Theatrum mängib Viru-Nigula rahvamajas 27. märtsil kell 17 lavastust "Linn" ja tähistab selle etendusega rahvusvahelist teatripäeva. Jevgeni Griškovets, keda on nimetatud ka viimaseks linnaromantikuks, jutustab näidendis "Linn" tragikoomilise loo N. firmas töötavast kriisiseisundis intelligendist, kes kavatseb ja ei kavatse, otsustab ja ei otsusta sõita teise linna. Teadmata millisesse, teadmata, millal tagasi tuleb. Ja sõita mitte millegi pärast, lihtsalt selleks, et saada ära sellest linnast, kus tal iseenesest kõik väga hästi laabub.

nne ärasõitu peab "meie aja kangelane" Sergei Basin hulga kõnelusi oma lähedastega - abikaasa, sõbra ja isaga. See on lugu kahest linnast ja vajadusest elu mõtte järele.

Jätkates vene klassikalisest kirjandusest tuttavaid teemasid, loob Griškovets tegelased, kes oleks otsekui meie endi pealt maha kirjutatud.

"Linna" lavastaja Lembit Peterson on intervjuus Postimehele öelnud: "Kõige raskem on olla siis, kui me ei tea, mille nimel elada. Kuid ühel hetkel peab igaüks küsima, miks ta midagi teeb, ja leidma vastuse, mis suudab selle küsimuse üles tõsta. Selle küsimuse ette pannakse meid kõiki sõltumata sellest, kas oleme julged, aga vastamine eeldab julgust. Nagu ütles minu õpetaja Karl Ader, et seda mõõka, mida te enda vastu tarvitate, ärge laske rooste minna. Ka teatri üks aspekt võiks olla see, et inimene saab nende asjade üle koos näitlejatega mõtiskleda."

Venemaa ja Euroopa teatrilavadel palju mängitava näidendi on tõlkinud Tiit Alte. Mängivad Anneli Tuulik, Marius Peterson, Kristo Toots, Lembit Peterson ja Tarmo Song või Helvin Kaljula.

"Ma nägin seda tükki hea hulk aega tagasi, aga see õhin ja elevus, soov kuulutada tuttavatele, et mingu kindlasti vaatama, et on hea asi, et kõnetab, on hästi meeles. Et ei ole liiga pikk ega liiga lühike, ei liiga keeruline ega liiga lihtne," on iseloomustanud Areenis lavastust Margit Tõnson.

Lavastus märgiti ära 2009. aastal Eesti teatri aastaauhindade jagamisel: lavastajapreemia sai Lembit Peterson, meesosatäitja ja helikujunduse preemia Marius Peterson.

Lavastuse arvustusi ja intervjuud lavastajaga saab lugeda aadressil : http://www.theatrum.ee/kiri/linnkirj.htm.

Tartu kunstikool ootab huvilisi avatud uste päevale kolmapäeval, 24.märtsil kell 12.

Infot saab sisseastumiseksamite kohta, tutvustatakse kooli õppekorraldust, uut õppehoonet, klassiruume ja ateljeesid. Vaadata saab õpilaste tehtud töid.

Tartu kunstikool on riiklik kutsekool ja võtab vastu põhikooli lõpetanud õpilasi dekoraator-stilisti ja kujundusgraafiku erialadele.

Käimas on konkurss põhiharidusega kunstihuvilistele noortele alates 15. eluaastast. Konkursi võitja võetakse 2010/2011. õppeaastal Tartu kunstikooli õpilaseks ilma sisseastumiseksamiteta.

Konkursi teema on "Mäng", tööde esitamise tähtaeg 20. aprill 2010. Lubatud on kõik tehnikad (netikunst, skulptuur, video, joonistus, maal, animafilm jm).

Lisainfo: www.art.tartu.ee/kunstikool .

ÜRITUS

Lehtse kultuurimajas kell 11 Lehtse-Jäneda noorte malevõistlused, kell 12 Lehtse Külakilb, VIII hooaja 5. mäng, võistkond kuni 4 liiget

Laekvere rahvamajas kell 12 folklooripühapäev

Kadrina rahvamajas kell 13 Metsmoori tervisetunnid: "Ravimtaimed ja nende saladused", "Uuri, mida sa sööd, siis tead, kes sinust saab" ja veel palju teisi huvitavaid teemasid, osalustasu 100.-

TEATER

Rakvere teatris kell 19 "Elu ja kuidas sellega toime tulla"

ÜRITUS

Tamsalu kultuurimajas kell 10 lasteaia „Krõll" päev kultuurimajas

Pajusti klubis kell 12 valla laste lauluvõistlus

Väike-Maarja rahvamajas kell 14 klubi Härmalõnga pidu, memmede tantsurühma 20.aastapäeva tähistamine.

Kunda noortemajas kell 14 lastele sündmus "Kevade sünnipäev"

Haljala rahvamajas kell 18 rahvamaja kevadpidu

Lehtse kultuurimajas kell 20 märtsiõhtu, tantsuks ansambel, õhtut sisustavad "Mõisapiigad", registreeru laudadesse kuni 19. märtsini

 

TEATER

Haljala rahvamajas kell 19 Vana Baskini Teater "Prügikast 3 ehk eesti masurka"

ÜRITUS

Laekvere rahvamajas kell 19 noortele koolivaheaja alguse pidu, fotovõistluse võitjate autasustamine, disko DJ Tavey

Rakvere rahvamaja suures saalis kell 20 pereklubi "Reede"

ÜRITUS

Kunda noortemajas kell 18 romantiline õhtu luule, kohvi ja koogiga, Marge Unt esitleb oma uut luulekogu "Elu altaril"

Jõhvi kontserdimajas kell 10 "Meie lapse teatripäev"

NÄITUS

Rakvere Galeriis portreenäitus "Meie, virulased" (20. märtsini)

Art Cafés Märt Vaidla joonistused

Rakvere teatrikohvikus näitus "Tekstiraamatud läbi 70 aasta"

Hagari pitsakohvikus Marilyn Jeeseri söejoonistused


Rakvere Näitustemajas "Kes on Rakvere Teater?", "Allatilkunud hing - Spiritus destillatus", "Varakamber ja Rakvere rentei" www.svm.ee

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna köitesuuna üliõpilastööde näitus "Kunstnikuraamatust prantsusköiteni" (8.aprillini)

Virumaa kunstimuuseumis (Mädapea mõis) püsinäitus: Aivar Juhansoni šaržid "Persoonid kõverpeeglis" avatud R, L, P 12-17

Riho Hüti eragalerii Kunstikodu (Kastani 17) külastamine kokkuleppel kunstnikuga

Kohtla-Järve kunstide kooli galeriis RuuT Ahtme kunstide kooli õpilaste tööde näitus

Narva muuseumis näitus Minu pere"

Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi Valges saalis näitus "Sisemine valgus". Autorid Marina Seppar ja Mare Rebane (20. märtsini)

Jõhvi linnagaleriis Arvo Auna maalide näitus "Naivismist tašismini"" (31. märtsini)

ÜRITUS

Lehtse kultuurimajas kell 10 "Tulevikuvallamäng" s.o. mäng mis toimub koostöös Integratsiooni Sihtasutuse ja Briti Nõukoguga ning viiakse läbi Tapa valla noorte, allasutuste töötajate ja ametnikega.

SPORT

Narva jäähallis noorte U18 jäähoki MMi II divisjon, kell 13 Serbia - Rumeenia, kell 16.30 Island - Itaalia, kell 20 Eesti - Horvaatia

Pannjärve tervisespordikeskuses kell 18.30 Arvi Abeli mälestusvõistlused suusatamises, klassikaline tehnika. Info www.sportiv.ee

NÄITUS

Rakvere Galeriis portreenäitus "Meie, virulased" (20. märtsini)

Art Cafés Märt Vaidla joonistused

Rakvere teatrikohvikus näitus "Tekstiraamatud läbi 70 aasta"

Hagari pitsakohvikus Marilyn Jeeseri söejoonistused


Rakvere Näitustemajas "Kes on Rakvere Teater?", "Allatilkunud hing - Spiritus destillatus", "Varakamber ja Rakvere rentei" www.svm.ee

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna köitesuuna üliõpilastööde näitus "Kunstnikuraamatust prantsusköiteni" (8.aprillini)

Virumaa kunstimuuseumis (Mädapea mõis) püsinäitus: Aivar Juhansoni šaržid "Persoonid kõverpeeglis" avatud R, L, P 12-17

Riho Hüti eragalerii Kunstikodu (Kastani 17) külastamine kokkuleppel kunstnikuga

Kohtla-Järve kunstide kooli galeriis RuuT Ahtme kunstide kooli õpilaste tööde näitus

Narva muuseumis näitus Minu pere"

Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi Valges saalis näitus "Sisemine valgus". Autorid Marina Seppar ja Mare Rebane (20. märtsini)

Jõhvi linnagaleriis Arvo Auna maalide näitus "Naivismist tašismini"" (31. märtsini)

Jõhvi III Balletifestivalil, mis toimub 11.-15. märtsini, toob publiku ette nii väikesed tantsijad kui ka staarid. Festival algab neljapäeval kell 18 lastegalaga, kus tantsib üle 200 väikese tantsija. Laval on Eesti balletikoolide ning -stuudiote noored tantsijad.

Esindatud on Tallinna Balletikool, Vanemuise Tantsu-ja Balletikool, Ida Tantsukool, Kaie Kõrbi Balletistuudio ja paljud teised tantsukoolid.

Reedel, 12. märtsil kell 19 leiab aset Rahvusooper Estonia Léo Delibes balleti "Coppelia" teine esietendus. Laupäeval kell 18 astub lavale Läti Rahvusooperi balletitrupp lavastusega "Korsaar".

Laupäeval kell 17 on balletifestivali väliskülaliste autogrammitund, pühapäeval kell 17 annab autogramme endine priimabaleriin Tiiu Randviir.

Pühapäeval kell 18 algaval balletigalal Balletigalal saab näha noori tantsijaid üle kogu Euroopa. Tantsivad Eve Mutso-Oja ja Erik Cavallari (Šoti Rahvusballet); Adéla Pollertová ja Alexandre Katsapov (Tšehhi Rahvuslik Teater); Irina Perren ja Marat Šemiunov (Peterburi Mihhailovski teater); Aleszja Popova ja Vladimir Arhangelski (Ungari Rahvusballett ), samuti rahvusooper Estonia, teatri Vanemuine ja Läti Rahvusooperi solistid.

Esmaspäeval, 15. märts kell 13 esitavad "Loomade karnevali" Kersti Adamsoni Balletistuudio ja Pärnu Linnaorkester.

Rakvere Muusikakool kutsub oma 65. sünnipäevale endiseid ja praeguseid õpilasi ja õpetajaid. Pidulik sünnipäevakontsert toimub 20. märtsil kell 15 Rakvere Gümnaasiumi saalis.

Esinevad õpilased, õpetajad ja vilistlased. Peale kontserti koosviibimine muusikakooli värskeltremonditud majas.

Osavõtust palutakse teada anda telefonidel 32 23 833 ja 32 55 741 või aadressil rakmuusika@hot.ee

 

Haljalas on värskelt loodud kultuuriselts.

 

"Ümber­kaud­setes külades Aasperes, Aukülas, Essus ja Varangul tegutsevad külaseltsid, kuid keskuses Haljalas seltsi ei olnud. Kuna aga raamatukogu juures on käinud koos kirjandus- ja kodulooring, siis selle ajendil moodustati 18. veebruaril Haljala Kultuuriselts," rääkis seltsi juhatuse liige Elve Veldi.

Selts soovib arendada Haljala kultuurielu ja seltskondlikku tegevust, aidata kaasa Haljala ajaloo ja kultuuripärandi uurimisele ja jäädvustamisele, suurendada inimeste keskkonnateadlikkust ja ühtekuuluvustunnet. 

Jõhvi kontserdimaja on üleeestiliselt tuntud ­kultuurikolle, mille üritus­tele sõidetakse kaugelt ja lähedalt.

 

Jõhvi balletifestival on kolme aastaga tuntust kogunud. Tänavustele etendustele on piletid kas täiesti või peaaegu täiesti välja müüdud. Publik on avastanud ka festivali alguses peetava lastegala.

Jõhvi kontserdimaja suur lava oli kogu neljapäeva noorte balletitantsijate päralt, kellest mõni päris lapseohtu, mõni aga juba rahvusballeti lävepakku ületamas.

Balletigalal ülesastumine on lapsele suur sündmus. Sellele eelneb tõsine treening, ka veel kolm-neli tundi enne etendust.

Laste balletigala kunstiline juht Oksana Titova leiab, et laste esinemisega ongi sellist festivali mõttekas alustada.

"Mina olen püüdnud jälgida vanuselist loogikat ehk alustame väga väikestest ja liigume edasi-edasi-edasi. Esimene osa on rohkem klassikaline, teise osa esimene pool rohkem tänapäevane ja lõpetame kõrgklassikaga ehk Tallinna balletikooliga," kirjeldas Titova lastegala ülesehitust.

Jevgeni Grib ja Ksenja Seletskaja esinesid tänavu küll veel lastegalal, aga on lõpetamas Tallinna balletikooli ja asuvad tööle rahvusballetti.

"Eestis ei ole tantsuüritusi kuigi palju, aga neid oleks vaja. Seepärast on Jõhvi balletifestival igati tore," arvas Ksenja Seletskaja. "Siin on väga palju lapsi ja nende vanemad saavad näha, kuidas nad tantsivad. See arendab balletikunsti ja on väga hea," lisas Jevgeni Grib.

Nad mõlemad on Jõhvis tantsinud juba esimesest festivalist alates ja räägivad, et iga aastaga on Virumaa balletipidu huvitavamaks läinud.

See, et ühel festivalil esinevad nii lapsed kui täiskasvanud balletiartistid, muudabki Jõhvi festivali eriliseks. Eile tantsiti Jõhvis Eesti Rahvusballeti repertuaarist "Coppeliat".

Laupäeval tuleb lavale Läti Rahvusooperi balletitrupp "Korsaariga" ja pühapäeval on balletigala, kus astuvad üles Šoti, Tšehhi, Läti, Ungari ja Eesti balletiartistid. Esmaspäeval lõpeb festival "Loomade karnevaliga".

Samaaegselt sotsiaalministriga Aavere hooldekodu sulgemise pärast kohut käies üritab Väike-Maarja vallavalitsus hoida end kursis ka hooldekodu likvideerimisega seonduvaga.

 

Eile said Väike-Maarjas kokku sealse vallavalitsuse ja ASi Hoolekandeteenused esindajad, et ühise laua taga arutada, mis saab pärast Aavere hooldekodu sulgemist sealsest hoonekompleksist.

Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamme hin­nangul oleks vaja tervikuna läheneda kogu hoone­komplek­sile, kuhu kuuluvad hooldekodu peahoone, päevakeskus ja kaks korterelamut.

ERKAS aitab

ASi Hoolekandeteenused Põhja-Eesti piirkonna juht Liina Lanno aga arvas, et terviklahendus ei pruugi antud juhul kõige parem olla. "Kohalik kogukond on ilmselt huvitatud hooldekodu päevakeskusest, kus nad saavad nüüdki koos käia ja saunamõnusid nautida," sõnas Lanno ja lisas, et võib-olla on mõistlik, kui lahendused leitakse eraldi nii päevakeskuse, korterite kui peahoone jaoks.

Kõige suurem mure on ühe korterelamuga, mis on praktiliselt tühjaks jäänud. ASi Hoolekandeteenused kinnisvarajuht Kert Kaljula tõdes, et praegu seda maja küll minimaalselt köetakse, kuid järgmisel kütteperioodil ilmselt enam mitte. "Iga lahendus on teretulnud," lausus Kaljula.

AS Hoolekandeteenused on löönud käed Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutusega (ERKAS), mis peaks otsima ostjaid ja aitama genereerida ideid kõigile hooldekodudele, mis lisaks Aave­rele lähiajal suletakse.

Müük ühe krooniga?

Kert Kaljula sõnul on üks ettevõtja Aavere suhtes pinda siiski pisut kombanud. "Et arendada tootmist päevakeskuse hoones," täpsustas ta.

Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm ütles, et vallast Aavere hooldekodu hoonete ostjaid ei ole, ehkki kortereid on AS Hoolekandeteenused vallale müüa pakkunud. "Meie võime korterid küll vastu võtta, kui need üle antakse, aga ostmiseks pole me valmis," kinnitas Tamm.

Jüri Roos täpsustas, et Aavere puhul ei pruugi lõplik müügihind kõrgustesse küündida. "Müük võib toimuda ka ühe krooniga," märkis ta. Praegu on AS Hoolekandeteenused pakkunud kortereid vallale 50 000kroonise hinnaga.

"Meie esimene huvi on loomulikult müüa," ei salanud Kert Kaljula Hoolekandeteenuste seisukohta. "Aga kindlasti ei hakka me midagi valla selja taga tegema ja on igal juhul parem, kui vald protsessis kaasa saab rääkida," lisas ta.

Aavere kortermajadega on aega maksimaalselt järgmise sügiseni, sest talvel võivad kütmata tühjad majad kiiresti lagunema hakata.

Harju maakohtul on kavas ülejärgmisel nädalal jätkata prostitutsiooni vahendamises süüdistatava kümnevõistleja Kristjan Rahnu ja tema kahe arvatava kuriteokaaslase protsessi kohtualuste kuulamisega.

 

Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Otsa sõnul kuulas kohus lõppeval nädalal toimunud istungitel peamiselt tunnistajaid, samuti uuriti kirjalikke tõendeid ja kuulati helisalvestisi. "22. märtsil jätkub protsess juba süüdistatavate kuulamisega," ütles Ots.

5. märtsil alanud protsessil ei tunnistanud Rahnu end süüdi ning sama väitis ka temaga koos kohtupingis olev endine kergejõustiklane Taavi Rim. Kolmandana kohtu all olev Heli Kõrge tunnistas oma süüd osaliselt ja ütles, et ta üüris seda korterit, milles süüdistuses juttu on.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Rahnut (29), Rimi (35) ja Kõrget (30) prostitutsiooni vahendamisele kaasaaitamises 2007. aasta 14. septembrist tunamullu 18. veebruarini.

Süüdistuse järgi üürisid Rahnu, Rim ja Kõrge Tallinnas viit korterit eesmärgiga võimaldada seal tasulise seksiteenuse osutamist.

Ühtlasi värbasid Rim ja Rahnu üüritud korteritesse tööle prostituute, panid internetti üles kuulutusi tasulise seksiteenuse osutamise kohta ning andsid kontaktnumbriteks lõbunaiste telefoninumbrid.

Rimi süüdistatakse ka selles, et ta nõudis ühelt kannatanult 50.000 krooni väidetavat võlga ning selle kättesaamiseks ähvardas võlgnikku ja rikkus tema vara.

Rahnu, Rim ja Kõrge said süüdistuse prostitutsioonile kaasaaitamises, mille eest võib kohus neile süüdimõistmisel määrata kolme- kuni 12-aastase vangistuse.

Rimi süüdistatakse lisaks ka omavolis, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Politsei alustas Rahnu ja tema kaaslaste väidetava ebaseadusliku tegevuse uurimiseks kriminaalmenetluse tunamullu talvel.

Tunamullu 19. veebruari õhtul pidasid politseinikud Rahnu kuriteos kahtlustatavana kinni, kuid prokurör ei taotlenud tema vahistamist ja juba järgmisel päeval pääses mees taas vabadusse. Ööpäeva veetis arestikambris ka Taavi Rim.

Rahnu tunnistas 2008. aasta veebruari lõpus, et on teinud vigu ja sattunud rumalusest probleemide keskmesse, kuid pole siiski kupeldaja. "Olen kümnevõistleja, kes on naiivsusest ja rumalusest sattunud supi sisse, mida ei soovi kellelegi," kinnitas Rahnu meediale saadetud avalduses.

 

 

Eile lõpetati Sõmeru põhikoolis pidulikult Virumaa laste luulevõistlus "Kodu on nii imeline, tavaline paik". Lisaks tänukirjale said noored luuletajad omaloomingukogumiku, kus ka enda värsid sees.

Tegemist on teist aastat järjest toimunud Ida- ja Lääne-Virumaa põhikooliõpilaste luulevõistlusega, tänavu osales võistlusel 30 kooli, kirjutati üle 300 luuletuse.
"Hea meel on tõdeda, et oleme tunduvalt suuremaks kasvanud," märkis Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong.

"Saak oli väga hea ja väga raske oli žüriil valikut teha, sest meie raamatu maht on 51 lehekülge ja see dikteerib luuletuste arvu. Meie eesmärgiks ei olnud välja selgitada kõige paremat luuletust, vaid kõik need, kelle luuletus kaante vahele sai, ongi võitjad. Hästi hea meel on selle üle, et tänavu osales väga palju Ida-Virumaa koole," rääkis raamatu sünni juures olnud Sõmeru põhikooli õpetaja Tiina Erala.

Parimad luuletused kandis ette näitleja ja riigikogu liige Indrek Saar. "Eesti keel on väga ilus, kohati nalja­kas keel, mis on nauditav oma mitmekülgsuses. Keel on nii piiratud, kui piiratud on meie keelekasutus," rääkis Indrek Saar. Selleks et tabada nüansse oma keeles, soovitas Saar õppida teisi keeli.

Luulevõistluse lõppu tähistaval aktusel oli külaliseks ka helilooja Olav Ehala, kes on viisistanud Juhan Viidingu luuletuse, mis oli võistluse tänavuseks motoks - "Kodu on nii imeline, tavaline paik".

Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatanud ja 14. märtsi riiklikuks tähtpäevaks kuulutamise eest võidelnud Meinhard Laksi kodukohakool - Sonda põhikool - korraldas Virumaa laste luulevõistlust kümme aastat, enne kui teatepulga võttis üle Sõmeru kool Lääne-Virumaal.

Eelmise aasta parimatest luuletustest, mis saadeti võistlusele "Muinasjutt aitab meil kasvada", ilmus samuti luulekogu "Viru laste laulud".
Mõlemal aastal ilmunud luuletuste juurde joonistasid pildid Sõmeru põhikooli õpilased. 

Laupäeval korraldab Rakvere spordiklubi Pinx Rakvere spordihallis lastekodulaste spordipäeva "Väikestest tegemistest algavad suured saavutused".

Spordipäev on mõeldud lastekodulastele olenemata vanusest. Spordiklubi Pinx juhatuse esimehe Kristo Kauküla sõnul korraldatakse niisugust üritust Rakveres esimest korda. "Meie eesmärk on anda lastele võimalus kohtuda Eesti kergejõusti­ku-, korvpalli- ja lauatennisetippudega, tutvustada neile spordialasid selleks, et tuua lapsi spordile lähemale ning äratada neis huvi sportlike tegevuste vastu," ütles Kauküla.

Spordipäeval on kavas tutvustada erinevaid spordialasid ja pidada maha laste ja sporditähtede ühised teatevõistlused.

Lastele tulevad külla ning tutvustavad oma spordiala kergejõustiklased Mikk-Mihkel Arro, Grete Udras ja Taavi Peet­re, korvpallurid Rain Vei­deman ja Reinar Hallik ning lauatennisistid Aleksandr Smirnov ja Tatjana Tšistjakova. 

Täna saab korvpallipublik Martin Müürseppa mängimas näha ja kogu Tarva tiimile kaasa elada Rakvere spordihallis, kus kell 19 algab Eesti meistriliiga kohtumine BC Rakvere Tarvas - KK Pärnu.

Korvpalliklubi Rakvere Tarvas meeskonnaga paar nädalat tagasi liitunud nimekas korvpallur Martin Müürsepp tegi pärast mitmeaastast võistlusspordist eemalolekut kolmapäeval tagasitulekumängu Peterburis, kus Tarvas kohtus sealse Spartaki klubi meeskonnaga.

Eesti meistriliigas teist kohta hoidev Rakvere Tarvas jäi Venemaa superliigas mängivale Spartakile sõprusmängus alla vaid kaheksa punktiga 86:94. Martin Müürsepp oli platsil 19 minutit ning tõi võistkonnale kümme punkti. Tarva parimateks olid võrdselt 19 punktiga Rain Veideman ja Kristo Saage.

 

Kolmapäeval kell 13.30 kaotas sõiduauto Kia Rio Rakvere vallas Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maanteel lumevaalus juhitavuse ja sõitis teelt välja vasakule kraavi vastu puud.
Politsei palub kõigil, kes nägid kirjeldatud liiklusõnnetust, helistada telefonil 513 9088 või politsei lühinumbril 110.

Võsul asuva Mere hotelli lammutustöödega ollakse nii kaugel, et järgmisel nädalal loodetakse hoone täielikult lammutada. Kohalik rahvas vaatab ajalukku kaduvat hoonet rõõmsal meelel.

Märtsi alguses alanud Mere hotelli lammutustöödega on nii kaugele jõutud, et üleeile asus kopp hoone madalama osa fassaadi jupphaaval maha võtma, sorteerides eraldi nii kivi, metalli kui puidu.

Lammutusega tegeleva OÜ Lustrum Teenused juhatuse liige Taavi Lass ütles, et nad loodavad maja lammutamise lõpetada järgmisel nädalal. Plats peab puhas olema mais.
Lammutamise käigus välja sorteeritud sodi läheb prügimäele, puit kütteks ja kivist tehakse killustik, mida pakutakse täitematerjaliks.

Vihula vallavolikogu esimees, firma Merisiil omanik, kellele Mere hotell nüüd kuulub, on varem Virumaa Teatajale öelnud, et hoone lammutamise näol on tegemist heakorraprojektiga.

Kohalikud rõõmustavad

Töid eemalt jälginud Võsu elanik, 79aastane Ülo Vaidalu rõõmustas, et lagunenud hoone viimaks ajalukku kaob. "Saab jalust ära, see on ilus plats siin. Ega ta ei sobinudki siia," arvas ta.

1950. aastal Võsule elama asunud Vaidalu mäletas väga hästi, kuidas Mere hotell Võsu keskusse 1970. aastate lõpus kerkis. Tema sõnul Moskva selle ehitas ja see oli edelaringkonna kuurort. Ehitajadki olnud venelased, keevitajaks kasahh, kes pani hoonesse nii palju rauda, et Ülo Vaidalul tekkis lammutustöid kõrvalt vaadates küsimus, kuidas seda lõhutakse.

Mälestusi, mis Mere hotelliga seostuvad, on mehel teisigi. Pensionieas käis Vaidalu viimase puhkekodu direktori ajal öövalves. Just isiklike mälestuste tõttu oli tal seisvat ja lagunevad hoonet masendav näha. Kuigi, juba siis, kui Mere hotelli alles ehitati, vaatas Vaidalu, et asi läheb liiale.

Plats tema hinnangul ilmtingimata tühjaks ei pea jääma, kui sinna ka plaanitakse tulevikus midagi ehitada, siis peaasi, et see keskkonda sobituks. "Mitte hiiglaslik monstrum või suur katkine purihammas," lausus Vaidsalu.

Võsukad Silvi ja Meret tundsid heameelt, et inetu ehitis lõpuks ometi maha võetakse - nüüd ei pea enam kartma, et mõne kolama läinud lapsega õnnetus juhtub.
Omad mälestused on neilgi Mere hotelliga, kui aastaid tagasi seal kohvikus ja juuksuris sai käia.

Sümboolne nullpunkt

Vihula vallavanem Rene Treial ütles, et ka nemad on üliõnnelikud, et monstrum saab lammutatud. Ta avaldas lootust, et see sündmus on Võsu kuurordi arengu sümboolne nullpunkt. "Siit edasi saab minna ainult paremaks."

Vihula vallasekretär Enna Tiide­mann teadis rääkida, et Mere hotell on seisnud tühjana alates sellest ajast, kui OÜ Berti, mis oli Võsu puhkekodu õigusjärglane, enne 1990. aastate lõppu pankrotti läks. Pärast seda pandi Mere hotell pankrotivarana müüki.
Enne Vello Väinsalule kuuluva firma Merisiil omandisse jõudmist vahetas hoone mitu korda omanikku.

Viimati kuulus Mere hotell ehitusfirmale Rand & Tuulberg, kes sai kolm kinnistut, millest ühel asub Mere hotell, täitemenetluse teel võlgade katteks.

Eesti tähistab pühapäeval, 14. märtsil emakeelepäeva, mille puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.
Eesti lipu võivad emakeelepäeval heisata ka kõik teised.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastast on emakeelepäev riiklik püha.

Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Eesti lipu heiskamisel koos mõne muu lipuga peavad lipud olema võrdse laiusega ja heisatud eraldi seisvatesse võrdse pikkusega lipuvarrastesse või -mastidesse ning asuma ühel kõrgusel.

Koos heisates peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. Auväärsem koht tähendab, et lipurivi tagant vaadatuna asetseb Eesti lipp võrreldes teste lippudega paremal.

Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul. Kui lippu ei langetata, tuleb hoolitseda, et see oleks valgustatud pimedal ajal.

Mäetaguse vallavolikogu on vastu plaanile kaevandada põlevkivi Selisoo all, kirjutab Ida-Virumaa ajaleht Põhjarannik.
Arvestades põlevkivi tellimise prognoose, kavatseb Eesti Energia Kaevandused tootmisvõimsust tõsta, et tagada põlevkivi tootmistase seoses mõne aasta pärast suletavate Viru Kaevanduse ja Aidu karjääriga ning kompenseerida tootmisüksuse vähenevat töökoormust.

"Võrreldes tänasega võib põlevkivi tarbimise prognoosi järgi tarbimine kasvada kuni paar miljonit tonni," ütles Eesti Energia Kaevanduste arendusdirektor Kalmer Sokman Põhjarannikule.

Mäetaguse vallavolikogu saatis eelmisel nädalal põlevkiviettevõtetele ja keskkonnametile oma otsuse, mille kohaselt vald ei nõustu põlevkivi kaevandamisega Selisoo ja Muraka raba all.

"Selisoo on Natura 2000 ala ja loomulikult oleme selle vastu, et Selisoo ära kaoks" , ütles Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep.

Kalmer Sokman ütles , et uuringuid Selisoole tuleb tingimata jätkata.

Ta lisas, et kui uuringud tõestavad , et seal kaevandada ei saa, siis seadust kindlasti ei rikuta.

Lääne-Viru maavalitsuse delegatsioon käis sel nädalal Rootsis Jönköpingis üles soojendamas soiku jäänud sõprussuhteid.

"Meilt ei ole kuue aasta jooksul keegi seal käinud, oli vaja otsustada, kas sõprussuhetega edasi minna või asjad pooleli jätta," selgitas maavanem Einar Vallbaum.

Üheskoos leiti siiski, et sõprussuhetega on mõistlik jätkata ja eeskätt võiks olla juttu koostöö edendamisest kõrgkoolide vahel ning noorsootöö valdkonnas.

Maavanem rääkis, et rootslased on huvitatud Arvo Pärdi kontserdi korraldamisest oma uues kontserdimajas. "Ja uitmõttena käis läbi, et äkki võiks ka Jönköpingis midagi Soomes toimunud mardilaada sarnast korraldada," lisas maavanem.

Päästeamet kuulutab välja lühifilmide konkursi "Tuleohutus kodus". Konkursiga tahetakse inimesi panna märkama riske oma kodus ning leidma lahendusi ohuolukordade vältimiseks.
Oodatud on lühifilmid sellest, millest tulekahju võib kodus alguse saada ning kuidas on võimalik seda ära hoida. Samuti võib filmiklipi näol jagada oma tuttavate ja lähedaste meenutusi, kuidas tulekahju ära hoiti või mida oleks saanud teha, et kurba sündmust polekski juhtunud.

"Filmi tegemine on huvitav ja loominguline moodus panna inimesed mõtlema ohtudele enda ümber ning jagama nutikaid lahendusi kodu turvalisemaks muutmiseks," selgitab Päästeameti loominguvõistluse projektijuht Janek Innos. Samuti märgib ta, et õpetlikud lühifilmid viiakse populaarsemate intenetikeskkondade kaudu ka laiema vaatajaskonnani.

Poole kuni kolmeminutiliste filmiklippidega on oodatud osalema kõik alates 14. eluaastast. Parimate tööde autoritele on välja pandud auhinnad. Lisaks saab filmimaterjali konkursi lõppedes näha erinevatel päästeteemalisel veebilehtedel ja populaarsemates internetikeskkondades.

Lühifilme saab saata 12. maini. Täpsem info ja konkursi reeglid leiab www.moff.ee

Päästeamet paneb filmitegijatele südamele, et filmi tehes ei tekitataks tulekahju ega seataks ohtu kellegi elu.

Eesti suurim gaasimüüja AS Eesti Gaas tõstab 1. maist koduklientidele müüdava maagaasi hinda sõltuvalt tarbimismahust ligi 18 protsenti. Uue hinnakirja järgi peab Eesti Gaasi koduklient maagaasi eest olenevalt tarbimismahust hakkama maksma koos käibemaksuga 5,26-8,86 krooni kuupmeetri eest, millele lisandub võrguteenuse hind.

Viimati muutis Eesti Gaas hindu oktoobris ja siis hinnad langesid. Praegu maksab koduklient gaasi eest sõltuvalt tarbimismahust 4,45-7,57 krooni kuupmeetri kohta.

Porkuni järvi, mille kalavarud hukkusid 2004. ja 2006. aastal kuivuse tõt­tu, tabas taas katastroof, sest tänavuse talve karmid jääolud ja paks lumekiht järvejääl ning vee­taseme langus on tekitanud järvedes hapnikuvaeguse, mille tulemusel kalad surevad.

 

Kalandusspetsialist Ilme Post on käinud viimastel nädalatel mõõtmas Porkuni järve vee hapnikusisaldust ja mõõtmistulemuste järgi on see murettekitavalt madal. Porkuni seltsielu eestvedaja Ain Aasa ütles, et kaladel algavad hingamisraskused juba siis, kui hapniku kontsentratsioon vees on 2 milligrammi liitri kohta.

"Praegu on Porkuni järve põhjas hapnikku 0,1-0,4 milligrammi liitris vees. See tähendab, et kaladele seal enam elutegevuseks vajalikku hapnikku pole," kommenteeris Aasa.

Mitu ohutegurit

Ain Aasa sõnul ähvardab Porkuni kalavarusid kaks ohutegurit. "Järvi katab praegu 50 sentimeetri paksune jää- ja lumekiht, mis ei lase läbi päikesevalgust, ja lisaks on karstialal paiknevate Porkuni järvede veetase langenud sügisesega võrreldes 80 sentimeetrit," kõneles Aasa. Paksu jääkihi ja langenud veetaseme tõttu ongi Porkuni järved jäänud ummuksisse, nii et kalad hukkuvad.

Reedel mõõtis Ain Aasa hapnikusisaldust Porkuni Suurjärve põhjas ja see oli katastroofiline: 0,2 milligrammi hapnikku liitri vee kohta. Vahetult jääkaane all oli hapnikku 0,9 milligrammi liitris vees, aga kalade normaalseks elutegevuseks on seda vähe.

Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni Lääne-Viru büroo juhtivinspektori Vatslovas Budrikase sõnul on olukord kõige murettekitavam 36 hektari suuruse Porkuni Suurjärve põhjaosas, kus on tunda juba hukkunud ja roiskuma läinud kalade lõhna. Vatslovas Budrikas selgitas, et hapnikuvaegust taluvad kõige vähem särg ja ahven.

Raske päästa

Vatslovas Budrikase sõnul on Porkuni kalavarude päästmine keeruline, aga mõndagi saavad siin nii loodusesõbrad kui kohalikud elanikud ära teha. "Üksnes aukude puurimisest jäässe vee hapnikuvarude täiendamise eesmärgil on vähe kasu, kuna miinuskraadide juures külmuvad augud peatselt kinni," ütles Budrikas.

Keskkonnainspektor soovitas jäässe puuritud aukudesse asetada pilliroogu või okaspuuoksi, mis takistavad kiiret jäätumist. Üheks oluliseks tegevuseks, mis kergendab hätta sattunud kalade elu, on jää puhastamine lumest. "Nii suureneb läbi jää vette tungiva valguse hulk, tekib fotosüntees ja vees olevad mikrovetikad hakkavad kalade eluks vajalikku hapnikku tootma," selgitas Budrikas.

Eile hommikul kell 10.00 teatati häirekeskusele, et Narva linnas Tallinna maanteel asuvas elumajas põleb korter. Kohale sõitnud päästjad kustutasid põleva tugitooli ja tuulutasid korteri. Inimesed vigastada ei saanud.

Põlengust andis märku suitsuandur. Päästjate esialgsel hinnangul süttis tugitool hooletusest suitsetamisel.

Eestis on registreeritud autodest kõige rohkem Volkswageneid, kuid uuring näitab, et avariidesse satuvad kõige enam BMW-de juhid. Liikluskindlustusfondi statistika kohaselt juhtus aastatel 2003-2008 BMW juhtidega iga tuhande auto kohta 85,8 õnnetust, Mercedes Benzi juhtidega 76,5 ja Honda juhtidega 72,8 õnnetust, kirjutab Postimees.

Kõige vähem õnnetusi ehk iga tuhande auto kohta 26,3 juhtus VAZ-i juhtidega.

Ergo kindlustuse andmetel on BMW kõrge riskiga auto, seetõttu maksavad nende omanikud ka liikluskindlustuse eest rohkem.

Esmaspäeval tähistas mittetulundusühing Kirilill oma tegevuse kümnendat aastat tänu- ja tuluüritusega toetajatele ning sõpradele, kes aastate jooksul on hea sõna, nõu ja tegudega aidanud vaimupuudega laste ja noorte toetajate ühendust, kelle osakonnad on Rakvere Lille kool ja päevakeskus Päevalill.

Kooli ja päevakeskuse lapsed-noored olid valmistanud oksjoni tarvis kolm eset. Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu korraldatud meeleoluka oksjoni käigus olid külalised valmis iga taiese eest rohkem kui viissada krooni välja käima.

Traditsioonilise kohvilaua asemel said külalised osta ühingu liikmete valmistatud suupisteid. Kohviku ja oksjoni raha tuli kokku 4058 krooni ning see loositi välja toe­tusena ühes Rakvere linna haridusasutuses õppivatele lastele - loosiõnn naeratas Rakvere spordikoolile.

"Kogu mittetulundussektor on viimaste aastatega arenenud. Avalikkus on teadlikuks saanud, mis on kolmas sektor. Kui varem leidsid meid üles välismaa abistajad, siis aasta-aastalt leiavad ka kohalikud ning kodanikualgatus on saanud paljudele loomulikuks," rääkis MTÜ Kirilill juhatuse esimees Lea Pilme.

2003. aastal on MTÜd Kirilill pärjatud maakonna koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitliga, 2006. aastal vabariiklikult aasta mittetulundusühingu nimetusega, sest ühing on kodanikualgatuse korras saanud edukalt hakkama haridus- ja sotsiaalhoolekande teenuste osutamisega.

Mittetulundusühingul on praegu 9 liiget ning ühing on tööandjaks 31 inimesele.

Inimesed valmistuvad nii agaralt suureks sulaks, et poelettidelt ei leia õige numbri puudumisel ka num­ber suuremaid või väik­semaid kummijalatseid, mis ikka jalga läheks ja varbad kuivad hoiaks.

 

Kaupluse Mudel müüja Tamara ütles, et tegelikult ostetakse kum­mikuid igal kevadel hästi - kui lund on rohkem, tahetakse ka kaupa rohkem, seepärast on prae­gu huvi kummijalatsi vastu eriti suur.

Müügiks lähevad kõik mude­lid: botikud, pika ja poolpika sää­rega kummikud, voodriga ja vood­rita kummikud, ühevärvilised ja kirjud, kalossid ja muud kum­mijalatsid. Kellele mis meeldib ja mida parasjagu vajatakse.

Laodki tühjad

Et möödunud laupäeval oli va­lik juba väiksem, osteti Tamara sõnul ükskõik mida, peaasi, et jalad oleksid kuivad. Mustriga naistekummikutest enamik oli otsas, vaid mõni üksik paar veel järel. Neid seekord juurde tel­lida ka ei saanud, sest laos samuti ei olnud.

Kui Tamaraga vestlema läksin, tegeles ta parasjagu 28 kasti uue kauba lahtipakkimisega. Nii suur kogus kummijalatseid tu­li sel korral tellida seepärast, et tegelikult oli suurem osa kaubast otsas. Peale mõne paari kirjude naistekummikute polnud mit­te ühtegi värvilist voodriga kum­mikut, numbrid alates 36 ku­ni 41 olid müüdud.

"Peaaegu kõik, kes möödunud nädalal poodi sisenesid, tulid kummikuid ostma. Kui üleeel­misel laupäeval müüsin 36 paari kummijalatseid - kummikuid, kalosse, bo­tikud -, siis eel­mise nädala tei­sipäeval juba 42 paari. Lausa ra­bati," kirjeldas Tamara.

Kui varem kõn­disid tänaval kummikutes pea­miselt eakamad inimesed, siis nüüd, mustriga kummikute müügile jõudes, ei pelga neid kanda ka noored.

Skandaalsed blogipidajad Inno ja Irja Tähismaa lahkuvad Rakverest, et asuda järgmisel nädalal tööle ajalehe Võrumaa Teataja reporteritena.

"Meil Irjaga on olnud juba kaua aega selline plaan - minna Võrumaad avastama. Irja juured on ju seal ning nüüd avanes selleks suurepärane võimalus," selgitas Inno Tähismaa LõunaLehele.

Omanikevahelisse tülli sattunud Võrumaa Teatajast on pärast vaid mõni kuu ametis olnud peatoimetaja Sulev Valneri ametist vabastamist lahkunud enamik töötajatest.

Saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt, nii ütleb Ees­ti vanasõna. Head vih­ta ja vene keriselt tõusvat kuuma leili käis Kadrina saunaklubi proovimas aga hoopiski Pihkvas.

 

Kadrina saunaklubi veetis kaks päeva Pihk­vas, kus kolme sauna külastades otsiti uusi saunaelamusi. 16-liikmeline seltskond istus siit, Lääne-Virumaalt bus­si ning sõitis piiri äärde ja jõudis veel sama päeva õhtul esimeses saunas ära käia.

"Saunaklubi ikka rändab, väga kaugele me ei jaksa minna, aga oleme käinud näiteks Moskvas," meenutas Kadri­na saunaklubi üks liige Ülo Kais ning li­sas kohe, et eks nende reiside eesmärk olegi võrrelda mitmesuguseid saunakul­tuure ja kogeda midagi uut.

Porgandpaljalt jõkke

Esimene saun, mille ukse saunaklubi mehed lahti lükkasid, paiknes veel va­nal Eestimaa pinnal, mitte küll Se­to­maal, aga küllaltki lähedal seal. Saun asus kunagi siseministeeriumile kuulunud vanas puhkebaasis, sügaval metsa sees. "Saun ise oli vana, kuid leil jällegi hea. Meil on saunad ilusasti ära vuntsitud, aga poisid jäid seal rahule, mis sest et plastaknaid ei olnud, see on oma­ette huvitav," rääkis Kais ja ütles, et ega nad teab mis eurovärki sinna otsima läinudki, seda saab kodus küllaga.

Üheskoos paari kohaliku ettevõtjaga pandi vana veneaegse sauna keris proovile ja lasti kodust kaasa võetud vihtadel välkuda.

Järgmisel päeval tegid saunaklubi liikmed tutvust ühe Pihkva hotelli saunaga, mis läbinud korraliku euroremondi, kuid elektrikerisega. Lisaks leili­võtmisele saanuks Kaisi sõnul seal lisatasu eest muu hulgas ka piljardit mängi­da. Saunas oli koguni nupp, et kui nälg nä­pistama hakkab, saaks restoranist söö­gid-joogid kohale tellida.

Tubliks boonuseks oli keskmise suurusega külmaveebassein, kus hea keha ka­rastada. Saun Ülo Kaisi hinnangul mi­dagi erilist ei olnud, kuid ikkagi käidud ja vaadatud, ega muidu ei teaks, milline Pihkva hotelli saun välja näeb.

Suurima elamuse pakkus hoopiski üks Pihkva linna üldsaunadest. "Maja nä­gi välja selline, et kui poleks teadnud, et tegemist on saunaga, ei oleks se­da uskunud," ütles Kais.
"Ukse taga müüdi väga häid vihtasid, mehed ostsid neid sealt isegi kaasa. Meil ei ole nii häid vihtasid, marketi­tes müüdavad on kuivanud ja teised koos­nevad kõigest kolmest oksast. Seal olid see-eest väga ilusad tamme- ja kasevihad," kiitis ta.

155 rubla eest müüjalt pooleteisetun­nise saunapileti lunastanud, tuli kõik isiklikud asjad kilekotti toppida ja ära anda: rahakott, mobiiltelefon ja muud väärtasjad - komme lihtsalt on selline. "Ei tea, kas ka Eestis kusagil veel niisugust asja on," arutles Kais endamisi.

Tegemist oli suure saunaga, kus kaks osa: üks naistele ja teine meestele. Riietuskabiinid olid vormilt nagu parimates Moskva saunades. Kuid samas kattis seinu midagi lakimöksi taolist ja saun ise nägi välja, nagu poleks seal juba sada aastat remonti tehtud. Kohalike sõnul oli hoone ehitatud kaheksateistkümnenda sajandi lõpul.

Hoolimata sellest, et saun on avatud kolm päeva nädalas, oli ka keset päe­va rahvast väga palju kokku tulnud. "Sauna nostalgiline kuumus, tume ruum, kus mehed vihtlevad, matsud käi­vad, ja kõva leil, see tõmbab," meenutas Kais.

Kohalikele saunalistele meeldis kõvasti supelda - kuigi saun asus linnas Pihkva jõe kaldal, käisid nii mehed kui naised jões. "Sellist asja ei olegi varem näinud, et linnasaunast jookseb keegi paljalt vette," märkis Kais. Siiski ei jäänud ka Kadrina saunaklubi mehed koha­li­kele alla, nii mõnigi kastis ennast pärast leili Pihkva jõe vette.

"Kuigi aeg paistis seal nagu seitsmekümnendatesse seisma jäänud, kompen­see­ris selle teistmoodi leil, mida hea pu­has hingata," ütles Kais, kes teadis rääkida, et vana vene kerist köetakse öö läbi, hommikuks on see soe ning peab kogu päeva vastu. Ei ole mingi elektrike­ris, kuhu kapaga vett visates teeb see korra soss, ja ongi kõik.

Ja kui juba nii head leili on võimalik oma nahal tunda saada, võetakse sellest viimast. "Ka kõige kõvemad suitsetatakse leiliruumist välja. Alguses nad ikka püüavad vastu pidada, aga siis lähevad minema," lausus Kais.

Meil võimutseb spaakultuur

Ühissaunakultuuri hindasid Kadrina mehed kõrgelt ja pidasid lugu sealsete saunatajate saunavaimustusest: tullakse kokku, viheldakse kõvasti ja supel­dakse. Kaisi arvates kippus ilmselt mõnigi saunaruumidesse kauemaks kui pooleteiseks tunniks jääma, aga kedagi välja ei aetud, kuigi valvsa silma ja põrandalapiga naisterahvas oli täitsa olemas. "Nagu meil Vene ajal."

Pihkva ühissaunast lahkudes andis Kadrina saunaklubi kiituseks üle atestaa­di, sest leil ja suhtumine olid head ja nos­talgiat, oh kui palju, alates piletimüü­jast ja venekeelsetest siltidest uksel. Kohalikud kutsusid veel tagasigi.

Eestimaal kipub ühissaunakultuur Kadrina saunaklubi liikme sõnul aga väl­ja surema - eestlased on mugavaks muutunud, sest kui saunas ka käiakse, siis vaid korra nädalas. Teisest küljest on Kaisi hinnangul meil spaakultuur kõvasti võimust võtnud.

Kuid selleks, et erisuguseid ja huvita­vaid saunu näha, Kadrina saunaklubi tuu­re korraldabki ja võtab leili kas või Pihkva saunas, mis Eestis kehtivatele ter­visekaitsenõuetele mitte ilmaski ei vastaks. See-eest on pärast huvitav rääkida, kus käidud ja mida nähtud. Näiteks on jõutud leili visata luksuslikes saunades nii kunagises Leningradis kui ka Moskvas.

Et Vene rublasid reisist järele jäi, mõlgutasid saunaklubi liikmed Ülo Kai­si sõnul mõtteid järgmiseks siht Novgorodi suunda seada. "Vene saunad meestele meeldivad. Elu odavam, nii õlu kui hotellid, ja vene keris on teistmoodi."

Kadrina saunaklubil jääbki vaid tänada maavanem Einar Vall­bau­mi, kes aitas kohapeal palju asju joon­de ajada, ja bussifirmat Bremmer, kes raskustest hoolimata reisi auga lõpuni viis.

 

 Pihkva linna lihaturul vaadati üle kunagised müügikohad

Lisaks saunas käimisele jõuti reisi jooksul külastada ka Pihkva linna lihaturgu, kus nii mõnigi Kadrina saunaklubi liige omal ajal oli liha müümas käinud.

Vanadele müügikohtadele visati pilk peale ja meenutati möödunud aegu. Ja tuli tunnistada, et lihaturul on letid ­aegade tagusega võrreldes kraami täis. Ka astuti läbi ühest vanast poest, mida omal ajal turult tagasi tulles alati külastati.

Ülo Kaisi sõnul nägi kauplus välja täpselt samasugune kui paarkümmend aastat tagasi. 

Teisipäeva hommikupoolikul nabis politsei Rakvere bussijaamas kinni tagaotsitavaks kuulutatud 23aastase Kalevi, kes eelnevalt oli korravalvuritele telefonitsi teatanud ebaesteetilisest alkoholijoobes kodanikust.
Teisipäeval kella poole üheteistkümne ajal helistas Ida prefektuuri korrapidamisteenistusse üks mees ja teatas, et Rakvere bussijaamas on purjus kodanik ning palus mundrikandjatel ta ära viia.

Bussijaama kihutanud politseipatrull alkoholijoobes inimest ei leidnud. Küll aga selgitati vahepeal välja, et politseisse helistanud 23aastane Kalev on kuulutatud üleriigiliselt tagaotsitavaks.

Prefektuuri teabekeskusest helistati Kalevile ja paluti kirjeldada purjus kodaniku täpset asukohta. Mundrikandjad tegid mehele ettepaneku suhelda otse politseipatrulliga.

Kalev mundrikandjatega kohtumisest keeldus, väites, et teda enam bussijaamas ei ole. Samal ajal jälgis vargsi bussijaama ümbrust politseipatrull. Peagi märgatigi mobiiltelefoniga rääkivat meest ja paluti tal tulla dokumentide kontrollimiseks politseiautosse.

Edasi sõidutasid mundrikandjad kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidva, kuid kodanikukohust täitnud Kalevi politseijaoskonda arestikambrisse.

Mullu kevadel Haljala gümnaasiumi algatatud Eesti õpetaja autähise rajamise kõrval kutsus Lääne-Viru maavalitsus üles kirjutama õpetajatest lugusid, mida oodati 24. veebruarini.

 

Üle Eesti laekus ligi 100 tööd, neist kümmekond olid uurimused ja paarkümmend elulugu. Peale selle avaldas ajaleht Virumaa Teataja oma ajakirjanike kirjutatud jutte.

Kõige enam laekus esseid Haljala gümnaasiumist ja Pärnu ühisgümnaasiumist, uurimistöid aga saadeti ka Osula põhikoolist ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumist.

"Kuigi meie maakonnast laekus lugusid ainult neljast koolist, siis rõõmustas teiste maakondade osavõtt üle Eesti - peale eespool nimetatute tuli töid veel Laupa, Tihemetsa, Tabasalu, Aravete, Kiviõli, Võru koolist," ütles maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepik.

Kõige noorem kirjutaja oli I klassi õpilane Kiviõlist, täiskasvanute hulgas oli kaks pensionäri.
Saadetud lugudega, lühikokkuvõtetega uurimistöödest ja elulugudest saab tutvuda kodulehel www.eestiopetaja.haljala.ee. "Kõigil on võimalik avaldada oma arvamust parima töö kohta, et komisjon saaks välja anda ka publiku auhinna," lisas Haljala gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal. Oma arvamusi saab 25. märtsini saata aadressil eestiopetaja@haljala.ee.

Ka komisjon hakkab selgitama välja parimaid, et tunnustada veel sel kevadel märkimisväärsemate tööde autoreid. "Kavas on jätkata Eesti õpetaja töö austamise eesmärgil ka edaspidi lugude kogumist, kuid siis juba uue vaatenurga alt," kinnitas Lepik.

Kokku on tänaseks autähise rajamiseks annetatud
44 659 krooni. Viimati tegi suure annetuse - 30 000 krooni - Eesti Haridustöötajate Liit. Õpilaste märgikampaaniaga on tähise rajamisse panustatud üle pooleteise tuhande krooni

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogu menetlusse euro kasutuselevõtuga seotud seadusemuudatused.
Rahandusministeeriumi euro kasutusele võtmise seaduse ja riigilõivuseaduse eelnõude eesmärk on viia Eesti õigusraamistik kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning luua eeldused Eesti eurole üleminekuks 2011. aasta 1. jaanuarist.

Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu reguleerib rahandusministeeriumi teatel Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes.

Riigilõivuseaduse eelnõus arvestatakse riigilõivude määrad eurodesse ja lõivumäärad ümardatakse reeglina isikutele soodsamas suunas. Eelnõus on toodud euro kasutuselevõtu peamised printsiibid, näiteks sularahavahetuse ja hindade ümardamise põhimõtted. Rahvusvaluuta vahetumisega seonduvad kulud katavad nii avalikus kui erasektoris isikud ise.

Euro kasutuselevõtt Eestis toimub eelnõu järgi järsu üleminekuna, alates 2011. aasta jaanuarist on Eestis ametlik maksevahend euro. Alates euro ametlikult kasutusele võtmise päevast on riigis kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe periood, mil kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid.

Eelnõu järgi vahetatakse pangakontodel olevad kroonid eurole ülemineku päeval automaatselt eurodeks keskkursi alusel ja teenustasuta. Sularaha saab vahetada kõigis sularahateenuseid osutavate krediidiasutuste kontorites eurodeks keskkursiga ja teenustasuta kuue kuu jooksul alates ülemineku päevast. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult.

Hinnasurve vähendamiseks ümardatakse avalik-õiguslike tasude kroonisummad eurodesse reeglina maksumaksjale soodsamas suunas, erandiks on trahvimäärad, sunniraha ja keskkonnakahju hüvitamise määrad.

Valitsus kiitis heaks ka justiitsministeeriumi äriseadustiku ja teiste seaduste muudatused, mille eesmärk on äriühingute sujuv üleminek kindlaksmääratud kuupäeval eurole.

Eelnõuga viiakse sisse muudatused, kus äriseadustikus asendatakse Eesti kroonides väljendatud summad eurodega. Eelnõus olevad muudatused võimaldavad ka kasutusele võtta nimiväärtuseta aktsia ehk aktsia, mille arvestuslik nimiväärtus saadakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Aktsiaselts saab nimiväärtuseta aktsiat kasutusele võtta soovi korral, kehtiva õiguse järgi pole see lubatud.

Justiitsministeeriumi teatel peaksid äriseadustiku ja teiste seaduste muudatused jõustuma tänavu 1. juulil.
See tähendab, et juba juulist oleks võimalik hakata registrisse kandma ühinguid, mille põhikirjas on kapitalinäitajad väljendatud eurodes.

Samuti on võimalik hakata tegema muudatusi nii-öelda vanades ühingutes, et eurole ülemineku järel saaks majandustegevust jätkata võimalikult sujuvalt ja probleemideta, märkis ministeerium.

Euro võeti ametliku maksevahendina kasutusele 1999. aastal ning seda kasutab 329 miljonit elanikku 16 liikmesriigis.

Rakvere kriminaalteenistuse uurijale Elle Karmile (30) meeldib endast füüsiliselt palju tugevamaid pahategijaid ümber sõrme keerata.
Miks valisite uurija elukutse?
Ega ma elukutset teadlikult ei valinud. See tuli juhuslikult, oli paljude asjade kokkulangemine. Hiljem selgus, et see on mulle kontimööda ja ma saan selles ametis midagi ära teha, kasulik olla.

Enamasti on tehtud tööst positiivne tagasiside. Raskuste ületamine, probleemide lahendamine ja tänulikud kodanikud annavad positiivse laengu edaspidiseks.

Samuti on positiivne see, et töö käigus arenen ise pidevalt. Vaatamata ettevalmistusele peab uurija olema kursis kõigi eluvaldkondadega ja juhtumitele saab loovalt läheneda. Välitöö eeldaks, et oleksin suur ja tugev, mida ma ei ole. Uurijatöö pakub vaimset pinget ja tunnen, et oskan seda tööd. Seda toetab ka politseiameti avaldatud tunnustus.

Uurijad käivad sündmuskohtadel, mis teinekord ei ole just kõige kenam vaatepilt.
Ei ole jah. Aga kui ma sellele tööle asusin, siis mul oli ettekujutus, mis mind ees võib oodata. Tuleb üle elada.

On ka midagi eriti hullu meenutada?
On küll. Olete sellest ka kirjutanud. Mina olin too noor uurija, kes käis aastaid tagasi suvel nelja hukkunuga liiklusõnnetusel. Kuna hukkunuid oli palju ja minu jaoks esimene selline kogemus, siis oli see jahmatav. Sündmus uitab ikka kusagil ajusopis ringi. Neid koledaid sündmusi tuleb osata kõrvale lükata.

Väga veriseid sündmuskohti pole õnneks veel ette tulnud.

Pakub politsei teile mingit psühholoogilist abi?
Teoreetiliselt on olemas kaplanisüsteem. Aga minul ei ole olnud vaja seda kasutada.

Kui sündmus toimub, siis tuleb töö ära teha ja enda tunnete peale sel hetkel ei mõtle. Kui need mõtted hiljem kohale jõuavad, siis oleks hea neid professionaali käe läbi maandada.

Pingete maandamine käib rohkem töökaaslaste endi vahel, oleme üksteisele toeks. Ikka on keegi, kes su ära kuulab.

Suureks toeks on ka politseinikust abikaasa, kes mind kodus toetab. Tihtilugu kipuvad pinged koju kaasa tulema.

On teil meeles esimene töö, lahendatud kuritegu?
Ei mäletagi. Eks see mõni lihtsam vargus või joobes juhtimine oli.

Kui praktikale tulin, siis olid lihtsamad asjad. Iseseisvale tööle läksin sujuvalt üle, mistõttu midagi erilist ei meenu.

Kuidas kannatanud käituvad - on tänulikud või vastupidi, pahandavad, et liiga sageli on vaja politseis käia?
Käitumist on seinast seina. Selle töö plussiks ongi see, kui mõni kannatanu on saanud varastatud asja tagasi või loo lahendatud, on õnnelik ja tuleb tänama.

Tänajaid saab aga näppudel üles lugeda, neid on vähe. Torisejaid on rohkem.

Virisetakse, et peab palju politseis käima ja lahend ei tule piisavalt kiiresti. Mina üritan neid võimalikult vähe jooksutada, kuigi tuleb aru saada, et see on asja lahendamiseks vajalik.

Aga kurjategijad - astuvad kabinetti, vaatavad, et kena tütarlaps, ja mõtlevad, et küll ma ta ümber sõrme keeran?
See on üks põhjus, miks ma seda tööd armastan. Mina üritan hoopis neid ümber sõrme keerata. Eks see ole selline vaimne jõukatsumine. Jõuga ei saa, mõistusega saan.

Kas nad ise ka mingil ajal aru saavad, et olukord on nende kahjuks pööranud?
Pahadel on oma taktika. Vaatavad, et ilus noor pisike tütarlaps, saab rivist välja lüüa. Nad tuleb siis paika panna.

Kuidas nad tahavad teid rivist välja lüüa?
Teevad mõne inetu märkuse: et teen oma tööd halvasti; paistan välja liiga noor ja järelikult on mul vähe kogemusi. Ütlevad midagi solvavat, kasutavad roppe sõnu.

On teid ähvardatud?
Eks ikka on. Mäletan ühte juhtumit, mille puhul ma tõsiselt kartsin. Oli selline konfliktne mees, kes ei suutnud millegagi leppida. Oli füüsiliselt hästi agressiivne. Arvasin, et ta tuleb mulle kohe täiega kallale.

Kas teil paanikanupp on?
Kahjuks ei ole. Aga see toimus siin ruumi ees, oli palju teisi ametnikke ja eks ta talitses end ise. Endast väljas oleva inimese rahustamine on omaette kunst.

Üks teie lahendatud kuritegu on prostitutsioonipesa sulgemine Rakveres.
See oli mul üks meie piirkonnas vähe esinenud kuritegudest. Üks põnevamaid lugusid. Kõik oli uus, kõik oli huvitav. Prefektuuris on üldse selliseid juhtumeid väga vähe. Asi on lõpusirgel. Ei tea, kas on juba kohtulahendi saanud.

Mida need naised siin rääkisid - et kasvatavad üksi last, tööd pole, elada on vaja?
Midagi sellist rääkisid jah.

Tundsite neile kaasa?
Ei tundnud. Ei tohi nendesse asjadesse ise sisse minna.

Ma küll mõtlesin, miks need inimesed nii teevad, aga emaotsioonidesse ei läinud. See on endale hirmus kurnav. Ju nad on selle tee ise valinud. Alati saab valikuid teha.

Kui suur on teie töökoormus?
Töökoormus on suur. Saan hakkama. Aga see ei ole suur ainult minul ja tuleneb olukorrast, mis parajasti riigis valitseb. Uurijaid on koondatud, neid on lihtsalt ära läinud. Meid on aina vähemaks jäänud, aga töö tuleb ära teha.

Töös olevate asjade arv ei näita koormust. Üks asi on keerulisem kui teine. Mul võib olla kümme asja ja tööd üle pea. Samas võib olla viiskümmend asja ja töö laabub.

Kõige raskem on mahutada vajalik töö tööaja sisse, et ka pereeluks aega jääks. Kuna uurija töö sisaldab ööpäevaseid valvekordi, olenemata päevast ja pühast, tuleb tööd teha perega koosolemise aja arvelt. See pereaeg on korvamatu.

Ja siis loete meediast, et teie ja kolleegide suure vaeva viljad ehk süüdimõistetud peaksid justiitsministeeriumi hinnangul saama tingimisi karistuse. Ja need, kes juba vangis on, võiksid sealt enne tähtaega vabadusse saada.
Menetlust läbi viies õpid kahtlustatavat tundma, ning arvestades, kui mahuka töö on meeskond ära teinud, siis tundub karistus sageli leebe olevat. Mina karistusele ei mõtle, keskendun tehtavale tööle, et vajalikke tõendeid koguda ja süüdlane kohtu ette saada. See, mis kohus teeb, teeb ta oma südametunnistuse järgi.

On mõni endine "klient" tänaval või kuskil mujal vastu tulles parastanud, et nägite vaeva, aga mingit kasu sellest polnud - olen ikka vabaduses?
Mulle keegi ütlema ei ole tulnud. Olen kuulnud selliseid kelkimisi, et kinni niikuinii ei panda ja politsei ei saa meile midagi teha. Vanad tegijad tunnevad seadusi.

Teinekord tulevad esimest korda eksinud just tänama, et oleme kiiresti menetlenud, et nad on saanud kergema karistuse või on leidunud inimene, kes on ära kuulanud põhjuse, miks nad eksinud on. Ju on esimene karistus neid raputanud ja õigele teele suunanud.

Kas mõni on siia kabinetti teisele ringile ka sattunud?
Oh issand! Ka minu lühikese, üle 10aastase praktika jooksul õige mitu.

On olnud selliseid jutte, et tahaks küll õigesti elada, aga kuhugi tööle ei võeta, ei saagi alustada?
Ikka on olnud. Kurdetakse, et elu on raske, raha ei ole ja see on põhjus, miks varastatakse.

Püüan selgitada, et vargustega raha saada ei ole lahendus. Olen soovitanud ise midagi ette võtta: kodust välja, tööbörsile või välismaale tööle minna, mitte tegevusetult koju istuma jääda.

Tihtipeale on sellised juhtumid, et mees ei maksa lapsele elatist, põhjendab, et on raske. Aga raske on ka naisel ja lapsel.

Kuidas teile tundub, kas advokaatide ülesanne on klienti väära õigusemõistmise eest kaitsta või hoopis süüst puhtaks pesta?
On igasuguseid. Kui süü on tõendatud, siis teeme koostööd. Et saaks kiiresti, väiksema karistuse ja ressursiga.

On neid, kes hakkavad asju ümber lükkama ja vaidlustama. Mina püüan ikka, et tõendeid oleks piisavalt.

Mida vabal ajal teete, kuidas puhkate?
Sel piskul vabal ajal, mis tööst jääb, tõesti lihtsalt puhkan või spordin.

Töö on nii vaimselt kui füüsiliselt kurnav. Veedan sisukalt aega koos perega, mis annab jõudu järgmiseks päevaks.

Kui antaks uuesti valida, kas läheksite ikka politseikooli?
Ma ei kahetse, et astusin sisekaitseakadeemiasse. See oli siis minu valik. Kui nüüd oleks valida, siis läheks võib-olla tõesti Tartusse juurat õppima. Nüüd juba üht-teist tean ja mõtlen, et võiks ka prokuratuuri edasi minna.

Ükskõik mis kool, kuid maanduksite ikkagi korrakaitses?
Mitte korrakaitses selle sõna otseses mõttes, aga õiguskorrakaitses küll.

Täna tähistatakse ülemaailmselt neerupäeva, mille raames soovib Eesti Neeruhaigete Liit Eesti elanikele meelde tuletada neerude rolli ning olulisust hea tervise säilitamisel. Teadlikkuse tõstmise päeva eesmärgiks on suunata inimeste tähelepanu neeruhaiguse varajasele avastamisele.

"Neeruhaigus on salakaval ning vaikne. Enamasti ei anna see vaevusi ning tihti avastatakse haigus alles hilises faasis," ütles neeruhaigete liidu esimees Kirke Kuld.

"Tervislik eluviis ja toitumine on olulised nii tervele inimesele kui ka neile, kel risk neeruhaigustele kõrge - diabeeti, kõrgvererõhutõbe või ülekaalulisust põdevatele patsientidele ning neile, kel perekonnas esinenud neeruhaigus," lisas Kuld.

Uuringud on näidanud, et üks inimene kümnest kannatab mingi neeruhaiguse või -kahjustuse all, mille halvimaks tagajärjeks võib olla neerufunktsiooni kaotus. Üle 35aastastel inimestel soovitatakse regulaarselt neerufunktsioone kontrollida. 

Eelmisel nädalal toimus Palmses taas Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi poolt korraldatav rahvusvaheline arvutiteaduse talvekool.

28. veebruarist 5. märtsini toimunud XV Eesti arvutiteaduse talvekoolist ehk EWSCS 2010 (Estonian Winter School in Computer Science 2010) on arvutite tarkvarale pühendatud talvekool, kus osalesid ligikaudu viiskümmend õppejõudu ning tudengit Eestist ja välismaalt.
Seekordse talvekooli põhiteemad olid arvutiprogrammide töökindluse tagamine ning kogu maailmas väga aktuaalsed virtuaalse turvalisuse tagamise küsimused.

Virtuaalne turvalisus
"Ühest küljest tahame efektiivselt ühiskonda korraldada, aga teisest küljest ei saa see muutuda ka totaalseks suure venna režiimiks, kus mingi silm meid jälgib kogu aeg ja iga liigutus on salvestatud," rääkis talvekooli korraldajaid, Tallinna tehnikaülikooli professor Tarmo Uustalu ühest interaktiivse ühiskonnakorralduse varjupoolest.

"Isegi kui ka iga liigutus on salvestatud, ei tohi kõiki andmeid kõik osapooled kokku viia, sest see tähendab, et kõik inimeste eraliigutused oleksid jälgitavad," on andmebaaside turvalisuse tagamine Uustalu sõnul nende laienemise ja täiustumise tõttu aina suurema tähtsusega. Sellest tulenevalt oli talvekooli programmi viiest loenguteemast kolm seotud virtuaalse turvalisuse küsimustega.

Arvutiteaduse talvekool teenib eelkõige kodumaiste üliõpilaste enesetäiendamise ning rahvusvaheliste sidemete sõlmimise eesmärki. "Kraadiõppureid välismaale saata ei olnud rahaliselt mõeldav. Palju odavam oli tuua lektorid siia," rääkis Uustalu traditsioonidega talvekooli sünniloost ning lisas, et talvekool on niivõrd tugevate traditsioonidega, et on üle elanud kõik projektid, kust kooli rahastuseks raha on taotletud - järelikult on taoline kursus osalejatele vajalik.

"See on normaalne, et üks doktorant suhtleb õpingute jooksul laiemalt, näeb, mida teadusmaailm endast kujutab, käib konverentsidel ja ühtlasi käib ka intensiivsetes koolides," on taolised koolitused Tarmo Uustalu sõnul hädavajalikud.

Rahvusvaheliselt tuntud
Talvekooli raames programmeerimise taga peituvast matemaatikast loengu pidanud Carroll Morgan Sydney Uus-Lõuna-Walesi ülikoolist leidis, et taolised intensiivkursused on teadustööks hädavajalikud: "Lektorid tulevad ka õppima - siin kohtutakse tihtipeale inimestega, kellega muidu poleks kohtunudki. Ja teiseks on taolised koolitused suurepärane võimalus kohtuda õpilastega, keda muidu ei oleks kohanud, ning võib juhtuda, et see saab aluseks mingiks koostööks tulevikus."

Üks paljudest talvekoolis osalenud välisüliõpilastest, Peterburi riikliku ülikooli infotehnoloogia instituudi mehaanika ja optika eriala õpilane Andrey Breslav oli seisukohal, et enamiku praktilistest teadmistest on ta saanud just niisugustel üritustel osaledes.
Juba kolmandat korda Palm­ses viibinud Breslav kiitis talvekooli korralduslikku poolt ja nautis võimalust külastada Eestit. Nimelt ei viibinud talvekoolist osavõtjad ainuüksi loengutes, vaid tutvusid ka Eestiga. Sel aastal külastati Ida-Virumaad.

Teist korda talvekoolist osa võtnud Anna Yudina Peterburi elektrotehnilisest ülikoolist kiitis Palmse mõisakompleksi. "Kahju, et siin suvekoole ei ole," tahtnuks Yudina näha Palmset ka suvel.

Talvekooli vedaja Tarmo Uustalu sõnul on Palmse saanud osaks talvekooli identiteedist. "Siin on kõik olemas, mis me vajame, ning ei asu Tallinnast kaugel," sõnas Uustalu ning arvas, et vähemalt praegu soovitakse kooli korraldamisega Palmses jätkata.

Eesti arvutiteaduse talvekool on mõeldud Eesti ja välismaa kraadiõppuritele. Talvekoolis on loenguid pidanud paljud maailma tippspetsialistid teemadel, mis parasjagu valdkonnas aktuaalsed aga veel koolide õppekavadesse jõudnud pole.

Sel aastal esinesid loengutega Kanada Calgary ülikooli õppejõud Robin Cockett, Londoni ülikooli kolledži esindaja Jens Groth, Connecticuti ülikooli lektor Aggelos Kiayias, Austraalias asuva Uus-Lõuna-Walesi ülikooli esindaja Carroll Morgan ning Cambridge'i ülikoolil lektor Alan Mycroft.

Pandivere Arengu- ja Inkubatsioonikeskus (PAIK) kuulutas välja projektide kirjutamise teemal "Pandivere paeriik allikate allikal".
PAIKi tegevjuht Aivar Niinemägi rääkis, et eesmärgiks on Pandivere piirkonna tuntuse suurendamine ettevõtjate, külaliste ja turistide hulgas ja oodatud on mitmesuguste ürituste korraldamise projektid. Toetuse suurus taotluse kohta on kuni 100 000 krooni.

Justiitsminister Rein Langi sõnul võiks õiguskantsleri ja riigikontrolöri ümber asustada Ida-Virumaale, et niimoodi selle maakonna arengut soodustada ning seda tugevamalt ülejäänud Eestiga siduda, kirjutab Postimees.

 

Lang väljendas seda mõtet siseminister Marko Pomerantsile saadetud kirjas. Nimelt tegeleb valitsus juba üle aasta Ida-Virumaa tegevuskava koostamisega, mille eesmärk ongi maakonna arendamine ja ülejäänud riigiga tihedamalt sidumine. Nüüd esitavadki kõik ministeeriumid siseministeeriumile oma plaanid, mida nende haldusalas teha võiks.

Riigikontrolli arvamus Ida-Virumaale kolimise osas oli väga kriitiline, õiguskantsler Indrek Teder aga keeldus teemat üldse kommenteerimast. Regionaalminister Siim Kiisler lausus, et riigiasutusi peaks Ida-Virumaal rohkem olema, ent milliseid, tuleb veel arutada, kirjutab Postimees.

Küll on Ida-Virumaale aga olemasolevate asutuste ärakolimisest lihtsam rajada neid riigiasutusi ja nende allüksuseid, mis luuakse nullist. Regionaalminister tõi näiteks ühe oma uitmõtte, et politsei uus, kiiruskaameratrahvide menetlemisega tegelema hakkav allüksus võiks asuda Ida-Virumaal.

Ida-Viru maavanem Riho Breivel kurtis Postimehele, et seni on riik oma kohalolu maakonnas pigem vähendanud kui suurendanud, mistõttu mõte maakonda midagi juurde tuua meeldis talle.

Maavanem meenutas, kuidas kõigest mõne aasta eest võitles ta asjatult Langi kava vastu viia ringkonnakohus Ida-Virumaalt Tartusse. Endise piirivalvurina oli Breivelil kahju ka Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskuse sulgemise pärast.

Samas tunnistas maavanem, et sobiva tööjõu leidmine võib Ida-Virumaal keeruliseks kujuneda.

Valitsus arutab tänasel istungil rahandusministeeriumi koostatud euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua eeldused Eesti eurole üleminekuks 2011. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Nimetatud päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonid eurodeks keskkursiga automaatselt ja teenustasuta ning samadel tingimustel saab pankades vahetada sularaha kuue kuu jooksul alates eurole üleminekust.

Euro kasutuselevõtu seaduseelnõuga vähendatakse survet hinnatõusule sellega, et avalik-õiguslike tasude kroonisummad ümardatakse eurodesse reeglina maksumaksjale soodsamas suunas.

Euro võeti Euroopa Liidus kasutusele 1999. aastal ning seda kasutab ligi 329 miljonit elanikku 16 liikmesriigis.

Kunda linna koduleht internetis on nüüd loetav ka inglise ja vene keeles, maakonnakeskuse Rakvere kodulehekülg vaevleb aga jätkuvalt probleemide küüsis.

 

Kunda linna interneti kodulehekülg on märtsi alguses täienenud inglise ja venekeelsete osadega.

Kunda linnapea Allar Aron rääkis, et mõne aja eest esitati kodulehe mitmekeelseks muutmiseks taotlus Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondile, kust selleks otstarbeks ka raha saadi.

"Ingliskeelne versioon on Kunda kodulehel kunagi varem olnud, aga venekeelne on täiesti uus," selgitas Aron.

Linnapea sõnul on võõrkeeltes edastatava info maht päris suur. Põhiliselt on tõlgitud majandust, turismi ja üldinfot puudutavad alajaotused. "Ma arvan, et see annab kodulehele päris palju juurde," sõnas Allar Aron.

Pioneeriks Tamsalu

Lääne-Virumaal on kolmkeelne koduleht peale Kunda veel Tamsalu vallal, Kadrina ja Väike-Maarja valla kodulehti saab osaliselt lugeda inglise keeles.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et otseselt ei ole uuritud, kui palju on nende valla kodulehe võõrkeelseid osi külastatud. "Eks sellepärast sai tehtud, et maailm on natuke suurem kui Eesti, ja mine tea, kus see kala võib peidus olla, keda me tahame kinni püüda," lausus Uudeberg.

Tamsalu kodulehel pakutav võõrkeelne info on samas suhteliselt aegunud. "Kindlasti on meil vaja seda pisut üle kõpitseda," arvas vallavanem.

Ka Vihula valla kodulehel on lingid, mis peaksid suunama lehe inglis- ja venekeelsetele osadele, kuid need paraku ei tööta.

Rakvere on hädas

Rakvere linna kodulehekülg pakub praegu infot aga vaid eesti keeles. Kodulehe ingliskeelsele osale suunavale lingile klõpsates leiab sealt teksti: "Hea k lastaja, kahjuks on suur osa Rakvere veebilehest seni teadmata p hjusel maas," aga ka viite Rakveres toimunud sumo MMi promovideole.

Rakvere linnapea Rannar Vassiljev rääkis, et hiljuti ametisse asunud uue linnavalitsuse avalike suhete spetsialisti Risto Kuke üks olulisemaid ülesandeid ongi linna kodulehe kordategemine.

"Kodulehel iseenesest pole väga viga midagi, aga info leidmine sellelt on nii keerukas, et isegi linnavalitsuse töötajatel tekib vahel raskusi," lausus Risto Kukk.

Rannar Vassiljevi arvates on vältimatu, et olulisem Rakvere linna puudutav info oleks kodulehel lisaks eesti keelele vähemalt inglise ja vene keeles, tõsiselt tuleks kaaluda ka soomekeelse osa lisamist. "Suur osa Rakveret külastavatest turistidest on ju põhjanaabrid," põhjendas Vassiljev.

"Ühe maakonnakeskuse veebileht peaks igal juhul olema lehitsetav mitmes keeles," lisas Rakvere linnapea.

Päris ainuke maakonnakeskus, mille veebileht on kättesaadav vaid eesti keeles, Rakvere siiski pole, samas seisus on ka Kärdla ja Rapla koduleht.

Jõhvi kodulehel on küll lingid vene- ja ingliskeelsele kodulehele, kuid need ei tööta.

Ülejäänud maakonnakeskuste kodulehed on vähemalt kakskeelsed, Tartu ja Võru kodulehed on loetavad viies, Kuressaare oma aga koguni kuues - eesti, vene, saksa, inglise, soome ja läti - keeles.

Justiitsminister Rein Langi sõnul võiks õiguskantsleri ja riigikontrolöri ümber asustada Ida-Virumaale, et niimoodi selle maakonna arengut soodustada ning seda tugevamalt ülejäänud Eestiga siduda.
Lang väljendas seda mõtet siseminister Marko Pomerantsile saadetud kirjas. Nimelt tegeleb valitsus juba üle aasta Ida-Virumaa tegevuskava koostamisega, mille eesmärgiks ongi maakonna arendamine ja ülejäänud riigiga tihedamalt sidumine. Nüüd esitavadki kõik ministeeriumid siseministeeriumile oma plaanid, mida nende haldusalas teha võiks.

Riigikontrolli arvamus Ida-Virumaale kolimise osas oli väga kriitiline, õiguskantsler Indrek Teder aga keeldus teemat üldse kommenteerimast.

Regionaalminister Siim Kiisler lausus, et riigiasutusi peaks Ida-Virumaal rohkem olema, ent milliseid, tuleb veel arutada.

Küll on Ida-Virumaale aga olemasolevate asutuste ärakolimisest lihtsam rajada neid riigiasutusi ja nende allüksuseid, mis luuakse nullist. Regionaalminister tõi näiteks ühe oma uitmõtte, et politsei uus, kiiruskaameratrahvide menetlemisega tegelema hakkav allüksus võiks asuda Ida-Virumaal.

Ka geograaf Garri Raagmaa arvas, et riigiasutuste suurem kohalolu Ida-Virumaal on mõistlik, ent sel juhul peaksid need olema asutused, mis ei eelda väga tihedat suhtlemist teiste asutustega. Näiteks haridusministeeriumi kolimine Tartusse tõi kaasa ametnike tiheda liikumise Tallinna ja Tartu vahet, mis pole väga efektiivne.

Ida-Viru maavanem Riho Breivel kurtis, et seni on riik oma kohalolu maakonnas pigem vähendanud kui suurendanud, mistõttu mõte maakonda midagi juurde tuua meeldis talle.

Maavanem meenutas, kuidas kõigest mõne aasta eest võitles ta asjatult Langi kava vastu viia ringkonnakohus Ida-Virumaalt Tartusse. Endise piirivalvurina oli Breivelil kahju ka Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskuse sulgemise pärast.

Maavanem tunnistas, et sobiva tööjõu leidmine võib Ida-Virumaal keeruliseks kujuneda. Ent heaks näiteks positiivse sammu kohta oli tema jaoks Jõhvi kontserdimaja, mis annab kogu maakonnale palju juurde ja mis on sinna toonud noori tegusaid inimesi.

Regionaalminister lausus, et Ida-Virumaal on ta hämmastusega avastanud, et seal on inimesi, kes peaaegu et polegi mujal Eestis käinud. Kui Ida-Virumaa valdade elanikel pole ülejäänud riigiga suhestumises prob­leemi, siis linlased elavad mõtetes justkui omaette saarel.

Kiisleri sõnul on täiesti omaette teema Narva linn, mille elanikel on täiesti eraldi paiga­identiteet ning nemad ei tunne end eriti isegi Ida-Virumaa inimestena. Seetõttu arvas regionaalminister, et lisaks Jõhvile võiks kaaluda ka asutuste rajamist Narva.

Lõviosa eesti riigiasutustest on koondunud pealinna

Tallinnas tegutseb:

• 11 ministeeriumist 10
• 4 muust valitsusasutusest 2
• 24 riiklikust ametist 21
• 22 muust riigiasutusest 15
• 4 riiklikust inspektsioonist 4

Muud valitsusasutused väljaspool Tallinna:

• metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, Tartu
• rahvusarhiiv, Tartu

Ametid väljaspool Tallinna:

• põllumajandusamet, Saku, Saku vald, Harjumaa
• põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet, Tartu
• ravimiamet, Tartu

Muud riigiasutused väljaspool Tallinna:

• Eesti biokeskus, Tartu
• Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk, Tartu
• Illuka vastuvõtukeskus, Jaama küla, Illuka vald, Ida-Virumaa
• jõudluskontrolli keskus, Tartu
• maamajanduse infokeskus, Jäneda küla, Tapa vald, LääneVirumaa
• Põlula kalakasvatuskeskus, Lavi küla, Rägavere vald, Lääne-Virumaa
• Seli tervisekeskus, Seli küla, Raplamaa

Kommentaar

Mihkel Oviir
riigikontrolör

Justiitsminister Rein Langi mõtted on alati tähelepanu väärt, nii ka see. Riigikontroll on kindlasti valmis kaaluma Ida-Virumaale regionaalse esinduse loomist, kui selleks tagatakse vastav inim- ja rahaline ressurss.

Ka 1920. aastate algul olid riigikontrollil lühikest aega regionaalsed kontorid Tartus, Viljandis ja Kuressaares. 1990. aastal riigikontrolli töö taastamise järel näiteks kavandati, et riigikontrollil on 81 töötajat asutuse keskaparaadis Tallinnas ja 19 linnades-maakondades (sh Kohtla-Järvel, Narvas, Pärnus ja Tartus kontrolör ja revident, maakondades üks revident). 2000. aastani tegutses Lõuna-Eesti osakond Tartus. 1995. aastal plaaniti kaheksa töötajaga IdaVirumaa esinduse loomist, kuid toona jäi asi katki vastava tasemega inimeste puuduse tõttu.

2001. aastal tegi riigikogu liige Kalev Kukk ettepaneku viia riigikontroll üle Tartusse, kuid seda toetas vähem kui kümnendik riigikogu liikmetest. Riigikontrolör Juhan Parts leidis toona, et «kui riigikogu, valitsus ja ministeeriumid on Tallinnas, on täiesti mõttetu Tartusse kolimist isegi arutada». Sellega oli toona kõik öeldud. Ja on ka praegu.

Taaskasutuskeskus MTÜ Vahejaam koostöös piirkonna omavalitsuste ja koolidega kuulutavad välja konkursi "Hernehirmutis 2010", mis kestab 23. aprillini.

Konkursi eesmärk on kaasata õpilasi, tudengeid ja teisi loovasse käelisse tegevusse. Selleks tehakse taaskasutatavatest esemetest vaimukad, tehniliselt üllatavad ja originaalse lahendusega hernehirmutised, mis leiaksid aiapi­da­jamises praktilist kasutamist.

Konkursiks tuleb registreerida Riho Koka aadressil k.riho@neti.ee. Kirja panna kontaktisiku või juhendaja nimi, tema telefoninumber ja meiliaadress, kooli, asutuse või muu kollektiivi nimetus ning rühma ligikaudne suurus.

Hernehirmutiste valmistamisel eelistada kasutatud materjale, tooteid, esemeid, vajadusel saab materjale Rakveres Tsentrumi ostukeskuses asuvast MTÜ

Vahejaam poest tasuta. Hernehirmutise mõõdud peavad jääma vahemikku 500-2200 mm, kaalu ülempiir on 30 kg.
Konkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõikide koolide õpilased ning tudengid, samuti töökollektiivide, noorteorganisatsioonide, külaliikumiste ja muude organisatsioonide esindused.

Samas pole organisatsioonidesse kuulumine kohustuslik ning osaleda võib nii individuaalselt kui ka rühmana. Tööd tuleb esitatada hiljemalt 23. aprilliks MTÜ Vahejaam kauplusesse aadressil Koidula 1, Rakvere (Tsentrumi II korrus).
Laekunud töödele korraldab MTÜ Vahejaam oksjoni, mille tuludest kuni 50% suunatakse koolinoorte koolivälise tegevuse toetuseks.

Pisut vähem kui kaks ja pool aastat pärast vigastuse tõttu Austraalia liigast naasmist, tuli Eesti viimase kümnendi parim korvpallur Martin Müürsepp taas väljakule. Seekord Rakvere Tarva särgis.

Tarvas pidas Peterburis sõpruskohtumise Venemaa superliigasse kuuluva Spartakiga ning kaotas 86:94.

Müürsepp sekkusmängu vahetusmeeste pingilt esimese veerandaja keskel ning viibis platsil 19 minutit, kogudes selle ajaga 10 punkti ja viis lauapalli. 

Tarva suurimad punktitoojad olid Rain Veideman ja Kristo Saage võrdselt 19 punktiga, kusjuures Saage tabas kümnest kolmesest viis. Valmo Kriisa lisas 12 punkti. 

Ülejäänud Tarva mängijad: Reinar Hallik 6, Richard Andreson 6, Rain Raadik 4, Janis Vahter 3, Raido Villers 3, Sven Kaldre 2, Jörgen Hiiuväin 2. Ainsana ei käinud väljakul nooruke Oliver Metsalu.

MÄNGU KÄIK

Spartak võidab kohtumise 94:86.

Tarva poolelt sopsab kolmesega Kaldre. 

Spartak juhib 91:81. Kohtumise lõpuni on minut ja 17 sekundit. 

Tarva mängijad suudavad kolmestega veel vahet vähendada. Nüüd juhib Spartak kõigest 85:79.

Saage kolmene ning Spartak juhib vaid 79:72.

Tarvas võitleb ning hoiab end mängus. 77:65.

Tarva mängijad tabavad kaks kolmest ning vahe väheneb. 72:61.

Müürsepa tabamuse järel on seis 68:55, ent mõni hetk hiljem juhib Spartak juba 70:55. Tundub, et Tarva kaitse ei suuda Venemaa klubi pidurdada. 

Spartak on kasvatanud Tarva ees edu kümnele punktile 61:51.

Spartak kipib eest libisema. Kaks korda järjest pannakse pall pealt korvi ning tabloo näitab väljakuperemeeste edu 57:48.

Kaks esimest minutit ei suuda kumbki pool palli korvi saata. Lõpuks saavad selelga siiski hakkama väljakuperemehed, 51:44.

2. VEERAND

Spartak juhib 49:44. Teine veerandaeg on lõppenud.

Teise veerandaja lõpus on Müürsepp tabanud mängust vähemalt ühe pealeviske.

Spartaki edu püsib, ent Tarvas püsib vapralt kannul. 40:35.Väljakuperemeeste treener poleilmselt asjade käiguga rahul ning võtab minutilise mõtlemisaja.

Kriisa kolmese ja Andresoni pealtpaneku järel on seis Spartaki kasuks 38:32.

Võrdne mäng jätkub. Seis on 33:27. Tarva punktitoojaid ei oska kahjuks öelda. 

Tarvas on vahet vähendanud ning tabloo näitab Spartaki edu kõigest 26:23.

1. VEERAND

Esimese veerandaja võidab Spartak 26:19.

Müürsepp hiilgab vaheltlõikega ning annab resultatiivse söödu. Tabloo näitab Spartaki edu 22:18.

Seisul 18:11, võttis Andres Sõber minutilise mõtlemisaja.

Eesti meistriliiga teine meeskond läks mängu juhtima 2:0, 4:4 ning 6:5, kuid esimese veerandaja keskel juhtisid juba väljakuperemehed 15:9. Sellel hetkel sekkuski vahetusmängijate pingilt mängu Müürsepp.

 

Kadrina raamatukogu külalised saavad uudistada trofeenäitust, kus vaatamiseks väljas metsloomade topised, sarved ja koljud.

 

Kadrina raamatukogus vaatavad külastajale vastu elusuuruses metssiga, rebane, hunt, tuhkur ja teised loomad. Samuti on väljas näiteks mitme looma koljud ja ilus hundinahk.

Eriti armastavad väljapanekut uudistada lapsed. Ka lasteaiarühmade ja klasside kaupa.

Esmaspäeval avatud jahitrofeede näituse initsiaator on Neeruti Seltsi loodustuba, väljapanek sai teoks tänu heale koostööle kohalike jahimeestega.

"Kütid tulid mõttega trofeesid näidata väga hästi kaasa, ehitasid siia raami, kus saaks koljusid ja sarvi eksponeerida, tegid valiku jahisaagist ning jagasid avamisel ka selgitusi," rääkis MTÜ Neeruti Selts juhatuse esimees Tiiu Uusküla.

Uusküla sõnul on näitusel kokku 63 eksponaati. "Siin on põtrade ja kitsede sarved, rebaste, karude, ilveste koljud, 17 looma ja linnu topist, üks hundinahk," loetles Uusküla. See nimekiri pole mõistagi täielik.

Näituse eksponaate tõid neli jahiühistut, mille jahipiirkonnad vähemalt osaliselt jäävad Kadrina valda.

Tallinnast pärit Katrin Jõgi tuli kaheksa aasta eest Annikvere lähedale ratsatalu pidama ning nüüd ei kujuta ta linnaelu endale ettegi. Neiu unistuste hulka kuuluvad muu hulgas sisemaneež ja paarisrakend.

 

Paasi külas asuv Mätta ratsatalu on viimasel ajal olnud sageli meedia lemmik. Eesti Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen käis just alles Annikvere kandis uhke maasturiga, et testida Katrinile kuuluva iiri tõugu Ezra kõrval sõiduki võimekust lumehangesid läbida. Liigne on lisada, et hobune võitis.

Paar päeva hiljem külastas Katrini ratsatalu ka Eesti Televisioonis jooksva loodussaate "Osoon" võtterühm.

"See on hästi veider, oleme siin olnud juba kaheksa aastat ja nüüd siis ühe kuu jooksul kõik käivad. Võib-olla on asi selles, et nii suurepärane talv on olnud ja hobune sobib sellisesse talvepilti imehästi," arutleb Katrin.

Ilusat talve oskavad hinnata ka need külalised, kes tahavad reesõitu teha.

Näiteks ühel kaunil talvepäeval viidi tuntud näitlejate seltskond Altjale kõrtsi. Seejärel üksi tagasi tulles tekkis Katrinil kõrge ürgmetsa all oma hobusega sõites nii muinasjutuline tunne, et seda on raske sõnadega kirjeldada.

"Ma ei tea, see esimene lumi - puud olid nii suured, selline postkaart tuleb silme ette, tõesti lõi pahviks," püüab ta siiski nähtut edasi anda.

Katrin käis sügisel ratsa isegi Vihulas europarlamendi saadikuid valimas, sest niikuinii oli vaja väike treeningsõit teha, miks siis mitte koos oma lemmikuga valima minna.

Sai talu koos hobustega

Kui Katrin oli veel väike tüdruk, meeldis talle hirmsasti ratsutamine, nagu paljudele tema eakaaslastele. Hobustega puutus ta esimest korda kokku Tondi maneežis, kui ta polnud veel üheksaaastanegi.

"Eks ma juba siis unistasin oma hobusest, kuid suuremat hobusepidamise plaani veel polnud," ütleb nüüdne Mätta ratsatalu perenaine, kelle hoole all on praegu kümmekond hobust ja hulk väiksemaid loomi peale nende, näiteks eeslid, kitsed, lambad, kanad ja palju koeri-kasse, kes kõik tähelepanu vajavad.

Hobused ja need teised loomad tulid tema ellu tegelikult koos taluga. Nimelt sõideti Lääne-Virumaale lehekuulutuse peale eesti tõugu mära vaatama. Kuna talugi oli müügis, läks nii, et koos hobusega osteti ka talu.

"Et olin saanud praktika eest litsentseeritud eesti tõugu täku, siis oli esialgu mõte hakata siin eesti tõuhobuseid kasvatama," räägib Katrin, kes oli õppinud loomulikult hobusekasvatuse eriala.

Paari aasta eest aga tekkis suunamuutus, sest Katrinil tuli tahtmine teha midagi uut ja põnevat. Nii tõi ta talli iiri mustlashobused.

Mitte et eesti hobused igavad oleksid olnud, aga nende kasvatajaid on Maarjamaal üksjagu palju, kuid omapärase välimuse ja silmavaatega iiri hobused aitavad sel talul teistest paremini eristuda.

Seda võib tunnistada igaüks, kes neid siniste silmade ja "alt laienevate pükstega" edevaid mustlashobuseid on näinud.

"Nad on tõesti hästi atraktiivsed ja põnevad," kiidab Katrin. Ja lisab veel, et nad on eesti tõuga võrreldes pisut leebemad ja vähem jonnakad.

Hindab rahu ja tasakaalu

Kui Katrin oma argipäeva kirjeldab, alustab ta sellest, et hommikul tuleb hoolealustele põhk alla ja hein ette panna.

"Aga ma olen teinud oma elu selles mõttes lihtsamaks, et hobused elavad meil välipidamisel," täpsustab Katrin. Välipidamine tähendab seda, et hobused saavad vabalt valida, kas tukuvad varju all või jooksevad vabalt ringi.

Kui nad oma loomulikus keskkonnas toimetavad, ei heiduta neid ka tänavuse talve paks lumi ega pakaselised ilmad. Pigem ei meeldi neile tuul, iseäranis siis, kui nahk nende seljas on märg.

Kui Katrin räägib hobustest, löövad ta silmad särama. "Hobused oma loomu poolest tahavad rahu ja harmooniat. Nad on rohusööjad loomad, kes vabas looduses elades pidid kogu aeg olema valmis põgenema. Hobustele ei ole antud sarvi ega midagi muud, millega end kaitsta. Nende ainsad kaitsevahendid on jalad. Kui neile jäävad rahulikud puhkehetked karjas, siis oskavad nad seda nautida. Ma arvan, et see rahulik koostoimetamine mõjub ka inimestele alateadlikult hästi ja tõmbab hobuste poole. Peale selle on nad läbi aegade olnud inimeste abilisteks."

Mätta turismitalu meelitab inimesi maale ja hobuste juurde nii suvel kui talvel. On ratsutamishuvilisi, on kärarikkamaid seltskondi, kes käivad saunapidu pidamas, on peresid, kelle pisipere imetleb ratsatalus elavaid loomi.

Eriti palju on tänavusel talvel käinud reesõitjaid, et saada vahetut kontakti loodusega. Nii sõidetakse kuljuste kõlinal läbi lume kõrge koolduva ürgmetsa all, lapitekid reele paigutatud põhupakkidel, vaikuses kostmas vaid hobuse ühtlane hingamine.

Teinekord kutsutakse Katrin oma hobustega mõne lähedal asuva mõisa juurde, et külalisi kaarikuga vedada.

Katrin näib tõepoolest oma eluga rahul olevat ning ei kurda liiga rahuliku maaelu üle.
"Vahel võib minna nii rahulikuks, et rahu hindamiseks on vaja veidi rahutumat perioodi. Selline veider tegelane on inimene, et hea äratundmiseks peab vahepeal halb olema," filosofeerib Katrin, kes Tallinna, oma sünnilinna, satub haruharva.

"Tallinnas tuleb selline värin või närvilisus sisse, kontrast on väga suur. Aga jah, mingitel hetkedel on vaja äärmusi, et end pärast jälle hästi tunda," põhjendab ta.

Siinjuures rõhutab Katrin ka emotsionaalset toonust, mida hobustega tegelemine ja isegi nende patsutamine talle annab.

Teiste siinsete ratsatalupidajatega saab Mätta ratsatalu perenaine hästi läbi, mingit ärapanevat konkurentsi ei ole ja pigem tehakse koostööd. Mätta ratsatalu kuulub ka Lahemaa koostöövõrgustikku Ehedad Elamused Lahemaal.

Unistab kalessist

Seoses hobustega on Katrinil oma unistus: tahaks niisugust uhket kalessi, mida saavad vedada mitu hobust korraga. Küll oleks vägev nendega mõisate vahel sõita ja rahvale lõbusõitu teha.

"Mu väike unistus on kokku saada uhke paarisrakend veel uhkema kalessi ette või midagi sellist. Algust olen omapead siin teinud - puhtalt vajadusest võtsin hiljuti kätte ja panin kaks hobust lumesaha ette, sest lund oli juba nii palju, et ühe hobuse jõust jäi väheks ja traktorit majapidamises pole. Targad hobused mul, et kohe aru said, mida on vaja teha, ilma et oleks paaris käimist enne harjutanud," räägib noor perenaine.

Katrin on pikki tunde internetis igasuguseid uhkeid hobusõidukeid imetlenud. Ja kuigi suu jääb lahti, kui neid vaatab, annab ta endale aru, et hind on üsna soolane. Isegi korraliku auto saaks odavamalt kätte.

"Olen küsinud selle jaoks EASist toetust, kuid neile tundub hipoteraapia palju innovaatilisem," sõnab Katrin veidi irooniliselt. Teine unistus on rajada tallu maneež, kus saaks aasta läbi ja iga ilmaga ratsutada ning hobuseid õpetada.

Kuulan Katrinit, kes pakub jutu kõrvale meega teed ja omavalmistatud muffineid, ise aga mõtlen, kuidas üks habras neiu seda kõike jaksab, mistõttu pakun end ja toimetuseperet sõnnikuveotalguile appi.

"Jätame meelde!" kõlab naerune vastus.

Hipe Rohila
sõber naaberkülast

Mina sain Katriniga kokku sel moel, et mul oli kodus kits, kes otsis sokku. Kui nad olid Tallinnast Paasile tulnud, olin mina esimesena nende ukse taga ja küsisin laenuks sokku. Oleme Katriniga tunde istunud saunalaval ja tünnis, kuulanud linnulaulu ning rääkinud naistejuttu. Ta on vapustav inimene, kes on suutnud meie maailma oma enda maailma luua. Teda ei kõiguta asjad, mis meie linnainimesi tänapäeval kõigutavad.

Ta on õrnahingeline ja jäägitult pühendanud oma elu hobustele. Aga ta peaks hobuste kõrvalt ruumi jätma ka teistele asjadele. Alati, kui ma sealt ratsatalust mööda sõidan, olen palunud talle jõudu ja jaksu ja õnnistust, et tal need asjad ikka hästi läheksid.

Madis Jürgen
ajakirjanik

"Kes Katrini juurde satub, sellel tuleb peale suur alaväärsuskompleks - kuidas üks inimene küll nii palju jõuab! Tüütute külalistega suhtlemine võtab ju ise jubedalt auru ära. Siis veel õu lumest puhtaks lükata, sitt boksist välja ajada, saepuru asemele tuua, heinad-kaerad ette tirida! Normaalsed inimesed tõmbavad ennast ammu televiisorite ees kerra, tekk ümber tagumiku, kui Katrin kolistab ikka veel tallis ämbritega. Kogu selle tralli juures, mis Katrinil iga päev läbi tuleb teha, on ta ebaeestlaslikult lahke ja naerusuine.

Oleme Katriniga arutanud, et kunagi võiks teha regedega pikema sõidu. Võib-olla mööda vana hansaaegset taliteed Pärnust Tartusse üle lumise Soomaa, nagu vanasti. Uuriks vanu raamatuid - et kuidas see kunagi käis. Päris põiki üle Eesti oleks vist palju tahta. Tänavusel talvel oleks pidanud seda tegelikult tegemagi. Aga loodame, et tuleb edaspidigi lund.

Üks asi veel, mis iial meelest ei lähe - kui hästi Katrini kodus süüa tehakse. Kes seal majas laua tagant tõuseb, sellel on kõht head-paremat nii täis, et silme ees virvendab. Katrini ema ütleb minejatele alati hoiatuseks: vaadake, et pead vastu madalat piita ära ei löö. Kui ei ütleks, jookseks peadpidi vastu seina, ja laul oleks lauldud ka, ma arvan.

Katrin Jõgi
• Sündinud Tallinnas.
• Alustas ratsutamisega 8aastaselt Tondil.
• Õppinud hobusekasvatuse eriala.
• Tuli Paasile ratsatalu pidama kaheksa aasta eest.
• Talus elavad peale hobuste veel eeslid, kitsed, lambad, kanad, koerad, kassid.

Viimastel aastatel West Endi ja Broadway teatrikülastajaid lummava ja mitmeid auhindu võitnud spioonikomöödia „39 astet“ proovid Rakvere Teatris on edukalt käivitunud.
John Buchani epohhilooval romaanil ning Alfred Hitchcocki klassikaks saanud filmil põhinev Patrick Barlow näidend nõuab näitlejailt vaieldamatut tippvormi. Kuigi lavaversiooni autor Barlow annab oma juhistes trupile ja
lavastajale üsna vabad käed, ei jäta ta rõhutamata: „Väga palju selles loos sõltub teie näitlejate olümpiavormist. Kaalu kaotamine võib olla seejuures hindamatuks abiks."

Tõepoolest, kogu lavaloo koos kõigi verdtarretavate mõrvade, kiirete tegevuslike pöörete, lennuõnnetuste, puuduvate sõrmede, meeleheitlike põgenemiste ja rohkem kui kolmekümne tegelasega esitavad neli näitlejat ning nii vaimne kui füüsiline vorm on ülivajalik.

Prooviperiood on toonud ka mõningaid tagasilööke, nimelt juhtus peategelast Richard Hannayd kehastava Velvo Väliga juba kolmandal proovipäeval ootamatu tööõnnetus: „Astusin põgenemisstseenis lavale tormates ämbrisse ja vigastasin
oma sõrme!", kommenteerib Väli. Nüüdseks on näpuviga parandatud ja proovid taas täies hoos.

Ka näitleja Peeter Rästas on tulevase spioonikomöödia proovides ületanud nii ennast kui raskusi:„Jah, rabasin tööd nii, et ninast veri väljas," selgitab Rästas veidrate
plekkide päritolu oma tekstiraamatus.

Liisa Aibel ja Üllar Saaremäe on aga juba enne esietendust saavutanud autori poolt nõutava tipp-vormi. „Ma tunnen ennast sama heas vormis kui Eesti suusatajad Vancouveri olümpial," tunnistas Saaremäe, kes lisaks aktiivsele
proovitööle jõuab planeerida ka teatri järgmist hooaega.

 

Eile kohtusid Rakvere linnavalitsuse ja Facio Ehituse esindajad, et arutada Rakvere reaalgümnaasiumi ehitusega seonduvaid erimeelsusi.
“Ehitus ei käi nii aktiivselt kui muu, tahaks rohkem näha ehitust, kui juriidilist debatti,” põhjendas kokkusaamist Rakvere linnapea Rannar Vassiljev.

Linnapea sõnul on siiski lootust, et asi laheneb rahumeelselt. “Järgmisel nädalal vaatame, kas olukord on paranenud või mitte, aga loodame, et õnnestub mõistlikult ja senise ehitajaga jätkata,” lisas Vassiljev.

Rakvere reaalgümnaasiumi juurdeehituse ehitamiseks algselt parima pakkumise teinud Kaamos Ehitus OÜ võttis mullu juulis oma pakkumise tagasi ja Rakvere linnavalitsus kuulutas parimaks pakkujaks Facio Ehituse ASi.

Kõigi reaalgümnaasiumis tehtavate tööde kogumaksumus on ligi 20 miljonit krooni, millest 85% on euroraha, 15% tuleb linnaeelarvest. Rekonstrueeritakse koolihoone fassaad, aula ja õueala ning ehitatakse juurde uus spordihoone koos aatriumiga. Soetatakse ka uus spordisaali ja garderoobide inventar ning lavatehnika. Tööd peavad valmis saama 1. septembriks.

Seoses Riias mai lõpus toimuva NATO Parlamentaarse Assamblee kohtumisega võib Läti ajutiselt katkestada Schengeni lepete täitmise ning sulgeda piiri Eesti ja Leeduga, kirjutab Lietuvos Rytas.

 

Piiride sulgemine tähendab, et taastatakse piiri kontrollpunktid, mis takistab maanteevedusid. Läti on juba hoiatanud naaberriike, et seitsmel Leetu viival maanteel ja kolmel Eestisse viival maanteel hakatakse korraldama pistelisi kontrolle.

Kontrolli tõhustatakse ka Riia lennujaamas.

Leedu autoveofirmade liit Linava on juba soovitanud oma liikmetel sõita kohtumise ajal Venemaale Läti asemel Valgevene kaudu.

400 osavõtjaga NATO Parlamentaarse Assamblee kohtumine toimub Riias 28. maist 1. juunini.

Sõmeru vallavõimud ei nõustu päästeteenistuse arvamusega, et laupäeva hommikul põlenud Raud­lepa bussiootepaviljoni ei süüdatud.

Ida-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Alar Tetting ütles, et tulekahju on alguse saanud hoone seest ja süütamist ei saa bus­siootepaviljoni põlengu põhjuseks pidada. Juhtivinspektori hinnangul on tegemist pigem hooletusega lahtise tule kasutamisel.

Kahel korral sündmuskohal käinud Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ei ole päästeteenistuse spetsialisti arvamusega nõus. Vassiljevi väitel oleks ta päästeteenistusega nõus, kui põleng oleks alguse saanud prügikasti visatud suitsukonist. Aga prügikast ei olnud vallajuhi andmetel seal, kust tuli alguse sai.

Vassiljevi sõnul on ta rääkinud muinsuskaitse esindajatega ja riikliku kaitse all see ehitis ei olnud. Küll aga on Raudlepa bussiootepaviljon üks vähestest ja ilusamatest kuuekümnendatest alles jäänud rajatistest.

Bussiootepaviljon kuulub maanteeametile ja on antud hooldada vallale. Vallavanema sõnul vestles ta Ida regionaalse maanteeameti esindajaga ja lähitulevikus otsustatakse, kas bussiootepaviljon taastatakse või ehitatakse uus. Küll lubas regionaalse maanteeameti esindaja teha põlengu kohta politseile avalduse.

Ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, et politseile ei ole bussiootepaviljoni põlenguga seoses avaldust veel tehtud.

Turvateenistus avastas pühapäeval Tamsalus Koidu tänava kaupluses, et poodi järjepanu kolmandat korda sisenenud mees on eelneval kahel korral viina varastanud.

Poe turvatöötaja avastas videosalvestist vaadates, et üks ja sama mees on käinud kahel korral kaupluses ja mõlemal korral viina varastanud.

Turvatöötaja kutsus kohale politsei.
Koos korravalvuritega sisenes poodi ka varguses kahtlustatud 37aastane mees, kelle politseinikud kinni pidasid.

Eelmise nädala reedel nabis turvatöötaja Rakveres Tallinna tänava kaupluses kinni 44aastase kliendi. Kontrollimisel avastati mehe põuetaskust kauplusest varastatud viinapudel, millel oli kork juba lahti keeratud.

Päev varem jäi Tapal Pika tänava kaupluses mundrikandjatele vahele 23aastane mees, kes oli üritanud varastada 19 tahvlit šokolaadi, mille väärtus kokku oli 927 krooni.

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurörina teist ametiaega jätkav Dilaila Nahkur-Tammiksaar muretseb sagedaste politseireformide ja ülekoormuse all ägavate uurijate pärast.
Millegipärast on mul tunne, et teie lemmiklaulja on Tom Jones.
Mitte minu, pigem ema. Mina ei saanud ju endale nime panna. Eks see 1960. aastatel üks suuremaid hitte ("Dilaila" - toim.) oli.

Tavaliselt unistavad tüdrukud laulja või filminäitleja karjäärist. Kuidas sai teist prokurör?
Käisin Tallinna 22. keskkoolis, mis praegu on Westholmi gümnaasium. See asub riigiprokuratuuri vastas.

Eks me nägime Eesti NSV prokuratuuri maja ja väljuvaid ning sisenevaid vormis inimesi. Kuni keskkooli lõpuni ei saanud me aru, mis see prokuratuur on ja millega tegeleb. Kuna Balti jaam on teisel pool, siis arvasime, et need mustas vormis inimesed on Balti jaama töötajad.

Meie jaoks oli Laari tänaval asuv miilitsajaoskond palju tähtsam asutus. Miilitsavormis mehed käisid pargis ringi ja kutsusid meid korrale.

Et tegemist oli muusikakallakuga kooliga, siis enamik mu klassikaaslasi olid lauljate, näitlejate ja kultuuriinimeste peredest. Mina küll ei laula ega tantsi, olin seal koolis elukoha järgi. See seltskond ja kool olid minu jaoks hästi arendavad ja hoopis teistmoodi, kui ülejäänud elu on olnud.

Keskkoolis õppides mul õiguskaitsega tegelemiseks soovi ei olnud. Loomulikult oli ka minu unistus loominguga seotud. Tahtsin saada filmirežissööriks, aga kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Tahtsin minna Moskvasse kinoinstituuti, kuid tervis ei lubanud tookord väljaspool Tallinna õppida. Seetõttu läksin seda rada pidi, mida minu ema tahtis. Ema unistas, et tema tütrest tuleb jurist. Siis ei saanud ma aru, mida nad teevad ja mis kasu Eestile toovad.

Olgem ausad - tööle ei tahtnud minna. Mõtlesin, et lähen siis õpin edasi.
Läksin alguses majandustehnikumi õigusteadust õppima. Tahtsin hirmsasti uurijaks saada, sest jätkuvalt tundsin, et see miilits on üks õige koht, kus on huvitav töö. Miilitsasse mind ei võetud. Öeldi, et meil on ainult kõrgharidusega inimesed. Siis ei jäänudki mul muud üle kui paluda, et mind prokuratuuri sekretäriks võetaks. Sealt see prokuratuuri töö alguse saigi.

See oli minu jaoks ajutine. Jätkuvalt oli plaan, et kui ülikooli lõpetan, lähen uurijaks. Aga elu kujunes nii, et prokuratuuris oli väga meeldiv kollektiiv ja väga huvitav. Seal aasta töötanud, tundus, et pigem prooviks prokuröri tööd. Kohtus käimine on huvitav. Minu esimene töökoht oli Mere rajooni prokuratuur, mis tegeleb Lasnamäega. Minu juhendaja oli ka endine vaimustav õppejõud Priit Männik, kes praegu on sisekaitseakadeemia rektor. Paaril korral käisime temaga kohtus ja pärast seda sain aru, et minu koht on prokuratuuris.

Mis teemal oli esimene kohtuistung?
Esimene istung oli 8. märtsil. Öeldi, et hästi lihtne ja ainus eestikeelne asi. Üks naine oli ebaseaduslikult tõstnud oma naabri korterist välja. Kui kohtusse läksin, oli seal paanika lahti, sest nn kerge asja süüdistatav lubas end põlema panna. Kõik võtsid asja tõsiselt, sest ta oligi end varem oma maja ees korra põlema pannud.

Kohtus jooksid kõik mööda nurgataguseid ja otsisid kanistreid. Süüdistatav oli kurnatud ja rasket elu elanud naine, kes ei olnud nõus, et tema elamisest oli tehtud ühiskorter.

Mina olen selle põlvkonna prokurör, kes lükati n-ö tanki ette, et minge ja istuge. Istusime nii tapmiste kui ka vägistamiste protsessidel. Oli väga raske, sest mu vastas olid advokaadid, kes alustasid oma juttu sellest, et on 40 aastat advokaadid olnud. Ja nii mõnigi ütles, et ei ole nii rumalat prokuröri näinud kui see tütarlaps nende vastas. See oli 1990ndate algus, kui kaadrit oli vähe.

Lisaks toredale kollektiivile puutuvad prokurörid kokku moondunud laipade, vägistatute muserdatud hingega. Kas olete pidanud oma valikut kahetsema?
Eks see võistlev menetlus ja eeluurimise juhtimine muutis paljutki. Oli aastaid, kus me uurijatega eriti kokku ei puutunud. 2004. aastast on kõik kardinaalselt muutunud ja minu meelest on see meie elukutse aina huvitavamaks ja paremaks teinud.

Raamatukogusündroom on lõppenud. Kümme aastat olin nagu raamatukoguhoidja, vaadates, et mul oleks toimikud olemas, läbi loetud ja õigesse kohta pandud. Sisulisest uurimisest ei teadnud midagi. Tähtis oli, et kas asi on paberil ilus ja kas seda saab kohtusse saata.

Sisejulgeolekuga tegelevatest ametkondadest on ilmselt kõige enam reformitud politseid. Kas olete huvi tundnud, kui suur koormus on uurijatel?
Ikka. Kogu oma karjääri olen ma näinud ainult reforme politseis. Kord konstaablid uurivad ja siis jälle ei uuri. Prokuratuur on viimane, kes sellest teada saab.

Loomulikult hoiame silma peal koormustel. Ega me muidu prefektuuri juhtkonnaga nii sageli ei kohtuks. Kui varem oli politseinike arv siin piirkonnas piisav, siis viimastel aastatel on seda vähendatud ja see teeb ka meile muret.

Mulle tundub küll, et uurijad on ülekoormatud. Seda on nende olemusest näha. Kõik peavad 20-30 asja tegema ja siis on neil kümme prokuröri seljas, igaüks nõuab oma - et on kiire ja tehtagu see ära. Siis uurijad laveerivad, kelle oma on tähtsam. Seepärast on meil ka prioriteedid seatud. Lükkad roolijoodiku tahapoole, tegeled alaealisega, siis vahialusega, siis narkodiileriga.

Samas ei jõua ma neid ära kiita. Mõnikord üritavad uurijad isegi haiguslehelt tööle tulla, et kas tahate, ma teen selle ära. Oleme üritanud ka osa toiminguid ise ära teha. Kui kannatanult on vaja kaht asja küsida, siis ei hakka sellepärast uuesti politseisse asju tagasi saatma.

Kui suur koormus võiks teie hinnangul olla ühele uurijale normaalne - et paar rasket asja ja siis ülejäänud kergemad?
Ühel uurijal ei tohiks olla käes üle 10-15 asja. Et kui inimene uksest sisse tuleb, ei hakkaks uurija mõtlema, kas ta on kaheksandast või üheksandast asjast või kas ta üldse ongi tema juurde. Siit seegi, et uurija küsib inimeselt, kes ta on, ja saab vastuseks, et ise kutsusite. Siis hakkab uurija mõtlema, miks ta kutsus.

Kas suur ülekoormus tähendab ka töö madalamat kvaliteeti?
Ka kvaliteet võib kannatada. Et ülekuulamised on lühemad ja võib-olla ei küsita kõike, mida vaja. Aga mis kindlasti kannatab, on tähtaeg. Üritad igas asjas nagu midagi teha, aga valmis ei saa midagi.

Lääne-Virumaal on olnud mitu juhtumit, mille puhul kohtumeditsiiniline ekspertiis ei ole suutnud tuvastada surma põhjust. Kui kõrgeks hindate ekspertiisi taset Eestis?
Kui võtta aluseks kohtuotsused, siis on meie ekspertiisidel hea tase. Mis puudutab roiskunud laipu, siis isegi tipptasemel ekspertiis ei suuda surma põhjuse tuvastamist sajaprotsendiliselt tagada.

Mul on olnud isegi juhtumeid, kus isik on tapmist tunnistanud, kuid kuna ükski ekspertiis seda ei kinnita, siis oleme läinud kohtusse vägivalla paragrahviga.

Võib-olla tõesti olen vaadanud liiga palju dokumentaalfilme Ameerika ühendriikide kriminalistide tööst. Aga kohtusse minnes satute silmitsi kaitsjate, vandeadvokaatidega. Kas teie hinnangul on nende tegevus suunatud sellele, et süütu inimene ei saaks karistada, või hoopis süüdlase süüst puhtakspesemisele?
Kaitsja peabki leidma süüdistuses kõik nõrgad kohad. Vaevalt on kaitsjate eesmärk musta valgeks rääkida, valetada või petta.

On olnud juhtumeid, kus inimene tunnistab end süüdi, kuid prokurör lõpetab kriminaalmenetluse ära. Inimene tunnetab, et on valesti käitunud, kuid kõik teod ei ole kuriteod, vaid võivad olla ka väärteod.

Kuidas kommenteerite advokaatide eetikakoodeksit ja mõningaid rahvusvahelisi seadussätteid, mis ütlevad, et kui süüdistatav tunnistab kaitsjale, et on tapnud inimese, kuid ei taha, et see kohtus välja tuleks, siis kaitsja ei tohi tunnistusest iitsatadagi?
Kõik on õige. Siin ei ole mitte midagi teha.

Kas Eestile oleks vaja Ameerika ühendriikides kasutatavat vandemeeste süsteemi, kus ütluste muutmine, ütlustest loobumine ja muud trikid tooksid vältimatult süüdimõistva otsuse?
Ma ei usu, et nii väikses õigusruumis, nagu on meil, see vandemeeste kohtusüsteem midagi kvaliteedi osas parandaks. Meil on suhteliselt kulukas kohtusüsteem - võimalus läbida kolm astet. See on küll kulukas, kuid tagab õiged lahendid.

Mul ei ole tulnud kordagi pettuda riigikohtu lahendites. Ja üritan kõik keerulised küsimused Tartuni tõugata, et meil oleks lahend olemas, mida saame siin iga päev rakendada.

Et ressurssi kokku hoida, armastab prokuratuur lühimenetlusi, kus kolmandik karistusest automaatselt ära langeb. Ütleksin, et karistusest on tehtud mingi kauplemisobjekt.
Jah, eks ta mõningal määral on. Aga ega kannatanu ei ole reeglina karistusest huvitatud, vaid tahab, et kahju oleks hüvitatud. Et otsus tuleks kiiresti.

Pigem küsivad kannatanud üldmenetluse puhul, kas ei saaks kuidagi kiiremini. Ja meil on piinlik selgitada, et läheb veel aasta või kaks. Ja võib-olla mõistetakse kohtualune hoopis õigeks ja nad ei saa üldse midagi.

Inimestele on tähtis ka lahendi saamine - et see just oligi pahategija. Tahavad teda näha.

Siia tulles üllatasid mind ja tekitasid isegi teatavat šokki pikad menetlustähtajad. Nelja aasta möödudes tuli alles kutse kohtusse. Me otsisime maja pealt prokuröri, et kes asja on üldse kohtusse saatnud.

Palun pange end korraks Aaspere postkontoritöötaja nahka. Teda on püstoliga sihitud. Ta ei teadnud tookord, et see on õhupüstol, ja tundis tõsist surmahirmu. Natukese aja pärast kuuleb, et sihtija on vanglast enne tähtaega vabastatud. Mis tunne võib tal olla?
Ta peaks olema õnnelik. Isik sai karistada. Ta pandi vangi. Need noormehed olid varem karistamata. Palju meil pannakse vanglasse inimesi, kes on varem karistamata? Ainult tapjaid, mõnikord röövleid.

Vanglas on neid, kes hästi käituvad, niivõrd vähe. Enne tähtaega vabanemisi on väga vähe. Selles suhtes ma ei näe, et kannatanu peaks kuidagi pettunud olema või ennast halvasti tundma.

Mida olete tundnud, kui kolm päeva olete haigena toas istunud? Tahaks juba välja, inimesi näha. Aga arst ei luba. Vanglas istudes on kogu aeg kuus inimest ümberringi. Kogu aeg ühed ja samad. Ega muidu vangid ei unista oma Murru vanglast.

Riik on andnud selge suunise - politseinikud sundpuhkusele ja võimalikult vähe vanglakaristuse määramist kurjategijatele.
Oleme kuulnud, et osa politseinikke peavad sundpuhkusele minema. Samas kinnitatatakse, et allesjäänud teevad vajaliku töö ära.

Meie lähtume, ja kohus lähtub, oma otsuste tegemisel seadustest. Kuigi, jah, olen kuulnud, et kaitsjad lehvitavad justiitsministri suunisega ja nõuavad, et vanglakaristus asendataks tingimisi karistusega.

Ida-Virumaal puutuvad prokurörid kokku ka organiseeritud kuritegevusega. Kas olete pidanud tundma oma töös hirmu, on teid ähvardatud, või vastupidi - meelehead pakutud?
Ei ole ähvardatud, ei ole pakutud.

Minu vastuvõtul on käinud nii Vassili Satšuk kui teised "prominendid", kes leiavad, et neid uurimisasutuses taga kiusatakse. Nad on jätnud päris tagasihoidliku ja normaalse inimese mulje.

Alguses, kui siia tulin, mõtlesin küll, et see on karm piirkond ja kes teab, mis siin toimuma hakkab. Linn ise näeb suhteliselt jube välja.

Olen kuulnud kolleegidelt - kui me nüüd oleme hakanud eriti tõhusalt vara konfiskeerima -, et vanglast on hakanud jutte tulema, kuidas üks või teine sajatab, et küll ma prokurörile veel näitan, võttis mu auto ära. Selliseid signaale on küll juba.

Võib-olla on see esimene rusikaga vehkimise reaktsioon. Aga kes teab. Igaks juhuks oleme need ähvardajad fikseerinud. Et kui peaks ennetähtaegse vabanemise teema tulema päevakorda, siis tuletame meelde.

Või kui midagi juhtub.
Jah, siis on ka teada.

Kuidas puhkate, mida vabal ajal teete?
Minu jaoks on kõige parem puhkus see, et olen lihtsalt kodus ja ei tee mitte midagi. Aga kuna minu abikaasa armastab rännata, siis pikemad puhkused oleme reisinud.
Lühematel puhkustel külastan sõpru, sugulasi ja tuttavaid - et oma lubadusi täita.

 

Homme võistlevad Simuna kihelkonna laululapsed Muuga mõisas.

Laekvere rahvamaja ju­hataja Õilme Lainesaar üt­les, et ettevõtmine toimub juba kuuendat korda ning alati leiab see aset mõisates. "Laulukonkurss korral­datakse järgemööda Salla, Avanduse ning Muu­ga mõi­sas, olenevalt sellest, kes on ürituse organi­see­rija," selgitas ta.

Võistlustulle asuvad endise Simuna kihelkonna territooriumil tegutsevate rahvamajade laulustuudiote lapsed.

"See on solistide konkurss, see tähendab, et esi­nejad astuvad üles ühekau­pa," selgitas Lainesaar.
Konkursil esineb umbes kolmkümmend noort lauljat. Kõige pisemad on kolmeaastased. 

11. ja 12. märtsil on Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis akadeemilised märtsipäevad, mida on peetud igal kevadel alates 2002. aastast.

Kui algusaastatel oli tähelepanu pööratud peamiselt kolledži tudengitele ja personalile, siis nüüd on valitud teemasid ja loenguid, mis arvestavad üldsuse huve.

Märtsipäevadega soovitakse linna- ja maakonna elanikele tutvustada kolledžis tehtavat, samuti Pikk tn 40 asuva hoone märkimisväärset minevikku ning suurmehi, kes kolledži majas on tegutsenud.

Iga kord on märtsipäevade kava teistsugune, kuid alati on kindel emakeelepäeva tähistamine. Näiteks viiakse sel päeval tõrvikutuli Fr. R. Kreutzwaldi ausamba juurde.

Teiseks märksõnaks on "ajalugu". Et kolledži õppehoones on alates kreiskooli ajast XIX sajandi alguses haridust omandanud paljud Eesti ajaloos tuntud suurmehed, siis on tänane koolipere võtnud nõuks neid ja nende tegemisi põhjalikumalt tutvustada. Kreutzwaldi, Faehlmanni ja Kunderiga on juba algust tehtud, nüüd on järg Adoffi käes.

Käesoleva aasta märtsipäevade sisust toovad korraldajad välja vahetunni pedagoogika teema, linnaarhitektuuri problemaatika ning lugemisaastaga seonduva.

Neljapäeval, pärast direktori avasõnu, pakutakse võimalust kuulata Sirje ja Georg Aheri tutvustust projekti "Aktiivne ja turvaline koolipäev" kohta. Eripedagoog ja koolitaja Pille Kriisa räägib kooli vahetunnist kui uurimisobjektist.

Päeva teises pooles antakse ülevaade ehitusmeister Ferdinand Gustav Adoffi tegevusest, kelle sünnist möödub tänavu 120 aastat ning kes alustas oma haridusteed Rakveres Pika tänava kreiskoolis. Adoffide kui Rakvere ehitusmeistrite perekonnast räägib muuseumipedagoog Kaja Visnapuu. Tänapäevasest ja tuleviku Rakverest ning selle arhitektuurilisest omapärast annab ülevaate Rakvere linna peaarhitekt Raul Järg.

Reedene emakeelepäeva tähistamine algab traditsioonilise kogunemisega Fried­rich Reinhold Kreutzwaldi ausamba juures. Päev jätkub ettekannetega kolledži saalis. Lugemisaasta taustal analüüsib TLÜ lastekirjanduse dotsent Mare Müürsepp tänaseid lasteraamatuid ning annab soovitusi raamatute valikul.

Lääne-Virumaa keskraamatukogu juhataja Õie Tammissaar annab ülevaate lugemisaasta põhimõtetest ja tegevusest Virumaal ning lugemispesade loomisest räägib Anneli Laamann, kes on lugemispesa projektijuht Põhja-Eestis.
Märtsipäevade raames on avatud ka näitus uuematest lasteraamatutest.

Teise eesti meeste tantsupeo naisjuhtide komisjon Kaie Kõrbi juhtimisel valis Tallinnas Solarise aatriumis peo esitantsijaks ehk Põrguvürstiks Priit Liiu.

Kümnest eesti tantsitavama mehe konkursi videovooru läbinust astus Solarises hindajate ette seitse. Võitja Priit Liiu teenis žürii esimehelt Kaie Kõrbilt ja pealavastajalt Maie Oravalt maksimumpunktid.

Kaie Kõrb ütles, et oli Priit Liiu tantsust meeldivalt üllatatud. "Väga hästi tantsis. Väga hea väljendusega, väga julgelt ja väga mehelikult. Mehelikku tantsivat meest on raske leida, aga tema oli tõeliselt tantsiv mees ja usun, et tantsupeoks ta saab veel mehelikumaks," kõneles Kõrb.

Maie Orava sõnul tõid Liiule võidu mehelik olek, koreograafia ja füüsis. "Roll eeldab, et ta on võimukas allmaailma valitseja. Soeng ja kostüüm seda kuvandit küll ei toetanud, aga kui panna ta kuldsesse frakki, muutub kõik käigupealt," oli Orav kindel.

Tulevane Põrguvürst, Tallinna ansambli Sõleke tantsija Priit Liiu hindas konkurentsi tõsiseks. "Leidsin päris mitu tantsijat, kes oleksid võinud võita," arvas ta.

"Tublid mehed, kes julgesid välja tulla," märkis üks peo üldjuhte Ülle Feršel. "Meeste tantsupidu on mehi niimoodi tiivustanud, et tihtipeale näeme, kuidas mehed tantsivad segarühmades naised üle. Nad on palju julgemad ja avatumad kui varem," kiitis ta.
Maie Orav nimetas kahjutundega, et kolme video saatnu hulgas, kes tant­sima ei ilmunud, oli veel üks po­tent­siaalne Põrguvürst. "Aga konkursi tingimused olid sellised ja ta jäi kon­kurentsist välja," sõnas tantsu­juht.

Eripreemiaga hinnati kahe mehe tantsus silma paistnud võistluse noorimat osavõtjat Kaur Pesorit. Koreograafiapreemia pälvis Ene Jakobson, kelle õpilane ja tantsu esitaja on tulevane Põrguvürst.

Žüriisse, mida juhtis baleriin Kaie Kõrb, kuulusid meeste tantsupeo idee autor ja pealavastaja Maie Orav ning peo üldjuhid Ülle Feršel, Linda Pihu, Mall Järvela, Erika Põlendik ja Marina Kuznetsova.

Rakvere staadionil 13. juunil toimuv teine eesti meeste tantsupidu kannab pealkirja "Elemen­taal­ne" ning ühendab endas ülemise ja alumise, maa ja taeva, mehe ja naise allikaenergiad, sest kõik on koosluses ja üks. Põrguvürst, kes tuleb oma valdusi üle vaatama, on peo keskne tegelane.

Ametliku maksevahendina kasutavad eurot praegu 16 riiki ja umbes 329 miljonit elanikku.
Eesti valitsus kiitis eile heaks euro kasutuselevõtuga seotud seadusemuudatused ja saatis edasi riigikogu menetleda, et oleks loodud eeldused Eesti eurole üleminekuks 2011. aasta 1. jaanuarist.

Kindlasti on eestlastel raske loobuda oma Eesti kroonist, mis nagu eelmiselgi korral ei jõua kahtkümmend aastatki välja venitada. Aga teisalt on euro kattevara võrreldamatult suurem krooni kattevarast, ja kui üdini aus olla, siis on praegugi meie rahvusvaluuta otseselt euroga seotud ehk meil ongi käibel euro, kuigi teise nime all. Suurel osal rahval võetud pangalaenud on arvestatud juba ammu eurodesse ning kauplustes on mõnda aega olnud hinnasiltidel väikses kirjas kauba väärtus eurodes.

Eurole üleminek toob paljude jaoks kindlasti kaasa väikese šoki, sest hinnanumbrid muutuvad imeväikeseks, ja vähemalt esimestel eurokuudel võib tekkida lootusetu ülekulutamise oht. Kui sa ikka aastaid oled mõelnud kümnetes ja sadades kroonides, on raske oma aju ümber lülitada, et see hakkaks arvestama sente ja üksikuid eurosid. Lisaks on üleminekukurss kiireks arvutuseks üpris ebasoodne, sest eks sa katsu hindasid käigu pealt 15,65 või kas või 16ga korrutada. Põhjanaabritel soomlastel oli oma kuuega korrutamisega märksa lihtsam.

Kindlasti on vaja veel päris tükk aega pärast eurole üleminekut, et kaupluste hinnasiltidel oleksid hinnad eurode kõrval ka kroonides. Belgias, kus euro tuli käibele 2002. aastal, oli veel viis aastat hiljem näha päris palju hinnasilte, millel eurohinna kõrval oli ka hind frankides.

Kui me oleme nüüd juba päris pikalt (tõsi küll, enamasti tahtmatult) euro tuleku nimel oma püksirihma pidanud pingutama, siis lihtsalt tuleb hea nägu teha ja euro üle rõõmustada, meeldib ta siis meile või mitte.

Kui seagripioht jättis mind üsnagi külmaks, siis sagenevad teated siin-seal katustelt inimestele kukkunud jääkamakatest muudavad minu kui jalakäija üsna närviliseks.

Mida teha?

Hakata kõnniteede asemel tänavatel kõndima? Ei saa, siis on oht mõne auto ette jääda. Pealegi on autoteed ette nähtud sõidukitele.

Hakata kiivrit kandma? Hea mõte, kuigi hoolimata kaitsvast kiivrist ei peaks mu kael vist ikka mitmekilostele jäistele kamakatele vastu.

Parim mõte on vist kanda mütsi või kasutada kapuutsi (väiksemate purikate eest ikka natuke kaitsevad) ning tänavatel liikudes hoida pea püsti ja kullipilk katuseräästail. Samal ajal muidugi jälgides, mis jalge ees toimub - viimaste päevade õrn sula on muutnud tänavad juba kohati üsna libedaks.

Loodetavasti mõni tänaval vastu tulev tuttav ei solvu, kui ma teda tervitada ei märka - jalakäijana tuleb mul ju end ähvardavatel ohtudel silm peal hoida.

Kristjan Jaak Peterson, kelle sünnipäeval tähistatakse Eestis nüüd emakeelepäeva, küsis XIX saj alguses: "Kas siis selle maa keel ei või laulutuules tõusta ...". Kõik päevakohased sündmused ei mahu ära ühte päeva ja seetõttu peetakse konverentse, pidulikke koosolekuid, lugemispäevi ja -öid kogu märtsikuu jooksul.

Kadrina kooli hoovis seisab 1994. aastast emakeelesammas, mis ei ole tähtsusetu selle päeva sün­nis. Nimelt tunnistas emakeelepäeva mõtte algataja, aastakümneid õpe­ta­jaametit pidanud Meinhard Laks, kes südilt koos­tas üleskutseid, korjas allkirju, selgitas ja veenis, kulutas tükk aega tulutult ametiasutuste uksi, et just samba avamine andis talle innustust emakeelepäeva mõttest mitte loobuda.

Nelikeelne sakslane

Kadrina kooli rahval on sel aastal eriti põhjust rõõmustada. Nimelt tuleb emakeelenädala viimasel päeval, 18. märtsil Trist­veresse (nii oli tolleaegne Kadrina nimi) oma kunagisse kirikusse Reiner Brocmann, esimese eestikeelse luuletuse looja. Andeka ajastule tüüpilise barokkluuletaja, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professori, eesti vaimuliku kirjanduse edendaja, Kadrina kirikuõpetaja on uuesti elavaks loonud filosoofiadoktor ja särav sõnameister Loone Ots.

Kuidas esimene eestikeelne luuletus sündis, sellele annab vastuse pärimusteatri Loomine lustlik ja hoogne näitemäng "Carmen Alexandrinum". Näidendi tegelased on isikud, kes ka reaalselt kujundasid Eesti vaimu- ja võimuelu XVII saj algupoolel. Brocmann tuli Eestisse Saksamaalt Kolmekümneaastase sõja ja katku jalust, 1634. a.

Kõigiti oli hea, et mitmekülgselt andekas mees pani maha kreeka keele õpetaja ameti Revelis ja tuli Kadrinasse kirikuõpetajaks, sest kuigi ta oli alustanud oma maakeele õpinguid kohe Eestimaale jõudes, täiustus see igapäevast õpetajatööd tehes ja teisi kogudusi visiteerides (alates 1643. a oli ta kogu Virumaa praost). Paljud ei tea, et ligi kakssada aastat enne Petersoni kuulutas nelikeelne sakslasest Tallinna gümnaasiumi kreeka keele õpetaja: "Mina tahan eesti keeles kirjutada, teised tehku teisiti."

On uurijaid, kes peavad Brocmanni poeedipärandist tähtsamakski vaimulike laulude tõlkeid.

On teada, et Georg Müller nurisenud, et eestlastest kirikulised laulda ei oska, vaid ainult inetult määgivad.

Tegelikult polnud neid halbu proosatõlkeid kaunilt laulda võimalik. Seepärast algatasid baltisaksa estofiilidest kirikuõpetajad kirikulaulude luulekeelde panemise. Ja uute sõnade järgi oskasid eestlased laulda küll.

Kui poolteistsada aastat hiljem A. Fr. J. Knüpffer teenistusse asus, laulsid kirikulised tema ja enda rõõmuks ikka Brocmanni tõlgitud vaimulikke laule. Pärimuse järgi olnud ingli häälega Niprihärral (Knüpfferi nimi rahva hulgas) "maakeel" hästi suus, ilma selleta poleks ta saanud rahvasuust koguda arvestatavat rahvaluule kogu, sealhulgas Kalevipoja muistendeid.

Knüpffer oli agar "Beiträge" kaastööline. Eesti keele grammatikas soovitas ta toetuda soome keelele ja luules regivärsile.

Emakeel tänases Kadrinas

Kui Brocmann tõesti emakeelenädalal Kadrinasse tulla saaks, siis mida ta näeks? Mitte kaugel talle tuttavast kirikust on kool, mille õuel see sammas, meenutamaks juba enne teda kogudust teeninud Heinrich Stahli, kes koostas esimese eesti keele õpiku ja kirjutas "Kodu- ja käsiraamatu", aga ka Joachim Schwabet, Gustav Beermanni ja teisi ärksaid eestimeelseid kirikuõpetajaid.

Kadrina lähedal on sündinud Kreutzwald, kes oma lapsepõlves kodukülas lausa Kalevipoja künnivagude vahel kuulis lugusid vägilasest, kes tänu temale eeposekaante vahele sai. Siin on keele ja kultuuri hoidjaid alati olnud, aga vaevalt see Brocmannile korraga meelde jääks.

Koolis kohtuks ta loominguliste noorte inimestega, kes teevad kokkuvõtteid aasta jooksul toimunud ettevõtmistest: luulelugemisvõistlustest, omaloomingukonkursist, olümpiaadidest, uurimistöödest.

Keelenädal algab 12. märtsil V-VI klasside luge­mis­ööga. Lugemist nautivad õppurid saavad tegutseda ko­gu öö. Kirjanduslik karneval, mä­lumäng, ööfilmid kirjandusteostest, muinas­jutu­pusled ja lu­gemine, lugemine. Tule­b ka ül­la­tuskülaline. Öö lõpeb vastu­pidavama lugeja välja­selgi­ta­mi­sega järgmisel hommikul.

16. märtsil on kogu koolipäeva jooksul põhikooli õpilastel tunniplaanis ainult üks aine - emakeel. Selle vanuseastme lugemist armastavad õpilased on aastaid osalenud projektis "Lugemine on mõnus". Sel päeval tutvustatakse seda ka teistele.

Et näitlemine on samuti mõnus, siis on päeva üks osa klassidevaheline väikeste näitemängude võistlus. Külas on kooli vilistlane näitleja Erni Kask. Valmis on saanud ka selleaastane omaloomingukogumik. Päevakavva kuulub sellegi esitlus ja tublidele tasuks kinkimine.
Keskkooliosa pidutseb emakeele auks 18. märtsil. Traditsiooniks on saanud emakeelekonverents, millel sel aastal moto "Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust". Lisaks Brocmannile on külas Loone Ots.

Esitletakse õpilaste uurimusi ja almanahhi, vaadatakse teatrietendust, tehakse ise teatrit.

Jah, selle maa keeles
võib ...

5. märts oli minu jaoks väga eriline päev, see oli minu 105. sünnipäev.
Ma tahan südamest tänada sotsiaalmaja elanikke ja töötajaid, Rakvere linnavolikogu ja linnavalitsust, EELK Kolmainu kogudust, Virumaa Teatajat ja kõiki sõpru ning tuttavaid, kes mind sellel tähtpäeval meeles pidasid. Need armsad inimesed täitsid mu südame soojusega ning toa kaunite lilledega!

Lugupidamisega,
Elfriede-Helene Kukk

Lugesin hiljuti Sofi Oksane­ni ja Imbi Paju raamatut "Kõi­ge taga on hirm". Soo­vitan kõigile, kel huvi meie ajaloo vastu. Me uskusime laulva re­­volutsiooni ajal, et kui Eesti saab vabaks ja meid hakkavad juh­tima omad Eesti mehed ja nai­sed, siis ei ole kellelgi tarvis enam hirmu tunda. Kahjuks ei ole nii läinud.

Maalehes ilmunud Andres Ta­randi artiklis "Rahvas vastas parteide ülbusele üldise hirmuga" tõdeb poliitik, et kah­juks pea­vad ka Eesti vabariigi inimesed tundma hirmu. Võib juhtuda, et kuigi oled omal alal hea as­atundja, jääd töökohast ilma see­tõttu, et sa ei kuulu õigesse parteisse, ja sinu asemele valitak­se parteiline totu.

Loomulikult ei taha ma öelda, et partei liikmete seas pole kompetentseid inimesi. Näiteks kodulinlane Marko Pomerants on minu meelest väga hea siseminister. See aga ei tähenda, et par­tei iga liige sobib ministriks. Ehk kui oled ainult autot juhtinud, ei tasu kohe hakata riiki juh­tima.

Kuna meie parteide sisedemokraatia on väga nõrk, saavad karjääri teha ainult need, kes on parteijuhtidega kõiges ühel nõul ja kiidavad nende jutule takka. Küllap on see ka põhjus, miks noorpoliitikute seast ei ole viimasel ajal esile kerkinud võimekaid tegijaid.

Mida siis ette võtta, et kompetentsus omal alal oleks olulisem kui parteiline kuuluvus? Vene ajal oli nii, et teatud ameti­kohale saamise eelduseks oli kuu­lumine komparteisse. Aga me elame ju juba 20 aastat Eesti vabariigis, kus asjad ei peaks sel kombel käima.

Kui midagi on viltu, siis öeldakse, et ootame ära, sest varsti kasvab peale uus ja parem põlv­kond. Kas me siiski liiga pal­jude asjade kohta ei ütle - homme teeme. Ja nii mööduvad aas­tad, möö­dub elu. Ehk saaks mi­dagi muuta juba täna?

Sageli tuleb teateid, et jälle on keegi ametnik riigi raha oma tas­ku ajanud või muidu vääritult käitunud. Inimesed on hämmingus ja ei mõista, miks nad nõn­da teevad, mis neil viga on: töö on olemas, palk hea, leib on laual.

Öeldakse, et on moraali kriis. Iga põlvkond loob uue moraali. Vanasti õpetati lapsi, et kui midagi teed või ütled ja pärast seda süda ei valuta, siis on asi korras. Kui keegi rikkus üldtunnustatud moraalinorme, öeldi lihtsalt, et nii ei sobi teha.

Üleeestilistel ko­ristustalgutel ole­vat üks mees ot­se talgulis­te sil­me all puistanud oma prügi met­sa alla. Kü­si­musele, et miks ta nii teeb, vas­ta­nud, et tema ei tea, et seda teha ei tohi. Se­da ei pea­gi teadma - üks hästi kasvata­tud inimene lihtsalt nii ei tee.

Mis aitaks meid täna? Ehk see, kui me lõpe­taks üleskutse, mis on suunatud teistele inimestele á la olge viisakad, sõbralikud, mõist­vad, hoolivad jne. Vaa­­dakem enda sisse ja lihtsalt püüdkem ise olla sellised. Lõpetagem vaidlemine, milline peab olema hea inimene, olgem seda ise. Vähemalt püüdkem olla.

Tunnustan Eesti Põllumees­te Keskliidu poolt keskera­kon­da, kelle korraldamisel toimus juba teine maaelu kon­verents. Ei mäleta, et reformi­erakond või Isamaa ja Res Publi­ca Liit oleks kunagi selliseid kok­kusaamisi korraldanud, mida on teinud küll rahvaliit. See näitab, et maaelu ja põllumajanduse tee­mad on tänastele koalitsiooniera­kondadele viiendajärgulised. Sel­lele hinnangu andmine on poole­teise aasta pärast, kui toimuvad valimised, meie kõigi kätes.

Põllumeeste esindajana võin öelda, et viimased aastad on maa­harijatele ja loomakasvataja­tele olnud hullemad kui teistes ma­jandusharudes. Majanduslan­gus on põllumehi väga valusalt hammustanud, näiteks piimalehmade arv on langenud juba alla 100 000. Väga paljud maaharijad on lõpetanud, seda on teinud just väiksema ja keskmise majapidamisega põllumehed. Nii piima- kui viljahinnad on oluliselt langenud ega kata enam tootmiskulusid.

Hoolida põllumeestest

Üleilmse majanduse vastu me ei saa, kuid meie oma riik ja valitsus võiks põl­lumeeste olu­korda hea tahtmise juures kergendada ja lausa peaks seda te­gema. Kuid taht­mist selleks ei paista mitte kusagilt ... Toetusi on kogu aeg kärbitud, kui räägime ELi poolt lubatud ot­setoetuste lisamaksetest ja põllumajandusdiisli aktsiisi tõusust.

Tulu otsetoetuste langetamisest ja aktsiisi tõusust võib aga riigieelarves luubiga vaadata - see annab märku sellest, et meie valitsus ei hooli põllumehest ega Eestis toodetavast toidust. Kummardatakse reformierakonna kuldvasikat, üliliberaalset turumajandust, millega kaasneb kontrollimatu toidu sissevedu - odav, rohkete säilitusainetega rikastatud rämpstoit on meie poeletid üle ujutanud. Kuid millegipärast ostavad Eesti põllumajandusest mittehoolivad poliitikud ikka ise ka kodumaist toitu ja täiesti avalikult, ilma häbi tundmata.

Minu arvates on aga rahast veelgi tähtsam suhtumine Eesti toidu tootjasse, kui see ei muutu, siis hakkab eestimaist sööki õige varsti nappima.

Põllumehest ei hoolita vist ka seetõttu, et tegevpõllumehi pole Eestisse enam palju jäänud - PRIA andmetele tuginedes kasvatab üle 100 ha teravilja veel pisut üle 2000 talu ja ettevõtte. Just see sihtgrupp aga toodab müügiks põhilise osa toidutoormest. Meil on küll mitu korda rohkem tublisid talunikke, kuid enamik neist saab lisasissetulekut mujal tööl käies ja nende müügi maht on marginaalne. Hääli saab põllumeeste käest tõesti aasta-aastalt vähem, kuid söömata ei ela meist keegi.

Maarahva kongress

Üheks põllumeeste ja maaela­nike ning nende esindusorganisat­sioonide kõnetribüüniks on olnud Eesti maarahva kongress, esi­mene toimus 1994. ja viimane 2001. aastal. Viimase kongres­si peakorraldaja oli meie keskliit. On tervitatav, et keskerakond selle teema tõstatas. Uus kongress oleks tõesti mõttekas kok­ku kutsuda, sest selle poliiti­ka tulemusel, mida meie valitsus praegu ajab, on Eesti põllumajandus ja maaelu varsti nii kok­ku kuivanud, et kõik põllume­hed ja maaelanikud mahuvad lahedasti kongressile ära ...

Kui tahame aga seda, et maarahva kongressist meile suuremat tulu tõuseks, siis tuleb kindlasti kaasa kutsuda ka teised erakonnad ja kõik maarahva ning põllumeeste esindusorganisatsioonid. Oma 2001. aasta organiseerimiskogemuse põhjal ja kongressi juhatuse liikmena võin öelda, et koalitsioonierakonnad kuulutavad selle kohe parteipoliitiliseks ettevõtmiseks, sestap on siin laiapõhjalisus väga tähtis.

Sellepärast teen ettepaneku, et konverentsil moodustatud kor­raldustoimkonda oleks ka hil­jem võimalik liikmeid juurde kut­suda. Minu mäletamist mööda maksis viimase kongressi läbi­viimine ligi 200 000 krooni. Tollal tuli see raha, ime küll, valitsu­se reservfondist. Nüüd seda kind­lasti ei juhtu, seetõttu tuleb mõelda ka raha leidmisele.

Eesti Põllumeeste Keskliit on maarahva kongressi toimkonda oma esindaja nimetanud, kuid Eestimaa Talupidajate Keskliit on sellest keeldunud. Loodame, et ETKL oma otsuse üle vaatab ja ka oma liikmetega nõu peab.

Erakondade iseloomustus

Kui erakondi põllumeeste vaa­tenurgast võrrelda, siis on olu­kord järgmine. Isamaaga võib rääkida, nad on probleemidega, tänu ametisolevale põllumajandusministrile vä­ga hästi kur­sis, kuid midagi olulist põllu­mehe olukorra kergendamiseks ei ole nad suutnud ära teha.

Reformierakonnaga ei ole üldse mõtet rääkida, nemad pole põllumajandusest kunagi midagi jaganud ega sellest ka hoolinud. Eesti valitsuse esimene mees Andrus Ansip ei võtnud meie kesk­liidu esindajaid eelmisel aastal enam isegi mitte jutule.

Senised arengud on näidanud, et põllumeeste muredest saavad aru keskerakond ja sotsid ning kogu aeg on selleks erakonnaks olnud rahvaliit. Loodame, et järgmine valitsuskoalitsioon sünnib põllumehesõbralikest erakondadest.

Peatse kevade hakul ringi vaadates tundub, et inimesed on iseäranis väsinud ja tülpinud. Kas tõesti see suur ja särav valge lumi on pikkade kuude jooksul muutunud nii pealetükkivaks, et ei lase enam rõõmu tunda ja paneb pikisilmi kevadet ootama?

Kui sügisel oli pikalt pime ja porine, siis andis jõuludeks maha sadanud lumi inimestele uut jõudu. Energiat ammutati väljas värskes õhus - alguses suusarajal ja kelgunõlval talverõõme nautides, hiljem majaesist ja katust rookides.

Nii palju ilusaid talvefotosid ei ole veel enne tehtud, kui tehti sellel talvel. Ometi saab igast asjast ükskord küllalt. Vaimustus asendus tasapisi tülpimusega ning nüüdseks näib see värskus kadunud olevat. Nii lumel kui inimestel.

Kevadeootuses loodetakse kindlasti ka muu elu õide puhkemist, sest tegelikult on inimesi väsitanud pidev stress igapäevaelu pärast. Hinnad tõusevad, palgad langevad, hea, kui tööd üldse on. Mitu aastat kestnud majanduslangus ei näita sugugi taandumise märke, ehkki neid otsitakse nagu lumikellukesi päikese käes sulavas aianurgas.

Mida toob endaga kaasa euro tulek? Ja kas see ikka tuleb? Inimesed ei oska enam midagi mõelda ja virelemiseks pole jõudu, uute asjade käivitamiseks aga puuduvad ideed.
Ettevõtjatel on samamoodi raske. Millised otsused teha, et ellu jääda? Praegu tundub olevat murdemoment.

Tänase Virumaa Teataja majandusküljel kirjutame kaubanduskettide kampaaniatest, kus tooteid müüakse alla omahinna. Aga pange tähele, see "loom" on küll väga lühikese keti otsas!

Tõmmakem korraks siiski kopsud kevadist õhku täis ja võtkem veel kokku viimased jõuvarud. Ärgem kaotagem usku ega lootust. Küll üheskoos saame masendusest üle.

Pealegi, õhus on tunda ju kevadet ning viimastel päevadel soojalt paistnud päike annab lootust ja jõudu nii loodusele kui inimestele.

Kübermaailm on suur ja hoomamatu, tulvil värvikaid persoone, kes elavad seal nii oma tõelist kui ka unelmate elu. Õhtuti meeldib mul internetis kabet mängida. Inimesi on seal koos kümnetest riikidest. Erineva tausta ja mängutasemega. Leidub igavlevaid koduperenaisi, jõudeelu elavaid rikkaid araablasi, flirtimishimulisi mehi ja naisi, kes soovivad mängida lisaks kabele ka eluliselt olulisemat partiid. Ja on ka paarkümmend meistrit, kelle ainus eesmärk on võit ja ainult võit.

Mõni aeg tagasi lisandus sellesse seltskonda persoon, kes nimetab end Dalai-Laamaks. Tal on tiibeti budismi gelugi koolkonna juhi ülemaailmselt tuntud nägu, soliidne keelekasutus ja hea mänguoskus.

Kas on tegemist identiteedivargusega või on dalai-laama jõudnud tõesti nende sadade miljonite inimeste hulka, kes veedavad osa aega oma elust küberruumis, mis nende jaoks tõeline?

Viimasel ajal on noorte puhul saanud tavaks, et kainenemise järel ei mäletata oma tegudest midagi. Usun, et see ei ole kaitsetaktika, vaid alkohol mõjub noore inimese mälule laostavalt, mistõttu kaotavad nad ka igasuguse enesevalitsemise. Rõhutan, et tehtu mittemäletamine ei vabasta isikut vastutusest ja alkoholijoove võib olla hoopis raskendavaks asjaoluks, mida politseiametnik arvestab karistuse määramisel.

Näiteks 1. märtsil kell 7.50 sai politseipatrull väljakutse Rakverre Seminari tänavale, kus oli lõhutud apteegi ukseakna klaas. Sündmuskohal avastasid patrullpolitseinikud maapinnal verd ning mööda jälgi jõuti Seminari tänaval asuva maja ühe korteri ukse taha. Politseil oli alust arvata, et lõhkuja võis viibida seal korteris. Korteris oligi kaks 1991. aastal sündinud noormeest, üks neist oli verine ja ta käel oli lõikehaav.

Noormehed toimetati selgituste andmiseks Rakvere politseijaoskonda. Et lõikehaavaga noormees oli raskes alkoholijoobes, siis temaga polnud võimalik menetlustoiminguid teha ja ta paigutati kainenema. Teine noormees vabastati.

Pärast kainenemist ei mäletanud noormees aga midagi - meenusid vaid Seminari kaupluse esine ja verine käsi. Tõendite alusel määrati noormehele kiirmenetluse korras rahatrahv vara lõhkumise eest.

Menetluse käigus selgus, et apteegi ukseakna lõhkumist olnuks võimalik ennetada, kui kõrval asuva kaupluse müüja oleks helistanud politseisse ja informeerinud poe ees lärmavast ja prügikasti veeretavast alkoholijoobes noormehest.

Rakvere linna avaliku korra eeskirja järgi on avalikus kohas keelatud lärmata, kasutada ebasündsaid väljendeid, tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet (analoogsed avaliku korra eeskirjad on ka teistes omavalitsustes).

Väljakutse saamisel oleks politseil olnud õigus toimetada noormees kainenema ning ukseklaas jäänuks lõhkumata ja majaomanikule kahju tekitamata.

Et ennetada raskemaid tagajärgi, palun igast korrarikkumisest teavitada politseid lühinumbril 110.

Aastas külastab Lahemaa rahvusparki tuhandeid inimesi, samuti on see rahvuslik aare paljude inimeste kodu. Lahemaa on kaitse alla võetud juba 1971. aastal, selle olemasoluga ollakse harjunud ja aja jooksul on kiputud unustama, miks ja kelle jaoks me seda erilist ala kaitseme.

Kuigi elatakse vaid ühe inimea jagu, ei tohi meelest lasta, et ka meist järgnevatele põlvkondadele tuleb säilitada elamisväärne keskkond koos väärtustega. Rahvuspark tähendab alalhoidlikku looduskasutust, tutvustab rahvuskultuuri ja loodust ning võimaldab pidevat väärtuste olukorra ja muutuste seiret.

Esimene omataoline

Lahemaa oli esimene rahvuspark endisaegses Nõukogude Liidus ning eestlaste jaoks oli see võimalus legaalselt rõhutada rahvuslikkust. Lahemaa rahvuspark hoiabki Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit.

Seal ringi sõites on võimalik näha eesti ajalugu - hajakülasid, sumbkülasid, kalurikülasid, vanu talukomplekse, mõisaarhitektuuri, muinasmaastikku, kivikalmeid, ajaloolisi asulakohti ja loomulikult maastikku ning loodust oma värvides. Lahemaa klindipervel paiknevatel loopealsetel on elatud üle 4000 aasta ning rannakülade kohta on teateid juba XIII sajandist.

Lahemaal va­litsevad valdavalt okasmetsad, mille vahel voolavad lõhejõed: neist suuremad Loobu ja Valgejõgi. Linde on Lahemaal ko­hatud 222 liigist - nii mere-, ran­na-, niidu- kui ka metsalinde. Hulganisti lei­dub kaitsealu­seid ja haruldasi taime-, see­
ne-, looma- ja linnuliike - registreeritud on kuue I kaitsekategoo­ria liigi ja 38 II kaitsekategooria liigi elupaigad ja kasvukohad.

Iga päev hävib maailmas üle 100 liigi ning see on tingitud peamiselt elupaikade hävimisest või nende kvaliteedi langemisest. Põhjuseid on veelgi.

Nii on Eestis just Lahemaa viimane elupaik ebapärlikarbile, kes on meie loomastiku suurim haruldus ja kahjuks väljasuremise äärel. Selle haruldase liigi elupaigaeelistus on ürgselt puhtad, kiirevoolulised ja hapnikurikkad jõed.

Lahemaale on heldelt kive puistatud - see on rändkividest rikkaim piirkond kogu Põhja-Euroopa jäätumisalal. Suurim kivikülv asub Käsmu metsas 400 hektaril. Arvukatest rändrahnudest on tähelepanuväärseimad Juminda poolsaarel lebav Majakivi ning Painuva kivi, Tammispea rahn ja Jaani-Tooma Suurkivi Eru lahe ääres.

Lahemaa kaitse-eeskiri

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri kehtestati 1997. aastal. Selle kuraditosina aasta jooksul on paranenud teadmised kaitseala kaitseväärtustest. Lahemaa on rikas haruldaste elupaikade poolest, näiteks vanad loodusmetsad rabamännikutest põliskuusikuteni, rabad ja siirdesood, klint koos pervel olevate loopealsete ja klindinõlval asuvate pangametsadega, liivased ja mudased pagurannad, püsitai­mes­tuga kivirannad jpm.

Mõningate kaitsealuste elupaikade puhul suudame loodust säilitada vaid inimese kaasabil, teisel puhul aga peab inimtegevus olema minimaalne. Sellest lähtuvalt on tehtud ettepanekud kaitsekorra muutmiseks. Kaitsekorra muutmisel lähtutakse uuringutest ja seirest, mida Lahemaal on pidevalt tehtud. Nii annavad meile olulist sisendit poollooduslike koosluste, märgalade, samblike, sammalde, seente ja selgrootute inventuur, korduvalt on uuritud kaitsealuseid taimi, kontrollitud lindude pesapaiku ning teostatud soolindude seiret jm.

Lahemaa puhul on väga oluline kultuuripärandi aspekt ning selles valdkonnas on inventeeritud esiajaloolisi väärtusi ning kaitsekorralduskava väljatöötamiseks on tellitud uuring, mis käsitleb eelkõige kultuurmaastikke, rannikualade planeerimise põhimõtteid ning arhitektuuri. Teadmised väärtuste kohta on paranenud ning lähtuvalt tulemustest on korraldatud kaitset nii, et säiliksid kaitseväärtused.

Kehtiv kaitse-eeskiri on jäänud ajale jalgu. Uue kaitse-eeskirja koostamisel tuleb arvestada looduskaitseseadusega ning ko­hustustega, mis võeti Euroopa Liiduga liitumisel - tagada Eu­roopas väärtustatud elupaika­de ning kaitsealuste liikide säili­mine. Vahepeal lisandunud tead­miste põhjal tuleb korrastada pii­ranguid: likvideerida need sealt, kus nad ei toeta kaitse-eesmärkide saavutamist ning on asjatult arengul jalus, ja luua uusi kitsendusi nendele aladele, kus kaitse pole piisavalt tagatud.

Lahemaa rahvuspargi uut kaitse-eeskirja hakati koostama juba 2002. a. Kaitse-eeskirja koostamise protsessi on kaasatud inimesi nii asutusesiseselt kui ka väljastpoolt. Kaitse-eeskirja eelnõu koostamise töörühmas osalesid eelmisel aastal Vihula ja Kuusalu vallavalitsus, RMK, maaomanikud ja keskkonnainspektsioon ning kokku toimus aasta jooksul seitse laiendatud töörühma koosolekut. Oma eksperthinnangu kaitse-eeskirja eelnõule andsid eksperdid Taimo Aasma, Eerik Leibak ning Kaili Preismann koostöös Pille Tomsoniga.

Eeskirja menetluse järgmise etapina toimub praegu avalikustamine ning selle käigus saadeti kõigile 4500 rahvuspargi maaomanikule tähitud teated. Avalikustamine kestab 30. aprillini ning selle perioodi jooksul on kõikidel võimalik esitada keskkonnaametile küsimusi ja ettepanekuid kaitse-eeskirja kohta. Pärast avaliku väljapaneku lõppemist saadetakse kõikidele kirjadele hiljemalt kahe nädala jooksul vastus. Pärast avalikku väljapanekut korraldab keskkonnaamet avalikud arutelud, millest antakse teada külavanematele, kohalikele omavalitustele, info avaldatakse ajalehtedes, kodulehel ja infotahvlitel ning eeldatavalt toimuvad arupidamised mais-juunis.

Kummikud on kummikud on kummikud. Aga nii lihtlabaselt asja küll võtta ei maksaks. Kummikute maailm on tegelikult võrratu. Ei paneks imeks, kui mõni neist jalavarjudest endale lausa fetiši teeks. Huvitav, kas maailma kuulsaima kingafriigi Imelda Marcose pilk ka kummikutel pidama jäi.

Hunter, Aigle, Le Cha­meau, Nokia, Viking - need on kuulsamad kaubamärgid. Ja kui palju mudeleid!

Tänavale, aiatööle, jahile, purjetama, sportima, festivalile ... Kas käsitsi või liinitööna valmistatud, paksu või õhukese voodriga, ühevärvilised või kirjud, kõrge või madala kontsaga, laia või kitsa, kõrge või madala säärega ...

Paraku pole meil siin Eestis sellest lummast vahetult osa saada ette nähtud. Meie osaks on vaid unistades vahtida kummikuid valmistavate firmade kodulehti ja mõelda, kes on need inimesed, kelle töö on meie kaubandusvõrku jalanõudega varustada. Nende elukaugus paneb käsi laiutama.

Sotsiaalministeeriumis alustas sellest nädalast tööd laste ja perede osakond, mille põhiülesanneteks on kavandada ja ellu viia laste õiguste ja lastekaitse poliitikat ning juhtida tervikliku perepoliitika kujundamist. Esimese ülesandena kavatseb värske osakond koostada laste kehalist karistamist keelava eelnõu.

Kui juttu tuleb laste karistamistest, siis jagunetakse kahte radikaalsesse leeri: ühed ütlevad, et head lapsed kasvavad vitsata, nendega tuleb halva käitumise korral rääkida ja veel kord rääkida, ning teised, kes leiavad, et sõnadest igas olukorras ei piisa, tuleb vahel ka urvaplaastrit tarvitada.

Lastekaitse liidu liige ja nelja lapse ema Liisa Pakosta on meedias öelnud oma seisukoha, et mõnikord võib mõnele lapsele väike laks olla lugupidavam kui pikk näägutamine. Loomulikult on väikesel laksul ja rihmaga peksmisel suur vahe, nii nagu karistamisel ja vägivallalgi.

Ja tähtis on, et vanemad neil vahet teeksid ning lastekaitsjad ei hakkaks lapsevanematele nõiajahti korraldama.

Iga karistuse puhul on oluline, et laps saaks aru, mille eest ja miks teda just sel kombel karistati, et lapsevanema karistuse taga poleks viha ega raevu, vaid hoolimine. Sellest saab laps aru ning aktsepteerib ka karistust. Vägivald aga on kindlasti lubamatu kõigi elusolendite kallal.

Paraku ei saa lapsevanema staatusega automaatselt kaasa teadmisi, kuidas last kasvatada. Aga vanematel on alati võimalus tahtmise korral minna kursustele ja õppida.

Ehk oleks sotsiaalministeeriumi värskelt loodud laste ja perede osakonnas lähiajal võimalik välja töötada lisaks laste õigustele ja kaitsele ka võimalus vanemate koolitamiseks, kuidas võimalikult hästi oma lapsi kasvatada. Ning näiteks muuta lapse õigusi rikkunud vanemale see kursus kohustuslikuks?

Lavastust "Johannese passioon" viis aastat vaadelnud ning eel-, järel- ja sisekajaderikkaks raamatuks kirjutanud Pille-Riin Purje arvab, et see on vaid jäämäe veepealne osa.

Mis on sind lavastuses "Johannese passioon" sedavõrd haaranud ja võlunud, et oled seda 34 korda vaadanud ja lavastusest monograafia kirjutanud?

Ilmselt sai määravaks luule tähendusmaht ja avatus tõlgendustele, meeli vabastav assotsiatiivsus. Lugege tekstiraamatut - see koosneb luuletustest, ei ainsatki luulevälist sõna.

Tekstid vallandavad isiklikke ja üldinimlikke seoseid. Kolme Juhani luuletuste omavaheline haakumine loob üha uusi kujundeid. See ongi "Johannese passiooni" vaimustav idee!
Eriti põnev, kuidas kaasa hakkavad kumisema luuletused, mida lavalt ei lausuta. Või Smuuli proosa ja näidendid.

Lugesin kolme Juhani loomingut nüüd uuesti, põhjalikult. Uskumatu nauding: tekstid muudkui lõikuvad, suhtlevad, vaidlevad ... Sõnastasin raamatus seda, mida lugesin. Aga nii mõndagi jäi varuks. Mulle tundub, et see raamat on jäämäe veepealne osa.

Aga eks luuletusi saaks lugeda ka omaette.Teatris lummab lavastuse terav isikupära ja etenduste katkematu loovus. Isiksuslikud näitlejad, kelle suhe sõnadesse ja mõtetesse on harvanähtavalt aus ja põhjatu. Pausid, ilmed, intonatsioonid loovad kordumatu teatriõhtu. Igal etendusel võimaluse avastada midagi uut.

Küsimus ei ole ju vaatamise kvantiteedis. Teatri olemus ongi etenduste korduvuses ja samas iga kord siin-ja-praegu ainulaadsuses. Niimoodi pääseb teatri tuumale, teatri hingele hästi ligi.

Mäletan, et su esimene mulje "Johannese passiooni" proovist/läbimängust oli, et see on depressiivne. Missuguseks pead "Passiooni" nüüd, viis aastat hiljem?

Arvan, et "depressiivne" polnud üldse õige sõna. Seletan raamatus lahti, et mu emotsionaalsus lähtus võimalusest viibida üle hulga aja prooviprotsessis, kus "inimloomused on alasti". Aga märksõna "pessimism" on minu jaoks plussmärgiline.

Nii et kui Üllar Saaremäe ütleb intervjuus kultuurisaatele "OP!", et lavastus on "helge", siis minu jaoks "elutark pessimism" tähistab midagi ligilähedast. Meeli avardavat, hinge julgustavat, mõtetes lõpuniminevat. Kas raamatu lõpulause on pessimistlik? Suvele järgneb sügis - see ju loodusseadus.

Ma muudkui "sõdin" raamatus lavastuse kaitseinglite liiniga. Just sellepärast, et nad mu nägemuses kipuvad ahendama toda tarka avarust, kahandama tervendavat pessimismi.

Muide, niimoodi pole õigust õiendada lavastaja kujundisüsteemi kallal. Vaatleja ei tohi olla ülbe ja nõuda, et lavastajal oleks temaga sama tunnetus. See käib ikka vastupidi, mina peaksin lavastuse reeglid omaks võtma. Tean seda suurepäraselt. Aga see raamat, üks osa sellest, ongi jube subjektiivne. Vihuti! Ja ma arvan, et autori jäärapäisus inglite teemal muutub viimaks koomiliseks. "Passiooni" lavastuses peitub kummalist varjatud huumorit. Nii ka raamatus. Aga lavastust väärtustab traagika helk.

Ega ma "Johannese passiooni" kui lavastuse sündmuslikkust esimesel vaatamisel päriselt ära ei tundnudki. Aga kui ma ei oleks vargsi vaimustunud, siis poleks viis aastat vaadanud. Süvenemine süvendab mõistmist.

Missugused olid raamatu kirjutamisel enam inspireerivad ja kõige raskemad momendid? Mis tuli lihtsalt, mis raskelt?

"Mäng. Lavastuse üleskirjutuse katse" tuli hämmastavalt kergelt. See on pärast paljusid vaatamisi vist loomulik. Ometi oleks tahtnud seda peatükki lõputult lihvida ja ümber sõnastada!

Kõik isiklik ehk raamatu lõpuosa tuli ekstra raskelt. Kogu see päevikulisus. Valikud enda sees: mida avaldada, mida endale hoida. Muide, siin kehtib ka jäämäe efekt: väga palju jääb sinna ridade vahele seda, mida üksnes mina tean.

Suurim küsimus ja kahtlus on, kas kellelegi pakuvad huvi need 34 etenduse üleskirjutust, mis ju kirja pandud sahtlimärkmetena, iseenda jaoks. Kuna see on erandlik, riskisin.

"Passioon" on mu neljas teatriraamat. Kirjutamine annab kummalist julgust. Mitte samastada enesekindlusega, palun! Täpseim väljend on vist "sõnastamise rõõm".

Kas raamatusse sai kirja kõik oluline või peaks ilmutama ka teise köite, seda enam, et lavastuse elu kestab?

See hirmutab, et raamat ilmus lavastuse eluajal. Raamatu lõplikkus ju vastandub elusale teatriprotsessile? Puudub distants.

Kui vaatasin lavastust 35. korda, oo kuis uued mõtted ja seosed tuhisesid nagu tuisk! Rääkimata teatri sünnipäevapeo fragmentidest suurel laval, mida ma pole raatsinud tänini üles kirjutada. Tekkis hoopis uus hingamine!

Meeletult täpne on see Viidingu "vaatasin palju / hiljem valiti välja / mida ma nägin" - ei ole veel välja valitud!

Oleks absurdne kirjutada teine köide. Aga mu sees ju passiooni jäädvustamine kestab ... Ilmselt annab aeg ka vormi ja kaaned.

Mis on lavastuse "Johannese passioon" märksõnad? Aga raamatu märksõnad?

Ma loodan südamest, et lavastuse ja raamatu märksõnad kattuvad. Siirus. Kirg. Igaviku-usaldus.

Kas ja kuidas on see lavastus sind muutnud? Aga raamatu kirjutamine? Mida andnud? Mida võtnud?
Söandan öelda, et viis "passiooni-aastat" on jõuliselt mõjutanud mu elu. Võib-olla koguni saatust? "Ainult seda omaks hüüa, / mis su hinge puudutab." (Viiding)
Eks ma teadnud seda ju varemgi, aga tänu Rakvere teatrile kogesin täiesti vahetut ja kompromissitut pühendumise rõõmu.
Olen kaitsetum. Olen kaitstum.

Lavastus:
• Juhan Liiv / Juhan Smuul/ Juhan Viiding “Johannese passioon” - mehed, tekstid ja mäng ühes osas.
• Lavastaja Üllar Saaremäe.
• Kunstnik Kristi Leppik, helikunstnik Peeter Rästas, liikumine Laine Mägi (Eesti Draamateater).
• Osades Toomas Suuman, Urmas Lennuk, Erik Ruus või Üllar Saaremäe, Anneli Rahkema ja Peeter Rästas.
Raamat:
• “Johannese passioon. Rakvere teatri lavastuse vaatlus”.
• Vaatleja Pille-Riin Purje. Rakvere, 2010. 399 lk.

Vinni-Pajusti gümnaasiumi abiturient motosportlane Siim Vaide on jätkuvalt heas hoos, üheteistkümnest tänavu Eestis peetud võistlusest on ta võitnud kümme.

Võidulisa tuli läinud nädalavahetusel, mil Siim Vaide vormistas Kosel peetud viimasel etapil koos tiimikaaslase Rainis Polliga osavõistlust võites Eesti talviste meeskondlike kestuskrossi karikavõistluste üldvõidu ATV 1000 klassis. Kokku oli etappe viis, neist seiras Siim Vaide - Rainis Polli meeskonda ebaõnn vaid kodusel Mõedaka krossil.

Veebruarikuu lõpus võitis Siim Vaide ATV 1000 klassis ülekaalukalt ka Männiku liivakarjääris sõidetud ATM Racing Jäärada 2010 võistluse, mis oli ühtlasi Eesti karikavõistluste kolmas etapp. 

Kolmapäeval Haanjas Eesti Koolispordi Liidu murdmaasuusatamise meistrivõistlustel osalenud Tamsalu gümnaasium ja Põlula põhikool said mõlemad oma teatesõitudes neljanda koha.

Üldkokkuvõttes tuli Tamsalu gümnaasiumide arvestuses kolmandaks, Põlula oli põhikoolide seas viies.

Individuaaldistantsidel suusatas Tamsalu gümnaasiumi õpilastest parimana hõbemedalile kahevõistleja Kaarel Nurmsalu X-XII klassi noormeeste 5 km vabatehnikasõidus. Samas võistlusklassis sai Marek Sikk seitsmenda ja Chris Proomet üheksanda koha.

Auhinnalisele kohale suusatas veel Martin Himma, kes V klassi poiste 2 km distantsil pälvis pronksmedali. Viienda klassi tüdrukute 1 km vabatehnikasõidus sai Marleen Raudsepp viienda koha, Merlin Veilberg oli kümnes.

Kuuenda ja seitsmenda klassi tüdrukute 2 km sõidus oli Hegle-Maris Veeremaa seitsmes, poiste samas vanuseklassis Taavi Luik kümnes.

Kaheksanda ja üheksanda klassi poiste 5 km rajal sai Kauri Piiskoppel seitsmenda koha. X-XII klassi neidude 3 km sõidus oli Marii Raudsepp kuues.

Põlula põhikooli parimana sai Martin Žuravljov kuuenda ja seitsmenda klassi poiste 3 km distantsil seitsmenda koha. Sama vanuseklassi tüdrukute hulgas oli Põlula suusata­ja Marie-Erissa Algo 12.

Kolmandat aastat meeste esiliigas mängiv Rakvere FC Flora jalgpallimeeskond purustas hooaja hakatuseks koduplatsil Kiviõli Tamme Auto tulemusega 2:0.

Kõik Eesti jalgpallimeistrivõistlustel meeste esiliigas mängivad meeskonnad andsid 2010. aasta hooaja avalöögi läinud kolmapäeva õhtul.

Rakvere FC Flora võõrustas kodumängus oma treeneri Jan Važinski juhendamisel Kiviõli Tamme Auto pallureid ning nautis pärast kohtuniku lõpuvile kõlamist kolmekümne pealtvaataja ees võidurõõmu - idavirulased alistati skooriga 2:1 (poolaeg 1:0).
Võiduskoor muutus

Esimesel poolajal vastaste tõsise surve all olnud Rakvere meeskonna kasuks lõi mõlemad väravad Elari Valmas, kes avas skoori avapoolaja 44. minutil väga ilusast kolme täpse sööduga kombinatsioonist ning lõi teisel poolajal vastaste viigivärava järel 59. mänguminutil seisuks 2:1.

Eile avaldatud ametliku teate kohaselt aga Kiviõli löödud värav tühistati, sest meeskond kasutas kohtumises mängijat Stanislav Russakovi, kellel oli eelmise hooaja viimasest mängust punase kaardi tõttu mängukeeld. Seega võitis Rakvere skooriga 2:0.

Paraku kahanesid turniiritabelisse kantavad Rakvere kolm võidupunkti seekord üheks punktiks, sest paberlikus asjaajamises tuvastas Eesti Jalgpalliliit nii nagu mullugi Rakvere FC Floral vajakajäämisi ning hooaega tuli meeskonnal alustada kahe miinuspunktiga. Progressi siiski on, sest eelmisel aastal oli miinuseid koguni kuus.

Alanud hooajal Saaremaa palluritega punti löönud Rakvere FC Flora jooksis väljakule rohelises-mustas rüüs, rivistusse kuulusid Elari Valmas, Sander Seeman, Sergei Akimov, Mikk Rajaver, Siim Rannamäe, Alari Aunapuu, Jaanus Kaasik, Aivo Laul, Jaanis Kriska, Mihkel Saar, väravasuul seisis Rait Hansen.

Vahetustest sekkusid teise poolaja lõpuosas Mario Pruul, Hans Hiiuväin, Esko Brandt, Igor Nasimov ja Martin Polluks. Kollase kaardi teenisid Rakvere poolel Alari Aunapuu ja Jaanus Kaasik.

"Oli heal tasemel mäng," tunnustas esimese kodumängu korraldamise eest hoolt kandnud Flora Rakvere jalgpallikooli treener Jaak Proosa. "Juba avapoolaja keskel oli Rakverel väga hea võimalus skoori avada, aga pall läks tagumisest nurgast napilt mööda."

Suur arenguhüpe

Proosa hinnangul oli Rakvere parimaks mängumeheks avapoolajal väravavaht Rait Hansen, kes päästis tugeva surve all olnud meeskonna mitmel korral halvimast.

"Väljakumängijatest üllatas suure arenguhüppe teinud läänevirulane Alari Aunapuu, kes mängis hästi välja vasaku poolkaitsja koha, kiiretes üks-ühe võitlustes ei jäänud ta kordagi alla," rõõmustas Proosa. "Ta on ülikiire, nii nagu üks hea pallur peab olema, ning tehnika ja taktika on uue treeneri käe all samuti hästi külge poogitud."

Meistrivõistluste teises voorus kohtub Rakvere FC Flora eeloleval pühapäeval algusega kell 14 Tallinnas Lasnamäe FC Ajaxiga. Järgmises kodumängus võõrustab Rakvere FC Flora pühapäeval, 21. märtsil Rakvere kunstmurustaadionil Pärnu JK Vapruse meeskonda. Kohtumine algab kell 14.

Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson ehk Baruto sai teada oma kaks esimest vastast pühapäeval algaval sumo suurturniiril Haru-basho.

Esimesena läheb 25- aastane eestlane vastamisi lääne-Maegashira teisel positsioonil paikneva Araniga. Sama sumokaga treeningul maadeldes vigastas sekiwake Baruto alles mõned päevad tagasi oma vasaku käe pöialt, mis eestlase sõnul takistab tal korralikult haarde võtmist.

Teisena maadleb Baruto ida-Maegashira kolmanda numbri Goeidoga.

Rakvere staadioni kergejõustikuruumis jaanuari- ja veebruarikuus peetud võistlustel selgitati maakonna noortemeistrid sisekergejõustiku üksikaladel ja mitmevõistluses.

Meistritiitlile ja medalitele võistlesid Lääne-Virumaa kergejõustikunoored 60 m jooksus, 60 m tõkkejooksus, kaugushüppes, kõrgushüppes, kuulitõukes, tüdrukute viie- ja poiste seitsmevõistluses kokku viies vanuserühmas alates D-klassist ning lõpetades juunioridega.

Maakonna noortemeistriteks tulid (alates nooremast vanuseklassist) tüdrukute 60 m jooksus ajaga 9,2 sekundit Brenda Brigita Vetik (Rakvere G), ajaga 9,12 Veronica Ivanov (Rakvere RG), ajaga 8,40 Egle Rebane (Rakvere PK), ajaga 8,38 Eerika Jakobi (RRG) ja ajaga 8,70 Aili Hiisku (RG).

Tüdrukute 60 m tõkkejooksus said meistrikulla Brenda Brigita Vetik (aeg 10,6), Veronica Ivanov (10,61), Egle Rebane (9,45), Marleen Plõks (RRG, 9,45).
Kaugushüppes olid vanuseklassiti parimad Brenda Brigita Vetik tulemusega 3.81, Veronica Ivanov tulemusega 4.50, Kerli Kivimägi (RRG) tulemusega 5.37, Marleen Plõks tulemusega 5.26 ja Ingrid Ots (Rakvere eragümnaasium) tulemusega 5.37.

Kõrgushüppes võitsid meistritiitli Johanna Konso (RRG) tulemusega 1.20, Teele Engaste (RRG) 1.33, Rahel Kallas (RG) 1.40, Kaisa Komp (Vinni-Pajusti G) 1.45 ja Terje Kaunissaar (RG) 1.50ga.

Tüdrukute kuulitõukes võitsid meistritiitli Lisa Lannusalu (RRG) tulemusega 8.79, Laura Kallas (RG) tulemusega 9.30, Cätlin Okas (Tamsalu) tulemusega 10.20, Laura Liisa Lankei (Kadrina KK) tulemusega 11.08 ja Terje Kaunissaar tulemusega 10.10.

Maakonna noorte viievõistluse meistriks krooniti TB-vanuseklassis Birgit Neeme (Tamsalu), kes kogus 1725 punkti. TA-klassis oli esimene Marleen Plõks 3157 punktiga, hõbeda sai Laura Liisa Lankei 3021 punktiga. Juunioridest võidutses Terje Kaunissaar, kes kogus viie alaga 2529 punkti.

Poiste 60 m jooksus tulid Lääne-Virumaa noortemeistriteks (alates noorematest vanuseklassidest) Kristo­fer Veismann (RRG) ajaga 8,9 sekundit, Martin Moldau (RRG) ajaga 8,83, Sven Uue (Tapa gümnaasium) ajaga 7,91, Rauno Sapar (RRG) ajaga 7,79 ja Kaarel Kilki (RRG) ajaga 7,48.

60 m tõkkejooksus said kulla Kristofer Veismann ajaga 10,3, Artur Arhangelski (RRG) ajaga 10,35, Toomas Kesküla (RRG) ajaga 9,15, Rauno Sapar ajaga 8,58 ja Kaarel Kilki ajaga 8,58.
Poiste kaugushüppes olid vanuseklassiti parimad Kristofer Veismann tulemusega 4.22; Sander Moldau 4.77, Toomas Kesküla 5.57, Sebastijan Koljak (Tapa G) 5.55 ja Siim Kroonmäe (Tapa G) 6.44ga.

Kõrgushüppes tulid maakonna noortemeistriteks Heiko Valle (Vinni-Pajusti G) tulemusega 1.30, Martin Moldau tulemusega 1.45, Railand Liiv (REG) tulemusega 1.55, Ricco Tammsaar (Rakvere ÕG) tulemusega 1.80 ja Karel Eesmaa (Tamsalu gümnaasium) tulemusega 1.95.
Kuulitõukes võitsid esikoha Sander Timm (Sõmeru PK) tulemusega 8.16, Artur Arhangelski tulemusega 9.05, Aleksander Lavrinenko (Tapa G) tulemusega 12.38, Martin Johanson (RG) tulemusega 12.89 ja Margus Õun (Tapa G) tulemusega 13.78.

Noormeeste seitsmevõistluses krooniti B-vanuseklassis Lääne-Virumaa meistriks Toomas Kesküla, kes kogus 3783 punkti. A-vanuseklassis oli võidukas Rauno Sapar (4089 punkti), teise koha sai A-klassis Aimur Takk (RRG) 4065 punktiga ning kolmanda Ricco Tammsaar 3811 punktiga.

Juunioride mitmevõistluse meistritiitel kuulus Karel Eesmaale 4528 punktiga, Veiko Aunapuu (RRG) oli 4396 punktiga teine ning Eiko Laine (Tamsalu G) 4360 punktiga kolmas.

Tamsalu valla Einjärve krossirada võõrustas läinud laupäeval veoautode ja veobagide krossi Eesti meistrivõistluste sarja kolmandat ja ühtlasi viimast talvist etappi.

Meistrisarja kahel esimesel etapil Viitina ja Ohekatku rajal GAZ 51/52 masinaklassis esikolmikusse jõudnud Tamsalu AMK sõitja Marko Tiinas lõpetas kodurajal kihutades esimese poolfinaalsõidu küll teisel kohal, ent eksis järgnevates sõitudes ning üldarvestuses oma teist positsiooni hoida ei suutnud.

Selles masinaklassis sai esikoha Võrumaa mees Indrek Järvpõld, kes Einjärve kitsal kõrgete lumevallidega ääristatud 1,1 km pikkusel rajal julgelt kiirust arendades meisterlikult oma sõidukit roolis.

Lääne-Virumaa autosportlastest polnud kodurajal õnne ka GAZ 53 klassis võistelnud Argo Allikul ning võistluse korraldajal, Vinni autosportlasel Kristo Laadrel. Mõlemad leidsid üles rajaäärsed lumehanged, siiski lõpetas valitsev Eesti meister tamsalulane Argo Allik finaalsõidu neljanda kohaga. Oma väärtuslikud punktid sai kätte ka veobagide klassis ainukesena võistelnud Lauri Leiten Väike-Maarjast.

Veoautomeeste kaheksaetapiline võistlussari jätkub maikuus suviste etappidega, neljas osavõistlus peetakse Tapal. Tamsalu võõrustab sarja taas augustikuus, mil Einjärvel sõidetakse seitsmes etapp. Võitjad selguvad kaheksa etapi kokkuvõttes. 

Lauatennisemängijad Gea Gross ja Tarmo Valdre tõid läinud nädalavahetusel Tallinnas peetud Eesti täiskasvanute lauatennise meistrivõistlustelt Rakverre kaks medalit.

Tarmo Valdre tuli meespaarismängus koos Aleksei Niko­noroviga pronksmedalile, kaotades poolfinaalis hilisematele Eesti meistritele Aleksander Smirnovile ja Vallot Vainulale.

Väga head mängu näitas Valdre samuti meesüksikmängus, kus tal tuli veerandfinaalis alla vanduda oma paarismängu partnerile Ni­konorovile, kao­tades tasavägise mängu 3:4.

Teise pronksmedali tõi Rakverre Gea Gross, kes naispaarismängus alistas koos Riin Oviiriga veerandfinaalis tugeva Narva paari Ketsko-Petrova kindlalt 3:0, kuid poolfinaalis tuli paari Latt-Morozova vastu heideldes leppida kindla kaotusega.

Tallinnas olümpiavõitja Kristjan Palusalu mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses võtsid üksteiselt mõõtu kuni 15aastased noormaadlejat Eestist ja Lätist.

Lääne-Virumaa maadlejate saagiks jäi kolm esikohta ja viis kolmandat kohta. Kehakaalus kuni 32 kg oli võidukas Jegor Jakovlev (Tapa), kes finaalis alistas selge ülekaaluga Tallinna poisi Artjom Kutšarenko.

Kehakaalus kuni 47 kg tuli esikohale Edgar Peepmaa (Tapa) finaalivõiduga Liepaja maadleja Davis-Daniels Naumciksi üle. Kolmanda esikoha tõi kehakaalus kuni 53 kg võistelnud Ivan Belikov (Tapa), kes võitis finaalis Haapsalu poissi Kristopher Aljastet. Kolmanda koha said kehakaalus kuni 23 kg Karl-Kristjan Valdna (Kadrina), kuni 29 kg Ülo Põder (Tapa), kuni 47 kg Arvi Freiberg Tapa), kuni 53 kg Even Baumann (Kadrina) ja kuni 59 kg Kevin Baumann (Kadrina).

Ühtekokku käis matil 164 võistlejat, paremaid maadlusnoori autasustasid maailmameistrid August Englas ja Heiki Nabi. 

Spordiklubi Rakvere Bowling korraldatud Tarvanpää Cupil tulid karikavõitjateks Mehis Krigul, Inara Ratnik, Brita Neito ja Toomas Eimla.

 

Läinud reedest pühapäevani üritasid Lääne-Virumaa boo­lingumängijad õdusas Rakvere boolingusaalis peetud järjekordsetel Tarvanpää karikavõistlustel lüüa oma seniseid tipptulemusi ning võita auhinnalisi kohti.

Meeste konkurentsis pääses 22 võistlejast vahevooru kaudu finaali kuus mängijat, kelle hulgas võttis napi eduga võidu Mehis Krigul. Teise koha sai Jaak Karu ning kolmanda Alari Alviste. Järgnesid Alar Kink, Janno Vilberg ja Sten Lume.

Harrastajaid linnas palju

Viieteistkümne naise seas võitis finaalheitluse järel kindlalt karika Inara Ratnik, teise koha sai Eli Vainlo ja kolmanda Triin Lekko. Esikuuikusse mahtusid veel neljandaks tulnud Maarika Kivi, viienda kohaga lõpetanud Eha Neito ja kuuenda koha saanud Annika Papstel.

Naisjuunioridest tuli karikavõitjaks Brita Neito, teise koha võttis Kristin Undrest. Meesjuunioride nelja osavõtja seas oli võidukas Toomas Eimla, teise koha sai Nils Etti ja kolmanda Indrek Papstel.

"Võistlus läks korda, kõik osalejad jäid rahule nii korralduse kui ka auhindadega," rõõmustas Tarvanpää Cupi üks korraldajaist Leho Aros.

Tema sõnul on boolingu­harrastajaid linnas hulganisti ning neid tuleb aina juurde. Seda näitab arvukas osalemine etappidena korraldatavas firmaliigas, kus tänavu võistlustules 36 võistkonda, igaühes kolm mängijat.

"Superfinaali peame selles liigas maikuu alguses, praegu on käsil neljas voor, kokku on etappe seitse," selgitas Aros.

Ootamatuse efekt paelub

"Huvitav ala, seda saab mängida elu lõpuni," kiitis üheksa aastat tagasi boolingut mängima hakanud Monika Kalvik Tarvanpää Cupi eelvõistluse lõppedes oma valikut.

"Paelub ootamatuse efekt, sest võistlusrajal kuuli teele saates ei tea kunagi ette, mis tuleb: on see täistabamus või jääb mõni kurikas püsti. Palju sõltub enesetundest, päevad pole vennad. Heal päeval olen saanud oma tippmargiks 269 punkti," lisas karikavõistlustel lõpuks kaheksanda koha saanud Kalvik.

Leho Arose sõnul võivad huvilised tulla boolingusaali selle põneva spordialaga tutvuma, algõpetuse saab kohapeal ja tasuta, edasijõudnute grupi tarvis saab kohale kutsuda mõne kogenud treeneri.

"Maailmas ei ole kedagi, kes poleks seda mängu selgeks õppinud," julgustas Aros boolingut proovima tulema. "Aasta-kahe pärast, kui harjutatakse keskeltläbi kaks-kolm korda nädalas, võib igaüks juba tulemusi ootama hakata."

Leho Aros mängib boolingut ise seitsmendat aastat ning läheb sel suvel jaanipäeva paiku Austriasse seenioride Euroopa meistrivõistlustele kätt proovima. Varem on Eesti mehed seal medaleid võitnud.

Aprillikuus peetakse Rakvere kuue heas korras rajaga boolingusaalis aga Lääne-Virumaa lahtised meistrivõistlused.

Läinud laupäeval kihutasid rattasõitjad Elvas 16. korda peetud talikrossi Eesti meistrivõistlustel, kus medaleid jagati neljas võistlusklassis naistele ja kaheksas klassis meestele. Kokku osales ligi 200 ratturit.

Lääne-Virumaa sõitjatest napsasid pronksmedali lõpuringil mehist sõitu tehes kuuendalt kohalt kolmandaks tõusnud Ivar Vaab (Rakke spordiklubi) meeste U23 klassis ja Riivo Schumann (Jõhvi jalgrattaklubi) meeste eliitklassis. Rakverest pärit Argo Rohtmets sai esikoha meeste sportklassis.

Lääne-Virumaa noortest rattasõitjatest saavutas Selin Valk N18 klassis neljanda koha, Alvar Urbas oli M16 klassis viies, Sten Arulaan kümnes ning Tair Stalberg M14 klassis 11.

Väikemaarjalane Ivar Vaab tegi hea esituse ka Eesti talvetriatloni meistrivõistlustel, kus võistlusaladeks on jooksmine, jalgrattasõit ja suusatamine. Üldarvestuses oli ta neljas, juunioride klassis võitis aga hõbemedali.

Talvetriatlonilt tõi lisaks esikoha Väike-Maarja sportlane Ants Einsalu, kes oli kiireim veteranide klassis. 

Märtsi alguses algasid Võsul endise Merehotelli lammutustööd. Eile jõuti välisfassaadi maha võtmiseni.

 Lammutustööd teeb OÜ Lustrum Teenused.

Pikalt müügis olnud endise Merehotelli kinnistu ostis aasta alguses firma Merisiil, mille omanik on Vihula vallavolikogu esimees Vello Väinsalu.

Vihula vallavalitsus väljastas vana hoone lammutamiseks loa veebruari lõpul.

 

Täna pärastlõunal kella kolme ajal põrkasid Rakveres Aia ja Maasika tänava ristmikul kokku Volvo takso ja sõiduauto Mazda 323.
Liiklusõnnetuses sai vigastada Mazda juht ja ta viidi Rakvere haiglasse.

Kes on kokkupõrkes süüdi, seda selgitab politsei. Taksojuht rääkis, et ei näinud väikest Mazdat kõrge lumevalli tagant.

Kuulutuste vastuvõtt toimetuses E-R 9-17, kõigis Lääne-Virumaa postiasutustes ja interneti teel: kuulutused@virumaateataja.ee.

 

KINNISVARA

Müüa 1toal. KORTER Vinnis. Tel 55540402.

Müüa Kihleveres, Kadrinast 5 km, 1toal. remonditud k. m. KORTER (44 m², aknad, uksed vahetatud). Tel 53556491.

Müüa otse omanikult 1toaline KORTER (39,8 m², 1/3) Rakkes Oru 3. Tel 56466894.

Müüa 2toal. renov. KORTER Tapal. Aiamaa, garaaži ehitamise võimalus. 5066108, 53491514.

Müüa 2toaline ahiküttega KORTER Viru-Jaagupis. Hind 170000 kr. Tel 5109030.

Müüa remonditud KORTER (70 m², saun) Kadrinas. 5168440.

Müüa suurem SUVILA Võsul. Tel 5168440.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. 5045215, 5145215.

Üürile anda 1toal. k. m. mööbliga KORTER Kundas. 5049998.

Võtan rendile PÕLLUMAAD Aaspere, Auküla piirkonnas. Helista 5117985.

Korralikule meespensionärile või pensionäripaarile anda elamiseks maja L-Virumaal. Alkoholisõltlastel mitte helistada. 53675519.

SÕIDUKID

Müüa Žiguli 2105 (mootor ketiga, uus starter, dünamo, karburaator, käiguosa ideaalses korras). Tel 53556491.

METS

Müüme Haljalas kuiva kaseküttepuud (40 l võrkkottides, halud pikkusega 26-28 cm). Hind koos km-ga 35 kr. Tel 5051528.

KUIVAD KÜTTEPUUD koduõue! AS Woodex müüb kaske 60-liitristes kottides. Info 53333303.

Müügil pakitud puitbrikett (2450 kr t), turbabrikett (2200 kr alus), küttegraanul (al. 2500 kr 0,9 t), kask (40 l võrk 40 kr), sorteeritud kivisüsi. Transpordivõimalus. Rakvere kütteladu, Narva mnt 19b, tel 3251101, www.algaveod.ee.

Müüa kuivi KÜTTEPUID (kask ja lepp). Tel 5073477.

OÜ Multi Varius müüb 3 m ja saetud, lõhutud KÜTTEPUID (hind al. 240 kr m³) ning kuiva leppa 40 l võrkudes. 5013862.

Müüa KASEPUID, koorem 4 ruumi. Tel 5279361.

Müüa saetud ja lõhutud HALUD laotuna 5ruumistele alustele ja 60 l võrkudesse (alates 42 kr võrk) puuliigid eraldi (kask, sanglepp, hall lepp, saar, kuusk, lehis) ja ka 3 m küttepuid. Hind alates 240 kr ruum. 53993702.

Müüa KÜTTEPUID (lepp, kask). Vedu tasuta. Tel 5182665.

OÜ P.Õ.M.M. müüb 3 m ja lõhutud KÜTTEPUID, hind alates 260 kr m³. Suur kogus soodsam! 56460921.

Müüa kuivi küttepuid 40 l võrkkottides (lepp 25 kr, sanglepp 28 kr, kask 30 kr). Tel 5045632.

Müüa 3 m ja saetud, lõhutud KÜTTEPUID (lepp) koos transpordiga. Tel 5244871.

Müüa kuivi ja tooreid KÜTTEPUID ja -KLOTSE, ka väikestes kogustes. Transporditeenus. Tel 5074958.

Müüa kuivi KÜTTEPUID. 5045632.

Müüa kuivi KÜTTEPUID (lepp, 30 cm). Tel 5259463.

Müüa kuivi ja tooreid, saetud, lõhutud KÜTTEPUID. Asume Kunda-Viru-Nigula lähedal. 53477659.

Müüa saetud ja lõhutud, kuivi ja tooreid KÜTTEPUID. 51924320.

Müüa 3 m KÜTTEPUID suurtes ja väikestes kogustes. 53001774.

OÜ Hansamets ostab KASVAVAT METSA, METSAKINNISTUID ja METSAMATERJALI. METSA ÜLESTÖÖTAMINE ja TRANSPORT. METSAISTUTAMINE, TREILERIVEOD. www.hansamets.ee, tel 5060777.

Eesti Metsamaakler OÜ ostab METSAKINNISTUID ja RAIEÕIGUST. Tel 5285038 ja 7446655.

TÖÖ

AS EVR Cargo Tapa Depood otsib oma meeskonda OSTUKORRALDAJAT. Täpsem info telefonil +3723226421. CV palume saata e-postile tapa@evr.ee või faksile +3723226474 kuni 15. märtsini.

Optimal Kindlustusmaakler otsib KINDLUSTUSMAAKLERIT L-Virumaale. Võib olla lisatööna põhitöö kõrvalt. Kontakt kindlustus@optimal.ee või tel 6818826.

OÜ Lääne-Virumaal võtab tööle suurfarmi ASENDUSTÖÖLISE, kes oskab lüpsta lehmi (soovitav naisterahvas). Korter olemas. Telefon 55691380.

Vajame KOKKA ja KLIENDITEENINDAJAT. CV ja sooviavaldus saata e-postile piisonifarm@gmail.com. Tel 5260084.

25aastane kohusetundlik Rakvere noormees otsib püsivat tööd igas valdkonnas (Rakveres või lähiümbruses). Kõik pakkumised oodatud. Vastan tel 56314716.

TEENUS

Paigaldame ja müüme KATUSEID (pigi, plekk, kivi), FASSAADID (plekk, Kivex, puit), VIHMASÜSTEEMID. Plekikantimine. HINNAD SOODSAD. Info 5088497, 3251730, www.tpplekitood.ee.

Puhastame teie katused lumest. Vajadusel kasutame turvavarustust. 5260148, 56470898.

Müüme kasutatud ja uusi varuosi mootorsaagidele, muruniidukitele. Remont ja hooldus. OÜ Baseilo Rakveres Tallinna tn 47, 3243967.

VEETRASSIDE SULATAMINE (kasutame aurutit). Tel 53544242.

Katlamajade, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Segistite, WC-pottide, soojaveeboilerite ja dušinurkade paigaldamine. 56453338 Andres.

Aiaväravate ajamite hooldus ja müük. Garaažiuksed. 5115291.

Ehitus- ja remonditööd, ka elektri- ja torutööd. Renoveerime teie vannitoa ja sauna või ehitame uue. Uste ja akende paigaldus. http://web.zone.ee/repleiehitus. Tel 5227901.

ARVUTITE kvaliteetne hooldus ja remont. Lisaks diagnostika, komponentide vahetus, sülearvuti ekraanide vahetus jne. Tule läbi Arvutiexperdi salongist Vilde 14, Rakvere. Tel 56914853, 5249386, 3270702.

Valmistame UKSI, AKNAID, TREPPE. Paigaldus. Tel 56955572.

Metsa väljavedu MTZiga. Tel 5177561.

PUURKAEVUDE puurimine, projekteerimine ja pumpade paigaldus. www.BaltiPuurkaev.ee. Tel 5217415, 5042999.

Valmistame ja paigaldame PUITTREPPE. Tel 5025851.

Naine teeb SISEVIIMISTLUSTÖID. Tel 51937909.

FEKAALIVEDU. 56152790 Tarmo.

KORVTÕSTUKITE (10, 15, 25 m) rent ja müük. Tel 5115291.

RAAMATUPIDAMISTEENUSED, firma asutamine. Solvering OÜ. Tel 3220847, 5106645.

Müüme ja paigaldame plekkkatuseid, ühenduskohtadeta vihmaveerenne, lumetõkkeid, katuseredeleid, hooldesildasid. Tõenäoliselt saad meilt parima pakkumise! Tel 5121213 OÜ Mitten Grupp.

KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 9001727. Kogenud ennustajad 24 h 17 kr min.

TELERIREMONT kliendi kodus. Plasma- ja LCD telerite parandus. Tel 58104539.

Õhtujuhid, pulmaisad, ansamblid, video + foto. 5030564.

Digiboxid alates 880 kr. Antennide müük ja paigaldus. OÜ RTS Antennid. Tel 53407808.

KULLASSEPP 55677790.

KAEVETÖÖD, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, veoteenus madelkraanaga. 56488916.

Puhastame teie katused lumest. Info tel 5177561, 5162897.

Mootorsaagide ja murutehnika remont, müük. 55540526 Sulev.

Ahjud, kaminad, pliidid, müürid, korstnad. Tel 5047459.

Teen suuremaid ja väiksemaid SANITAARTEHNILISI ja PLAATIMISTÖID, ka boileri puhastust. Tel 53933560.

Katuste puhastamine lumest. Lume äravedu. Lume lükkamine. Targem tegutseb varem, kui katus sisse vajub! OÜ Virumaa Puhastus, tel 56698541.

VANNITUBADE ja SAUNADE REMONT. Professionaalne töömees remondib vannitoad algusest lõpuni (seinte ehitus, plaatimine, el.- ja torutööd). 56644088.

HAUAKIVIDE ja -PLAATIDE SOODUSMÜÜK kuni 40%. Rakvere, Pikk 3. Info kella 9-14 tel 3223944, 5040320, www.kivimeister.ee.

OÜ Acro Kivi HAUAKIVIDE ja -PLAATIDE valmistamine, 5167181, www.hot.ee/acrokivi/. Tellimine ka Daalia lillepoes Laada 10a.

VIRU MATUSETEENUSED
Rakvere, Lõuna 1a, Kunderi 6
Tel 3223046, 3227802
Külmik Lõuna 1a, tel 3223046
MATUSEABI 24 h 5161480.

Aare Rohumets
5164699
MATUSEABI 24 h
OÜ MATUSETEENUSED AR
Büroo Rakveres Tallinna 68
Tel 3244473
Külmik, kirstud, plaadid jne.

KOOLITUS

Kunderi rahvakool korraldab aprillis kolmapäeva õhtuti 10-tunnise käsitöö loovkursuse, mais neljapäeviti 10-tunnise postkaardikursuse ja juunis lilleseade kimbukursuse. Aprillis veel inglise keel neile, kes veidi oskavad. Teave tel 3240651, kunderi.rahvakool@mail.ee.

REVALIA TANTSUKOOLIS seltskonnatantsu kursused edasijõudnutele. Info tel 5130553 või tiinaalavere@hot.ee.

LÄÄNE-VIRUMAA AUTOKOOLIS (Rakvere, Rohuaia 21, II korrus ruum nr 17, sissepääs Võidu tn poolt) algavad B-, C- ja CE- kat sõidukijuhtide kursused eesti ja vene keeles. Soodushinnad kõigile, eriti soodsad naistele ja õpilastele! Registreerimine 16. märtsil kell 17.30. Lisaõppesõit: 1 sõidukord (25 min) 100 kr. Info ja reg 5183177, 56632319, lvautokool@hot.ee.

TERVIS

Sensitiiv Ants Pihlap (haigused, alkoholism, needus, sõltuvused) Rakveres teisipäeval, 16. märtsil. Tel 53952575.

PÕLLUNDUS

Müüa kvaliteetset TOIDUKARTULIT. 51993008 Aivo.

Müüa PAKIHEINA. Tel 55630432.

Müüa SÖÖDAJAHU. transpordivõimalus. Tel 5177561.

Ostan aiatraktori ja lisaseadmeid (käru, ader, niiduk jne). Võivad vajada remonti. 5547916.

MUUD

OÜ Uhtna Puit müüb soodushindadega höövelpuitu ja saematerjali alates 1800 kr tm, KRUNDITUD ja VÄRVITUD VOODRILAUD 135 kr m² (klient valib tooni), saunavooder 130 kr m², põrandalaud 130 kr m². Transport meilt. 5288224, 5165192, www.uhtnapuit.ee.

Rendile anda baari pidamiseks ruumid Pajustis ja Purtses. Info 55567330.

Müüa TALUSEALIHA, veeranditena 40 kr kg (transport hinna sees). 53436876.

Müüa ALUMIINIUMPLEKKI paksusega 0,7 mm, laius 1250 mm (hind 191 kr m²). Samas valmistame tsingitud ja värvilisest sileplekist aknaplekke ning muid katuse lisaplekke. Info telefonilt 3225317, 5105727 ja 50455094.

Müüa PÕRANDA-, VOODRI- ja EHITUSLAUDA. Erinevad laiused, transport tasuta. Tel 5064651.

Müüa kuivi KÜTTEKLOTSE 27 kr 40 l. Tel 5010753.

Vean ära vanaraua, kodumasinad ja muu kolu. 5185968.

Ostan VANARAUDA. 55583686.

Ostan vanaaegse JALGRATTA (toodetud enne 1945), samuti varuosi (dünamo, esi- ja tagatule, võtmekoti, raame jne). 5039650.

Ostan autoromusid. 55583686.

Ostan vanarauda, sõidu-, paki- ja veoautosid. Tel 53739189.

LOOMAD

Estonian-ACB-Vianco ostab TAPALOOMI, tel 53009615, ja PULLVASIKAID, tel 56617233.

Ostame LÜPSIKARJA al. 5 loomast ja lõpptiineid MULLIKAID al. 6. kuust. Tel 5298352.

VANAVARA

Antiigi, mööbli ja väärismetallide ost. Raha kohe, kojukutsed. Antiigiäri, Laada 31. 3240542, 5282330.