ostan ETERNIITI. Tel 5013397.

LOOMAD

Müüa eesti maakarja põlvnemistunnistusega tiine MULLIKAS. Poegib aprillis. Tel 53983038.

Müüa PÕRSAID. Tel 56617269.

Estonian-ACB-Vianco ostab TAPALOOMI tel 53009615 ja PULLVASIKAID tel 56617233.

Ostame LÜPSIKARJA al. 5 loomast ja lõpptiineid MULLIKAID al. 6. kuust. Tel 5298352.

VANAVARA

Antiigi, mööbli ja väärismetallide ost. Raha kohe, kojukutsed. Antiigiäri, Laada 31. 3240542, 5282330.

TEATED

Lp mesinikud! Luke Vahavabrik vahetab kunstkärge (30 kr) laupäeval, 24. aprillil kell 11 Rakveres Tammiku tn 6. Tel 5133356.