Koerus kultuurimajas on 20. novembril tulemas kümnes autorilaulu festival “Koeru holaöö”. Õhtune mammutkontsert pealkirjaga “Loojaks loodud!” algab kell 19 ja esinejate nimekiri on veel avatud.

Holaöö korraldaja Thea Kristali sõnul on kindlate tulijate seas Rohke Debelak ja Margo Mitt. “Nad võtavad õhtut juhtida ning otse loomulikult ka laulavad meile - bändinimi teadagi Minu
Isa Oli Ausus Ise,” ütles Kristal.

Kuulda saab Tõnu Timmi ja Ilona Aasveret, Sakarias Leppikut ja Urmas Nagelit, Tiit Borni, Valdo Randperet, Elmar Satsi ja Marge Tombachi, Heilo Aadlat, Kaupo Torimit, Lauri Lugu ja teisi. Tõenäoliste tulijate hulgas on Anne Adams, Aapo Ilves, Orelipoiss Jaan Pehk jt.
Päevast noortekontserdi osa juhib Contra, kes õhtul võtab ka laulu üles.

“Tegelikult võiks seekordset üritust ka hola ööpäevaks nimetada, sest päeval kell 14 saab toimuma noorte - või siis ka vanemate, kuid tundmatumate - muusikute-autorite kontsert,” ütles Kristal.

Tegijatel on palve muusikasõpradele ja muusikutele anda endast või oma andekatest loovsõpradest neile märku, et teataks neid kutsuda holaööle esinema. “Miks ei võiks meil esmakordselt näiteks ka mõni andekas vene laulik esineda,” andis korraldaja suunava vihje. “Päevase kontserdi publiku lemmikud pääsevad õhtul lavale ning me lööme nad pidulikult, ent õrnalt “proffideks”,” lubas Kristal.

Euroopa tuuriga Eestisse jõudnud "Tiibeti munkade kontserti" saab kuulda ja näha 10. septembril kell 19 Rakvere eragümnaasiumis.

Kontsertetenduse käigus demonstreerivad kaheksa munka sügavalt tähendusrikkaid budistlikke rituaale ja esitavad traditsioonilisi kloostrifestivalide tantse. Samuti toob etendus vaatajateni nomaadide ilmalikud laulud ja legendaarse tiibeti rahvuskangelase Gesari tantsud. Kontsertide tulu läheb munkade ajaloolise kodukloostri Tsekarmo taastamiseks ja restaureerimiseks.

Tiibeti munkade heategevusliku kontserdi eestipoolse korraldaja laama Sangyase sõnul on Ladakhi elanike algatatud etenduse mõte kultuuri järjepidevuse säilitamine.

“Ajal, mil Tiibetis on budistlikud kloostrid pidevas hävimisohus, on üha olulisem aidata iidset budistlikku kultuuri elus hoida,” sõnas laama Sangyas. Lisaks vahetule kontaktile autentsete tiibeti traditsioonidega on etendus laama kinnitusel eriline ka selle poolest, et esitamisele tulevad rituaalid on heaendelised ja tervistava mõjuga.

XVII sajandi lõpus rajatud Tsekarmo klooster asub Ladakhis, Himaalaja mäestiku Indiale kuuluvas osas. Ladakhi kutsutakse hellitavalt Väikeseks Tiibetiks. India, Pakistani ja Hiina vaheliste pingete tõttu jäi piirkond aastaid India ja Hiina vaheliseks puhvertsooniks ning avati väliskülastajatele alles 1974. aastal.

Lisainfo aadressidelt: www.drikung.ee ja www.treasurehimalaya.eu
 

ÜRITUS

Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandodes lahtiste uste päev. Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad kell 10, 11 13 ja 14. Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada

NÄITUS

Rakvere Galeriis Toomas Lausma ja Jan Tammiku näitus “Meri Rakveres” (septembri lõpuni)

Art Cafés Riin Liivamägi maalide näitus-müük

Rakvere Näitustemajas püsinäitused Rentei, Muuseumi varakamber, "Spiritus destillatus ehk Allatilkunud hing", ajutised näitused "Kes on Rakvere Teater?" ning Eesti panga näitused "Oma riik, oma raha" ja "Meie igapäevane pangakaart".

Linnakodaniku Majamuuseumis fotonäitus "Uksest sisse, väravast välja"

KINO

Tapa kultuurikojas kell 20 “Nagu öö ja päev”

KONTSERT

Rakvere gümnaasiumis Pärdi pidunädalad: kell 19 “Eller ja Pärt” - viiuliõhtu, Andres Kaljuste I viiul, Sophia Rahman klaver, pilet 50.-

ÜRITUS

Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandodes lahtiste uste päev. Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad kell 10, 11 13 ja 14. Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada

NÄITUS

Rakvere Galeriis Toomas Lausma ja Jan Tammiku näitus “Meri Rakveres” (septembri lõpuni)

Art Cafés Riin Liivamägi maalide näitus-müük

Rakvere Näitustemajas püsinäitused Rentei, Muuseumi varakamber, "Spiritus destillatus ehk Allatilkunud hing", ajutised näitused "Kes on Rakvere Teater?" ning Eesti panga näitused "Oma riik, oma raha" ja "Meie igapäevane pangakaart".

Linnakodaniku Majamuuseumis fotonäitus "Uksest sisse, väravast välja"

Alice Sagritsa päevikutel ja kirjadel põhinev “Minu kunstnikud” on minimalistlik, ent võimsalt üldistusjõuline teatriõhtu.

Peeter Järvelaid on rahvusvahelise haardega õigusteadlane ja ajaloolane, kellel kand tugevalt maas Tamsalu vallas asuvas pisikeses maalilises Naistevälja külas.

Lavastusse “Otse vaadates ei näe me tihti midagi”, millega avatakse 11. septembril kell 18 Rakvere turuplatsil pidulikult skulptuur “Noormees jalgrattal muusikat kuulamas”, vajatakse jalgrattureid.

Kuus minutit kestva “jalgrattaballeti”, mis on kantud skulptuuri ideest, lavastab Kati Kivitar.

“60 ratturi harjutatud liikumiste abil luuakse kauneid mustreid üle väljaku Pärdi muusika saatel. Lõpustseenides peaks aga väljak täituma jalgratastel sõitjatega ja selleks otsime vabatahtlikke,” ütles lavastaja Kati Kivitar.

Trupi tuumiku moodustavad trikijalgratturid, ent taustajõududeks ja lavaruumi piiramiseks on vaja erinevas vanuses ja erineva sõiduoskusega inimesi ning väga erinevaid jalgrattaid.

“Kui sa oskad rattaga sõita ja sul on jalgratas, parem veel, kui saad mõne sõbra või sugulase käest laenata mõne huvitava vanaaegse velo, olla võib ka tõukeratas, kolmerattaline või abiratastega jalgratas, siis anna endast esimesel võimalusel märku. Riietus võiks olla pigem tagasihoidlik - suurte mustrite ja kirjude värvideta. Ideaalis pintsakud, mantlid, poolmantlid, sonid baretid ...” selgitas lavastaja.

Rakvere Linnanoorte Näitetrupi juhi Tiina Rummi sõnul on rattasõitjaid vaja nii lavaruumi piiritlemiseks kui suureks finaaliks, kus kõik lähevad sõitu.

“Ei ole kaugeltki nii, et kasutame inimesi postidena,” kinnitas Rumm.

Lavastuse peaproovi salvestab ETV ning seda näidatakse Arvo Pärdi piduliku sünnipäevakontserdi vaheajal, 11. septembril.

Perfomance'i lindistab ETV skulptuuri ametlikule avamisele eelneval õhtul, 10. septembril kell 18.30.

“Seega paluks vabatahtlike abi võimalusel mõlemal õhtupoolikul,” ütles lavastaja.

Kes soovib osaleda lavastuses, peaks endast teada andma telefonil 53478242 või meiliaadressil birxbiku@hotmail.com enne 7. septembrit.

“Igaüks, olgu noor või vana, kel on oma või laenatud jalgratas, on oodatud!” kinnitas Tiina Rumm.

KINO

Rakvere Teatrikinos kell 16, 18.30 ja 21 “Videviku saaga: Päikesevarjutus” (alla 12. a. mittesoovitatav)

ÜRITUS

Jõhvi kultuuri ja huvikeskuses kell 15 lahtiste uste päevad

NÄITUS

Rakvere Galeriis Toomas Lausma ja Jan Tammiku näitus “Meri Rakveres” (septembri lõpuni)

Art Cafés Riin Liivamägi maalide näitus-müük

Rakvere Näitustemajas püsinäitused Rentei, Muuseumi varakamber, "Spiritus destillatus ehk Allatilkunud hing", ajutised näitused "Kes on Rakvere Teater?" ning Eesti panga näitused "Oma riik, oma raha" ja "Meie igapäevane pangakaart"

Linnakodaniku Majamuuseumis fotonäitus "Uksest sisse, väravast välja"

Estonian Spirit OÜ Rakvere Piiritustehas võib julgelt minna oma toodanguga maailma  turgudele, sest ettevõtte toodang tunnistati kõrgekvaliteediliseks.

Estonian Spirit OÜ sai juhtimissüsteemi sertifikaadi nr K-150/C, millega selle väljaandja AS Metro­sert tõendab, et Rakveres asuva piiritustehase kva­li­tee­di­juhti­missüsteem vastab ISO 9001:2008 nõuetele.

Estonian Spirit Rakvere Piiritustehase tegevjuht Arno Kangur kommenteeris, et kuna piiritustehasel kui tootmisüksusel oli varasemast ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimissertifikaat, osutus võimalikuks väljaõppinud kaadrit, viimistletud tootmistehnoloogiaid ning tootmisprotsesse edasi arendades ja vastavaid protsesse ning nõudeid kirjeldavaid dokumente vormistades nii lühikese aja jooksul sellise tunnustuseni jõuda.

“Algajal ettevõttel kuluks ISO 9001:2008 nõuete täielikuks täitmiseks ja sertifikaadini jõudmiseks kaks-kolm aastat,” märkis Kangur.

ISO 9001 nõue­tele vastavus tähendab, et ettevõttes on süstematiseeritud ja rahvusva­helisele standardile vastavad doku­menteeritud töökorraldusjuhendid, doku­men­di­hal­dus- ja asjaajamiskord jne.
 

“Meie klien­tidele tähendab see, et piiritust toodab usaldusväärne, stabiilse tootmistsükliga, tugeva tootmisalase sisekontrolliga ettevõte,” lisas Kangur.

Möödunud laupäeval avati Rakveres Seminari tänavas iseteeninduslik autopesula, mis on Baltikumis ainulaadne. Euroopa kogemus on näidanud, et iseteenindus õigustab ennast.

Kümme aastat tagasi leidis üks Kadrina noormees enda jaoks grafiti­kunsti ja on sellest ajast peale end arendanud ning grafitiga vahelduva eduga tegelenud.

Kuna tegu on hobiga, mis ei pruugi kõigile meeldida, soovib ta avaldada ainult oma artistinime - Veskin.
Veskin on joonistanud seintele juba 2000. aastast ja alguse sai see siis, kui tekkis huvi hiphopkultuuri vastu.

lmajaama andmetel on täna õhtul kogu Eestis oodata tugevat tuult ja vihmasadu. Päästeamet soovitab tormi ajal väljas liikumist vältida ning teatada suurematest purustustest ja teele langenud puudest hädaabinumbril 112.

Neljapäeval tugevneb põhja- ja kirdetuul puhanguti kuni 24 meetrini sekundis, püsides kuni reedeni. Tuulega võib hoonetele, teedele, elektriliinidele langeda puid ning esineda pikemaajalisi elektrikatkestusi.

Päästeamet soovitab tugeva tuule ajal jääda siseruumidesse, sulgeda uksed ja aknad ning korjata õuest kokku lenduvad esemed ja lahtine mööbel. Samuti tuleks sõidukeid mitte parkida suuremate puude alla. Maha langenud elektriliinidest tuleb hoida eemale ja teatada neist Eesti Energiale.

Võimalike elektrikatkestuste puhuks soovitab Päästeamet laadida mobiiltelefonid ja kui majapidamise joogivee saamine sõltub elektrist, varuda aegsasti vett. Suurematest tuulega tekkinud  purustustest  ja õnnetustest tuleb teatada hädaabinumbril 112.

Infot tormi tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel saab maanteeinfo numbrilt 1510. Elektrikatkestustest tuleb teatada Eesti Energia rikketelefonile 1343.

Homme avatakse ametlikult multifunktsionaalne Sõmeru keskusehoone, mille katuse alla mahuvad vallavalitsuse ja -volikogu tööruumid, raamatukogu, klubitegevus, eakate päevakeskus.

Kõigile huvilistele on hoone avatud laupäeval, 4. septembril, mil hommikul toimub pidulik rongkäik vanast majast uude ning alates kella 11 on võimalik kõigil uut kompleksi seestpoolt uudistada.

Päeva jooksul annavad kohalikud taidlejad mitu kontserti, õhtul esineb Tõnis Mägi ning päeva lõpetavad tantsuks mängivad Törts ja Pelimannid ning flamenko- ja kõhutantsijad.

Sõmeru multifunktsionaalse keskusehoone ideekavand sündis arhitektide Ralf Lõokese ja Maarja Kase ühise konkursitööna 2004. aastal, ehitustööd algasid juulikuus 2009.

Virumaa Teataja veebilehel esitatud küsimustele vastanud Rakvere linnavalitsuse haljastusinsener Anu Kivi  sõnul ei saa ametnikud ennustada, milliseid puid torm murrab, ja soovitab ikkagi oma vara kindlustada.

Kui linn ei luba maja lähedal olevat suurt puud maha võtta ja see juhtumisi tormis murdub, kas siis on loota, et linn hüvitab puu tekitatud kahjud?

Puu mahavõtmiseks peaks alati olema mõjuv põhjus. Suurus ei ole mitte alati mõõdupuuks. Linna vastava ala spetsialistid on võimelised hindama puu võimaliku kahjustuse ulatust ja sellele tuginedes ka ettepanekuid ning otsuseid tegema.

Tormid on näidanud, et tormituulele ettejääv ei pea olema tingimata suur või kahjustatud puu. Paralleele otsides: kas näiteks auto tehnilist ülevaatust tegev spetsialist võtab endale sõidukit kontrollides vastutuse kõigi võimalike õnnetuste eest? Kahjude korvamiseks on loodud varakindlustussüsteem.

Miks ma ei või oma maa pealt lihtsalt puud maha võtta, kui see tundub ohtlik? Ja mis juhtub, kui ma seda siiski teen?

Looduskaitseseaduse § 45 kohaselt tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Raieloa andmise kord on kehtestatud Rakvere linnavolikogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega nr 37.
Looduskaitseseaduse § 73 alusel karistatakse tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
 

Kui ma otsustan oma maal kasvava puu maha võtta, kaua ma pean siis selleks luba ootama? Kui kaua võtab aega kogu menetlus, kuni saan tellida saemehe?

Raieloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab linnavalitsus hiljemalt 21 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse või nõutud täiendavate dokumentide ja selgituste esitamise päevast.

Samas puu kasvuperioodil raiet üldjuhul ei lubata. Erisused tulevad siin reaalsest ohtlikkusest inimestele ja varale, kui antakse luba ka kohe puu maha võtta.
 

Kas ma võin ka naabri peale n-ö kaevata ja teatada, et puu näiteks minu katusele ohtu põhjustab?

Kaebamine olukorda ei lahenda, pigem tekitab naabrite vahel pingeid. Soovitan teil naabrit probleemist teavitada ja anda talle nõu, et ta kutsuks Rakvere linnavalitsuse spetsialisti puud hindama.

Viimase tormiga on üks suur puu minu eramu suunda kaldu vajunud ja arvata on, et järgmis(t)e maru(de)ga see maha kukub ja just minu maja peale. Millest või kellest peaksin alustama, et seda õnnetust ära hoida?

Kõigepealt küsimus: kelle kinnistul asub nimetatud puu?
Kui teie kinnistul, siis tuleb teil esitada Rakvere linnavalitsusele taotlus puu mahavõtmiseks. Taotluse vormi leiab Rakvere linnavalitsuse kodulehelt või saab selle linnakantseleist.

Edasi võtab teiega ühendust haljastusinsener või linnametsnik, puu hinnatakse ja spetsialistid esitavad ettepaneku raieloa väljastamiseks Rakvere linnavalitsuse istungile. Raieloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab linnavalitsus.

Kui puu asub naaberkinnistul, peaksite pöörduma murega kinnistu omaniku poole, kes siis juba ise esitab linnavalitsusele taotluse.

Raieluba ei ole vaja taotleda tuuleheite või tormimurru korral maha kukkunud või ohtlikuks muutunud ja kiiret likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule.
 

Kes teostab järelevalvet linna haljastuskonkursi (sh surnuaedade hooldustööd) võitnud firmade töö üle?

Järelevalvet teostab haljastusinsener. Rakvere linna haljasalade hooldust teostavad Rakvere Linnahoolduse OÜ ja OÜ Kadrani P.H., suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldust teostab OÜ Kesklinna Pargid. Kalmistute hooldusleping on OÜga Rakvere Linnahooldus. Riigihanked nimetatud tööde teostaja leidmiseks toimusid 2007. ja 2008. aastal, lepinguperioodi pikkus on kolm aastat.
 

Kui võrrelda Rakveret mõne teise põhjamaa linnaga, siis siin kasutatakse pottides lühikese õitsemisajaga lilli. Samal ajal Soome haljastuses domineerib püsitaimestik. Kas paar korda kuus lillede väljavahetamine pole kallim ja tööjõukulukam?

Rakvere linnas, nagu ka teistes Eesti linnades, kasutatakse tõesti palju suvelilli ja seda eelkõige tugeva värviefekti saavutamiseks kevad- ja suveperioodil. Suvelilled on linnas kõige olulisematel objektidel, kuhu tihti on püsilillepeenra rajamine lootusetu ka vähese ruumi tõttu. Aga kesklinnas ja äärelinna haljasaladel on ka Rakveres palju püsilillepeenraid ja me oleme asendamise suunas liikunud juba aastaid. Kuna eelarveline kitsikus on sundinud meid tõsiselt raha kokku hoidma, siis järgiseks lepinguperioodiks on suvelillede osakaal linnas kindlasti väiksem ja püsilillede osakaal suurem.
Missugune on linna arengukava Lilleoru, Tartu ja Kunderi tänava piirkonna haljastuse osas?

Rakvere linna arengukava aastateks 2010–2030 on alles koostamisel. Rakvere linna üldplaneeringus on ette nähtud linna lõunapoolsete metsaalade säilitamine ja arendamine aktiivse puhkuse tarvis.
 

Miks põõsaste korrastamine kevaditi väga palju aega võtab?
Põõsaste lõikamisega tegelevad kõik hooldusettevõtted, kellega linnal on sõlmitud leping (ettevõtete nimed on loetletud seitsmenda küsimuse vastuses).
Kui küsija mõtleb põõsaste korrastamise all hoolduslõikust (kärpimine, sanitaarlõikus, harvendamine, noorenduslõikus), siis töid teostatakse liigiti erinevatel aegadel - kas enne pungade puhkemist või peale õitsemist.

Tööde aega mõjutavad samuti väga erinevad kevaded, nii külma kui lumesulamise poolest. Tehtud töid kontrollitakse pisteliselt.

Sageli on peetud hooldamata hekke ning põõsaid linna omanduses olevaiks. Iga kinnistu omanik peab korraldama ja tegema ise tööd oma kinnistul asuva haljastuse osas.

Ida-Eesti päästekeskus korraldab tuletõrje aastapäevaga seoses Virumaa päästekomandodes lahtiste uste päevad, kus huvilised saavad tutvuda pritsimeeste tööga.

Lisaks annavad päästjad külalistele ülevaate tulega seotud ohtudest ja õpetavad tulekahju korral õigesti käituma.

Ekskursioonid päästekomandodesse tehakse 7. ja 8. septembril kell 10, 11, 13 ja 14.

1.septembril kell 20.48 teatati häirekeskusele, et Tudu alevikus on tiigis uppunu.

Päästjad tõid kaldale 55-aastase meesterahva surnukeha.

Õnnetuse asjaolusid uurib politsei.

Kui enamikus koolides ja lasteaedades algas eile uus õppeaasta, siis päris mitu lasteaeda on jätkuvalt remondis ja lapsed veedavad päevi asenduspindadel.

Laekvere lasteaia lapsed ei saanud lasteaias tehtavate re­no­veerimis- ja ümberehitustööde tõttu minna pärast suvepuhkust 1. septembril oma harju­mus­pärasesse majja.

Ajutiselt hak­kas lasteaed tööle Laek­vere põhikooli ruumides. Laekvere valla­vanem Aarne Laas ütles, et mudilaste tarvis on kohandatud koolisaal, kus nad põhiliselt oma päevad veedavad.

Laekveres pikk remont

Aarne Laasi sõnul mahub ajutisele pinnale senisest mõnevõrra vähem lapsi. “Kui meil siiani oli 42 kohta, siis praegu on 30.” Kui midagi ootamatut ei juhtu, saavad mudilased praeguste plaanide järgi oma majja tagasi 15. märtsil.

Vallavanema sõnul oli lasteaiahoone renoveerimine esialgu kavandatud osade kaupa. Et aga teatud tööd on vaja teha terves hoones korraga, näiteks uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine, sõlmiti ehitajaga kokkulepe, et kogu objekt läheb nende kätte.

Lasteaed ehitatakse peaaegu täielikult ümber: uued põrandad, uus katus, muutub ruu­mide paigutus, uus vee- ja kana­lisatsioonitorustik ning küttesüs­teem. Peale kolme rüh­maruumi koos vajalike abiruumidega valmivad lasteaiamajas ka käsitööklass, apteegiruumid ning uue asutusena hakkab hoones tööle päevakeskus.

Vasta kooli lasteaed, mis te­gutseb Viru-Nigulas, avab oma uksed ajutiselt mudilaste tarbeks kohandatud rahvamaja ruumides.

Viru-Nigula vallavanem Er­vins Veitsurs tõ­des, et mais ala­nud lasteaia renoveerimine on kulgenud kavandatust palju aeglasemalt. “Õnneks ehi­tus­tegevus siiski käib, aga üs­na visalt, müü­rid alles kerkivad,” sõnas Veitsurs juurdeehitusele vihjates.

Lasteaed muutub renoveerimise käigus oluliselt avaramaks ning hakkab mahutama senisest paarkümmend mudilast rohkem. Muu hulgas ehitatakse senisele lasteaiaosale peale teine korrus ning valmib juurdeehitis, kuhu tulevad magamisruumid ja riidehoidla.
 

Kungla lapsed kontorites

Ehitamine venib ka Rakvere lasteaias Kungla ning lapsed on paigutatud väga erinevatele pindadele. Kungla juhataja Liidia Bobkova ütles, et lastele leitud ruumid on kõik korralikud, kuid lasteaia tingimustele päriselt siiski ei vasta, sest Rakveres selliseid ruume nõnda palju lihtsalt ei ole.

Nii peavad paar rühma mõnda aega tegutsema kahes kontoriruumis Laada ja Võidu tänaval, üks rühm aga Rakvere linna algkooli saalis. Kungla rühmasid majutavad ajutiselt ka vene gümnaasium, põhikool, gümnaasium, Triinu lasteaed, Tiki-Triki eralasteaed ja Mesimummu mängutuba.

“Käisime hommikul ringi ja vaatasime kõik kohad üle, asi toimib igal pool,” kinnitas Liidia Bobkova eile.

Kungla lasteaia juhataja sõnul on ehitusmehed lubanud maja Kungla tänava poolse tiiva valmis saada septembri lõpuks ja Lembitu tänava poolse tiiva oktoobri lõpuks.
“Lastevanemad on seni õnneks mõistvalt suhtunud,” lisas Bobkova.

Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev rääkis, et ehitajat täht­aegade pikenemises süü­distada ei saa. “Kevadel tehti projekti ümber ja seetõttu tekki­sid suvel tarneprobleemid, ka oli raskusi ühe alltöövõtja leidmisega,” selgitas Suurkaev.

“Pigem tahaksin ehitajat hoopis kiita, sest kõik probleemid on väga kiiresti esile toodud.”

Nii Suurkaev kui Bobkova kinnitasid, et töö Kungla ehitusel käib täie hooga. “Erinevalt näiteks reaalgümnaasiumi ehitusest Kungla maja lausa kihab usinatest töömesilastest,” lausus Ain Suurkaev.

Kogu maailmas ehitatakse energiatõhusaid hooneid ja ka Eestis on viimastel aastatel pööratud tähelepanu passiivmajade arendamisele – näidisehitise püstitamine on käsil Jõelähtmes.

MTÜ Eesti Elamumessid juhatuse liige Meelis Niin on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud passiivmajade ehituse ja projekteerimisega Eestis ning on kursis kogu sellealase teabega Euroopas

Praegu on Jõelähtmes ehitamisel eluhoone, mis on Eesti esimene näidispassiivmaja.

Eesti Energia esialgsel hinnangul vähendatakse augustitormidega seoses võrgutasusid kuni 45 000 kliendil, kes olid elektrita lubatust kauem.

Võrguettevõtja elektri katkestusaegu reguleerib majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus, mille kohaselt peab suveperioodil tavaolukorras Eesti Energia Jaotusvõrk  rikkest põhjustatud katkestuse kõrvaldama 16 tunni jooksul.

8. augusti tormi ajal ületas tuule kiirus jaotusvõrkude projekteerimisnorme ja torm kvalifitseerus eriolukorra alla, mispuhul tuleb katkestus kõrvaldada kolme päeva jooksul alates erakorralise sündmuse lõppemisest.

Kui rike kestab kauem kui piirmäär lubab, vähendatakse kliendil võrguteenuse tasu.

«Torm algas 8. augustil umbes kell 18.30 ja lõppes 21.00 paiku. Seega määrusega lubatud kolmepäevane rikete likvideerimise aeg lõpeb 11. augustil kell 21.00 ehk siis kõik rikked, mida Eesti Energia Jaotusvõrk ei jõudnud antud ajaks likvideerida kuuluvad võrgutasude vähendamisele,» selgitas Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann.

Juhul, kui voolukatkestus venis pärast kolme päeva veel 48 tunni võrra, peab võrguettevõtja tasu vähendama tarbijale vähemalt 125 krooni võrra, 2 krooni võrra peakaitse ampri kohta või 12 krooni võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta.

Kui katkestus kestis lisaks veel üle 96 tunni, siis vähemalt 375 krooni võrra, 6 krooni võrra peakaitse ampri kohta või 36 krooni võrra kasutusvõimsuse kilovati kohta.

15. augusti torm oli Bachmani sõnul leebem ja klientidel, kellel katkestus algas 11. augustil kell 21.00 või hiljem, toimub võrgutasude vähendamine tavapärase arvestuse järgi ehk määruse järgi tuleb Eesti Energia jaotusvõrgul ajavahemikus 1. aprillil kuni 30. september kõrvaldada katkestus 16 tunni jooksul.

Hinnanguliselt vähendatakse Bachmanni sõnul võrgutasud 40 000 - 45 000 kliendil nii 8. kui ka 15. augusti rikete tõttu.

«Juhul kui kliendil tekib rikkega seoses otsene varaline kahju, saab klient esitada võrguettevõtjale kahjunõude taotluse,» lisas Bachmann.

«Tavaolukorras saab Eesti Energia iga kuu keskmiselt 100 taotlust kahjude hüvitamiseks ning rahuldame nendest peaaegu pooled. Kahjude hüvitamise eelduseks on korrektsed tõendid, et süü on võrguettevõtja poolne. Eelmisel aastal hüvitasime klientidele 1,8 miljonit krooni.»

31.augustil lõpetasid Väike-Maarja kiriku kellatorni juures töö OÜ Rändmeister töömehed, kes lammutasid allakukkunud tornikiivri ja ladustasid palgid.

Ka Antaares AS-i töömehed lõpetasid teisipäeval kellatornile ajutise katte paneku. “See on materjalist, mis peab vihma ja lund ja on seni peal, kuni ükskord saadakse uus tornikiiver,” rääkis EELK Väike-Maarja koguduse juhatuse esimees Heli-Liivia Komp.

Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras. Selle aitas muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.

Teisipäevase seisuga oli kiriku taastamise heaks annetanud kokku 265 annetajat kogusummas 212 205 krooni.

Väike-Maarja valda on toetanud mitmed omavalitsused üle Eesti. "Eile saime 10 000 krooni suuruse toetuse kiriku taastamistöödeks Järva-Jaani vallavalitsuselt, kellele oleme väga tänulikud," ütles Heli-Liivia Komp kolmapäeval.

1. septembrist 15. novembrini toimub Eestis põllumajandusloendus, mille käigus kogutakse põllumajandusliku tootmise kohta andmeid ligi 30 000 majapidamiselt, teatab statistikaamet.

Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

“Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000,” rääkis statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee ning lisas, et majapidamised, keda statistikaamet ootab loendusel andmeid esitama, peaksid kõik olema saanud ka sellekohase teate koos juhistega, millal ja kuidas andmeid esitada.

Esimest korda saavad majapidamised loenduses osaleda interneti teel, esitades andmed e-loendusel statistikaameti elektroonilises andmete edastamise keskkonnas eSTAT.

Kõik juriidilised isikud ja eSTATiga enne 19. juulit liitunud füüsilised isikud saavad andmeid esitada eSTATi kaudu 1. septembrist 1. oktoobrini.

Füüsilised isikud, kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad 1.-10. septembrini andmeid esitada eSTATi isikuuuringute kanali kaudu, või kui nad seda võimalust ei kasuta, külastab neid ajavahemikul 15. septembrist 15. novembrini statistikaameti küsitleja.

Valdvee selgitas, et PRIAsse esitatud maakasutuse ja loomade andmed on põllumajandusloenduse küsimustikes võimaluse piires juba eeltäidetuna olemas, ent vajadusel on majapidamistel võimalik neid täpsustada.

“Loendusel küsitakse juurde ainult neid andmeid, mida PRIAs ega üheski teises registris ei ole,” selgitas Valdvee.

“Toetuste ja mahepõllumajanduse andmed kogub statistikaamet põllumajandusloenduse tarbeks otse vastavatest registritest ning neid valdajatelt üle ei küsita,” lisas ta.

Põllumajandusloendus läheb maksma enam kui 10 miljonit krooni, millest ligi poole katab Euroopa Komisjon.

“Loendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda,” märkis Eve Valdvee.

“Kogutud andmed on aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ja põllumajandustoetusi puudutavate otsuste langetamisel,” lisas ta.

Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal.

Euroopa Liidu riikides viiakse põllumajandusloendus läbi 2009. ja 2010. aastal. Euroopa Liidu riikides toimuvad põllumajandusloendused iga kümne aasta järel.

Lisainfot 2010. aasta põllumajandusloenduse kohta saab statistikaameti veebilehelt www.stat.ee/pl2010.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli augustikuu keskmine õhutemperatuur Eestis oli 17,5 kuni 19,6 kraadi, kuid paljuaastane keskmine on 14,6 kuni 16,6 kraadi.

Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 7. augustil Narva-Jõesuus mõõdetud 35,4 kraadi ja miinimumiks 31. augustil Jõhvis mõõdetud 1,0 kraadi.

Augustikuu möödus Eestis rohkete sademetega, vaid üksikutes vaatluskohtades jäi augustikuu sajuhulk alla normi. Väikseim kuu sademete summa mõõdeti Narva-Jõesuus 47 mm ja suurim Võrus 243 mm (paljuaastane keskmine 59 kuni 95 mm). Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 29. augustil Ruhnul sadanud 90 mm.

Mitmel pool tuli augustis vihmavett alla normist 2-3 korda enam, Ruhnus aga peaaegu neli korda normist enam. Mõnes vaatluskohas pole vaatlusreas nii sajust augustit veel esinenud.

Uued augustikuu sajurekordid

Eesti kõige suurem kuu sajusumma on 351 mm, mis mõõdeti 1987. aasta augustis Haanjas.

Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Sõrves 239 tundi, kõige vähem Kuusikul 181 tundi (paljuaastane keskmine 210 kuni 252 tundi).

I klassi minevate laste koolitarbed lähevad maksma tuhandeid. Omavalitsused on vanematele toeks erineval moel – kes maksab ranitsatoetust, kes kingib õppetarbeid või toetab ainult raskustes peresid.

Rakvere linnas asuva Kontori ja Kooli A & O müüja Rita Olev rää­kis, et koolitarvetele kulutatav summa oleneb vanemate valikutest.

“On värvipliiatseid, mis maksavad 50 krooni, ja neid, mis 150.” Eriti käesõbralikud pastakad maksavad kuni 100 krooni. “Mõni on 1000 krooni kulutanud ainuüksi koolikotile,” lisas ta

“Umbes 500 krooniga peaks I klassi jaoks esmased vajaminevad asjad ikka kätte saama, aga kui kõik asjad osta, võib tuhat krooni täis ka saada,” sõnas ta.

Sellele lisanduvad veel spordiriided, jalatsid ja palju muud.

Raske aeg

Rakveres elav üksikema, kelle üks laps läheb I klassi, teine käib põhikooliastmes, ütles, et kooli algus tähendab temale suurt stressi.

Väikse lapsega kodus olev naine sai varem Rakvere linnalt rahalist toetust kooliasjade ostmiseks, nüüd peab ta kõigepealt ostma välja kauba ja viima tšekid linnavalitsusse.

“Selleks pean raha laenama ja praegu ju ei tea ka, mida ja kui palju neist kinni makstakse,” muretses ta.

Ühe lapse kooli saatmine läheb talle hinnanguliselt maks­ma 5000 krooni.

“Lapsed kasvavad kiiresti, näiteks vanemale lapsele pean kooli jaoks ostma neli paari jalanõusid, dressid nii sees kui väljas sportimiseks, ka koolikoti iga paari aasta tagant. Ei taha ju, et hakatakse kiusama ja tõukama, et sina oled vaesem,” ütles ta. Kirjatarvetele kulub sellest summast ligi 1000 krooni.

Kui kool algab, hakkavad koju tulema kirjad ekskursioonide ja teatriskäikude kohta, samuti alustavad huviringid, mis on kõik lisakulu.

“Kuidas ma jätan lapse ringi saatmata?” küsis ta.

Erinevad toetused

Omavalitsused on oma õpilaste toetamiseks valinud väga erinevad teed.

Rakvere vald toetab 2000 kroo­niga neid lapsi, kes lähevad valla koolidesse. Erand te­hakse vallavanem Aivar Aru­ja sõnul neile, kes ei saa koolibussi kasutada ning peavad minema kooli väljaspool valda.

Lapsi, kes lähevad mujale vaatamata sellele, et on võimalus kasutada omavalitsuse haldusalal olevat õppeasutust, toetab vald 1000 krooniga.

Nii Kadrina kui Haljala vald kingivad I klassi minejatele koo­litarvete komplekti. Haljala vallas anti 300 krooni maksnud komp­lektid enamikule üle juba lasteaia lõpupeol.

“Oleme pidanud aastaid vajalikuks anda mit­te raha, vaid koolitarbed,” ütles valla sotsiaaltöötaja Urve Vogt.

Ka Kadrinas saab iga I klassi mineja vallavanem Aivar Lankei sõnul 400-500 krooni maksva koolitarvete komplekti.

Selle sisust teavitati eelnevalt lapsevanemaid, et nad asjata raha ei kulutaks. Erandkorras antakse sel aastal komplekt neilegi, kes lähevad kooli väljaspool valda.

Toetamissüsteemi muutis sel aastal Kunda linn. Linnapea Allar Aroni sõnul mujale õppima minejaid ei toetata, välja ar­vatud juhul, kui Kundas sellist õppevormi ei ole.

“Näiteks venekeelset I klassi Kundas ei avata.”

Toetuse suurus on 1000 krooni.

Rakvere linnas on ranitsatoetus 1000 krooni, kuid see antakse talongi kujul, mille alusel saab kaheksast kauplusest koolitarbeid osta.

Rägavere vald maksab aga 500 krooni koolitoetust kõigile valla registris olevatele lastele kuni XII klassini.

Ranitsatoetust ei maksa Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja vald.

“Küll aga püüame aidata materiaalselt raskesse olukorda sattunud peresid,” lausus Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg.

Sama süsteem on Väike-Maarjas. “Toetame rahaliselt puudustkannatavate perede lapsi ja valla neid peresid, kus kooli läheb kolm ja enam last. Kokku on neid peresid, kellele anname kooliaasta alguse puhul rahalist toetust, 25,” kommenteeris vallavanem Urmas Tamm.

Pole palju neid, kes oma eluaja jooksul on näinud mitut rahatähtede vahetust. Otto ja Leili jaoks on euro, kui see tuleb, juba kaheksas raha, mida nad oma käes on hoidnud.

Eesti oma raha ajalugu ulatub 1919. aastasse. Aasta pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal hakkas Eesti vabariigis kehtima Eesti mark. Vähem kui kümne aasta pärast, 1. jaanuaril 1928, tuli käibele Eesti kroon, mis oli võrdne senise saja margaga.

1922. aastal sündinud Leili mäletab, et elu iseseisvunud Eestis oli kallis ja rahal väärtust. Üheksaaastasena teise klassi minnes tuli vihiku eest maksta viis senti Eesti rahas. Viis senti maksis ka kanamunapaar – talutoodang oli aga nende pere põhiline sissetulekuallikas. “Mitu muna sa siis pidid ära andma, kui sitsirätt maksis 75 senti,” arutles Leili.

1929. aastal sündinud Otto meenutas, kuidas ta poisikesena isale nurgapealsest poest tuttava müüja käest suitsu käis ostmas. Kaamelite ja paplitega kaunistatud Karavani suitsupaki eest tuli välja käia 20 senti. Jäätis ja prantssai maksid viis senti.

Vene rubla tõi jalgratta
Kauba eest tasumine käis niinimetatud võlavihiku alusel – kõik, mis poest osteti, pandi vihikusse kirja ja maksti alles palgapäeval. Miks nii tehti, kui oleks võinud ka kohe tasuda, ei osanud Otto öelda.

Kallist elust teab temagi rääkida. “Isa tahtis jalgratast, aga see oli nii kallis, et ei jõudnud seda osta,” kõneles Otto.

Elu läks odavamaks pärast Nõukogude okupatsiooni 1940.-1941. aastal, kui 24. novembrist 1940 hakkasid kehtima Vene rublad ja niinimetatud tšervoonetsid. Raha vahetati kursiga üks kroon 1,25 rubla vastu. Esialgu jäid ka Eesti kroonid mõneks ajaks kasutusele.

“Kui venelane sisse tuli, ostis isa ratta,” ütles Otto, kellel on siiani alles isa kaherattaline, mille sadula aknast sisse tunginud pommikild puruks rebis.

18aastane Leili töötas tol ajal põllutöölisena. Suuremates peredes kartulinoppimisel abiks käies oli päevateenistus 20 rubla. “Poed olid nii tühjad, et ega selle teenitud rahaga suurt midagi peale hakata ei olnudki. Mahta (Leili õde – toim.) ükskord tuli, oli ostnud kaks rätti. Ja mina sain ühe pruuni kannu, mis siiani alles. Maksin veel kaheksa rubla selle eest,” nimetas Leili neid väheseid asju, mis tol ajal muretsetud sai. Enamik vajaminev toodeti endiselt oma talus, vähest raha teeniti või ja piima müügiga.

1941. aastal tuli sakslane riigimarga ja -penniga (Reichsmark), mis oli sõjaaegne okupatsiooniraha oma hallide pennidega. Seda päris õiget Saksa marka (Deutschmark) sattus aeg-ajalt siingi käibele, kui saksa sõdurid puhkuselt tulid ja mõni mark taskus juhtus olema.

Sakslane Vene rubla käibelt kohe ei kaotanud. Poes kehtisid esialgu nii Saksa margad kui Vene rublad – maksid Vene rublaga, aga vahetusrahana said tagasi Saksa margad.

Otto ütles, et riiete ja jalanõude ostuks pidi olema luba, toidu hankimiseks toidukaardid. Ta mäletab veel, kuidas ta koolist antud loa alusel endale saapad jalga sai.

Poeriiulitel olid Leili sõnul vaid paberist mänguasjad. “Ega meil, suurel perel, muidu olnud 7000 Saksa marka, mille ära andsime, kui venelane uuesti tuli.” Nimelt korjas venelane 1944. aastal, mil ta Eesti teist korda okupeeris, kokku Saksa margad. Neid anti poodi ja mõnikord tuldi neile koguni koju järele.

Venelane tõi endaga raha, millel Leili kinnitusel väärtust ei olnud, küll oli neil mõõtmetelt suurust. Kord müüs Leili abikaasa Augustiga Tallinna turul siga, mille eest saadi 12 000 rubla. “August ütles, käi minu järel, ise pani rahanutsud kahele poole põuetaskusse,” jutustas Leili seamüügist.

Pärast esimest rahareformi 14. detsembril 1947. aastal, mille venelane korraldas, tulid käibele väikest mõõtu Vene rublad ja kurss muutus. Venelane jõudis veel teisegi rahareformi teha, seda 1. jaanuaril 1961. aastal, kui vahetati ümber kogu paberraha, samaks jäid 1-, 2- ja 3-kopikalised.

Põllutöödega teenis Leili kaks ja pool kuni kolm rubla päevas. Kõige viletsam leib ehk niinimetatud puhanka maksis kaksteist kopikat, sai oli ka kaksteist kopikat, täpselt sama palju maksis tühi klaaspudel. 50 kopikat tuli välja käia bussipileti eest Rakveresse.

Kopsakas pension
“Pärast, kui juba sovhoositööline olin, maksti head palka. Ühel sügisel sain preemiat, koos palgaga tegi kokku 6000 rubla,” kõneles Leili ning rääkis sellest, kuidas siis oli kombeks, et palgapäeval tuli hoiukassast kohale inimene, kellele sealsamas võis oma raha arvele viimiseks ära anda.

Pensionile jäi Leili 1977. aastal ja hakkas saama 65 rubla pensioni kuus. Et ta viimased neli aastat enne pensionile jäämist oli töötanud laudas lüpsjana, oli tema pension teistega võrreldes oluliselt suurem. Näiteks abikaasa sai samal ajal ainult 27 rubla kuus, sest tema palk eelnevatel aastatel oli väike olnud.

Leili sissetulek suurenes ka seetõttu, et ta enne pensionile jäämist oma põllumaa ära andis.
“Andsin põllumaa ära, seda ma pidada ei saanud. Kui oleksin põllumaa alles jätnud, siis ma nii palju pensioni poleks saanud,” selgitas naine, kes oma 65 rublaga kuus elas hästi, sest pidas veel lehma.

Autojuhi ametis olnud Otto sai kõige suuremat pensioni, mis üldse saada oli võimalik – tervelt 133-135 rubla kuus, sest tema tööstaaž oli suur, isegi üle vajaliku normi.

Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal tuli 1992. aastal kasutusse jälle Eesti kroon. Eesti kroonides jäi Leili pension alla 1000 krooni, samal ajal hinnad tõusid.

Euro tuleku kohta ütleb Leili, et eks see esialgu harjumatu ole, aga kui kõik eelnevad rahatähed elu jooksul omaks võetud, küll kohaneb ta pikapeale ka euroga.

Kõik rahatähed läksid kaubaks

Rakverlane ja meelelahutaja Ants Viermann korraldas samal päeval, kui Vene rubla Eesti kroonide vastu vahetati, Wesenbergh Rocki nimelise ürituse. “Sponsorid, kes Vene rubla viskasid, arvasid, et sellega ei ole enam eriti midagi teha, seega suutsin enamiku kulutustest rubladega kinni maksta,” meenutas Viermann, kes tol õhtul üritusele tulijate käest seetõttu piletiraha ei küsinudki. Tasuma pidi vaid söögi-joogi eest.

Õlut, mis oli samuti enne rahavahetust välja ostetud, müüdi Eesti kroonide eest. Kellel kroone polnud, need lasid käiku margad, dollarid ja FIMid. Ei põlatud ära ka Vene rublasid, aga neid tuli siis juba tublisti rohkem välja käia.
Sellisele mõttele oli Viermanni sõnul tulnud näitleja Eduard Salmistu, kes teatrihooaja lõppedes pakkus ennast suvepuhkuse ajal üritusele appi ning osutus kõige paremaks õllemüüjaks. Müük läks koguni nii hästi, et õhtul kell 24 õlle hinda tõsteti.

“Poisid pärast naersid, et mina olin esimene, kes devalveeris Eesti krooni,” meenutas Viermann. Sellel õhtul teeniti aga nii palju kasumit, et ka järgmise aasta Wesenbergh Rock sai tublisti tänu rahavahetusele peetud.

*1914*

27. juulil 1914 andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Seni oli näiteks kullast kümnerublane münt olnud samas väärtuses mis paberist kümnerublane. Nii olid nii mõnedki eestlased vahetanud oma kulla paberi vastu – sedasi oli sääste mugavam hoida. Mõned aastad hiljem muutusid paberrublad väärtusetuks.

*1917*

Suur segadus algas 1917. aasta veebruarirevolutsiooniga, mis tõukas troonilt Nikolai II. Võimule saanud Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn duumarublad ning 20- ja 40rublased kerenskid. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolševikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obligatsioone. Tollaseid aastaid iseloomustab see, et uued võimud trükkisid juurde uusi rahasid, jättes samas käibele ka kõik eelnevad.

*1918*

Veebruaris 1918 tulid Eestis ringlusse Saksa riigimargad ning Ida Laenukassa rublad ja margad. Samas käibisid edasi ka rublad. Kuna inimestel oli rohkesti rublasid käes, võrdsustati rubla siiski igapäevakäibes margaga. 15. septembril aga lakkas rubla olemast seaduslik maksevahend.

*1918/19*

Saksa vägede lahkumise järel võttis Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus 30. novembril 1918 vastu otsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Rublad ja idamargad kehtisid edasi. 14. detsembril muudeti ka Soome mark Eestis seaduslikuks maksevahendiks. Esimesi tõelisi Eesti markasid said inimesed näha alles märtsis 1919 ning 2. mail 1919 kuulutati Eesti mark seaduslikuks maksuabinõuks.

*1928*

Alates 1. jaanuarist 1928 kehtestati Eesti rahaühikuks kroon, mis jagunes sajaks sendiks ja sisaldas 0,403 226 grammi puhast kulda. Senised margad vahetati ringi kursiga 1 kroon = 100 marka.

*1940*

Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt juunis 1940 ei toonud raharingluses kohe kaasa drastilist muutust. Kroon kehtis endiselt edasi. 25. novembril aga lasti Eestis kõrvuti krooniga käibele rubla. Ametlikuks kursiks kehtestati 1 kroon = 1,25 rubla. Krooni lõpp saabus 25. märtsil 1941, mil okupandid kuulutasid väärtusetuks kõigi kolme endise Balti riigi raha.

*1941*

Saksa okupatsioonivõimude määrus 29. novembrist 1941 kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid ehk idaraha, samuti lubati edasi kasutada Nõukogude raha. Kurss oli 1 idamark = 10 rubla.

*1944*

Sügisel 1944 “vabastasid” Nõukogude väed Eesti. Saksa idamargad pühiti päevapealt ajaloo prügikasti ehk 1 rubla = 0 idamarka. Rublad tuli jälle välja otsida.

*1947*

Sõjast tingitud inflatsioon tõi Nõukogude Liidus 1947. aastal kaasa rahareformi. 1940. aastast eestlastele tuttavad rahad asendati uutega.

*1961*

Järgmine rahareform toimus Nõukogude Liidus 1961. aastal, mil lasti taas käibele uue kujundusega rahad. Ja taas kümme korda kallimad.

*1992*

Selge siht krooni taaskehtestamisele võeti juba detsembris 1989, seega mõni kuu vähem kui kaks aastat enne taasiseseisvumist. Kroon aga ei tulnud käibele kohe pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist, see rahareform valmistati põhjalikult ette ning ajalooliseks 20. juuniks 1992 olid kroonid ja sendid juba valmis trükituna-vermituna ootel. Kõigest kolme päeva jooksul vahetati rublad kroonide vastu kursiga 1 kroon = 10 rubla. Kusjuures igale Eesti elanikule võimaldati ümber vahetada 1500 rubla.

*2011*

1. jaanuaril 2011 hakkab Eestis kehtima euro.

Valukojas saavad veel viimast lihvi Seaküla Simsoni kaks kuju Virumaade pealinnadele. Rakvere on helilooja Arvo Pärdi 75. sünnipäevaks tellinud keskväljakule kuju noorest Pärdist jalgrattaga, Jõhvi tellis aga Tallinna maantee äärde külalisi tervitama valla vapilooma hirve.

Rakvere elanikud on meenutanud, et Arvo Pärt sõitis noorena jalgrattaga ümber linna väljakul asunud krappi. Et noormehel endal kodus raadiot polnud, siis käis ta seal klassikalist muusikat kuulamas. Rattaga oli ta seepärast, et mitte imelikuna paista. Hiljem on Pärt tunnistanud, et võis ka jalgrattaga keskväljakul ringe tehes kummalise mulje jätta.

Kuju autorite Seaküla Simsoni ja Paul Männi seletuste kohaselt näitab skulptuur noorest, jalgrattaga muusikat kuulavast poisist, et tee maailma on igale Rakvere poisile lahti.

Samastamisvõimalust suurendab ka tõik, et ehkki kuju aluseks on fotod noorest Pärdist, pole tegu siiski täpselt temaga. Ikka selleks, et iga vaataja seal end või mõnd tuttavat kindlapilgulist noorukit näha võiks.

Samuti ei panda skulptuuri postamendi otsa, vaid see saab olema Rakvere linnaväljaku tasandil. Simson kujutas elavalt ette, kuidas emad hakkavad Pärdi ratta pakiraamil istuvaid lapsi pildistama. Kõik ikka selleks, et näidata, kuidas lihtsast väiksest poisist sai suur helilooja.

Pronksskulptuur avatakse Rakveres Pärdi sünnipäeval 11, septembril peoga, kus saab olema nii muusikat, tantsu kui ka jalgratastel ilunumbreid ning mustreid näitav trupp.

Kuju juurde peaks tulema ka krapp, mis posti otsas Pärti inspireerinud muusikat mängib.

Kujurid alustasid tööga juuli alguses. Meeste sõnul oli aega suhteliselt vähe ning tööd tuli teha iga päev. Tavaliselt teevad kujurid töö jooksul mõne nädalase pausi sisse, et hiljem tööd värske pilguga hinnata. Pärdi kuju tehes pidi seda asendama kahe mehe omavaheline kriitika.

Männi sõnul tuli töö käigus ette mitmeid üllatusi. Suurim oli ehk pronkspoissi esmakordselt nähes tekkinud reaktsioon «nii lühike.» Nimelt oli skulptuuri savist mudel valmimise ajal seisnud alusel ning tundunud meestest pikemana.

Sagedasemad üllatused tabasid kujureid aga hommikuti. «Õhtul vaatad, et väga palju vigu on vaja veel parandada, aga järgmisel hommikul kiitsime pool tundi üksteisele kui hästi välja tuli,» meenutas Mänd.

«Silm ja vaim väsivad ära ning tuju läheb pika töötegemise peale kehvaks,» põhjendas Simson õhtust kriitilisust.

Meeste tööpäevad läksid kuju valmides lühemaks, et mitte rabistama hakates üle pingutada. Männi sõnul on nii mõnigi töö just ületegemisega kihva keeratud.

Igas tööfaasis oli kujuritel Pärdile oma hüüdnimi. Alasti Pärt, Pärt rannas, pioneer – sõltuvalt sellest, kuidas ajapikku kujule riideid juurde modeleeriti.

1950.ndate ajastukohast jalgratast ja riietust oli raske leida, näiteks sandaale käis Mänd Tartus Eesti Rahva Muuseumis uurimas. Kuju aluseks olid mõned Pärdi noorpõlvefotod, kuid tollased pildid olid poseeritud ning jalgu ja jalavarje neil näha ei jäänud.

BronzEst OÜ metallivalajatele polnud noore Pärdi kuju kergete killast. Simsoni sõnul lubanud valaja jalgrattaid enam kunagi teha – ratas on ligi 20 eri osas valatud ja seejärel kokku keevitatud.

Skulptorite sõnul kardavadki nad kõige enam, et Pärti ilma habemeta ära ei tunta ja et jalgratta tegemisel nähtud rasket tööd tähele ei panda.

Seaküla Simson pidas naljakaks fakti, et Virumaa konkureerivad asulad tema kujud vähem kui kuu ajalise vahega avavad. Oktoobris pannakse Jõhvi sissesõidutee kõrvale valla vapilooma, hirve kuju. Selle autor on Simsoni kõrval Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits kunstnikunimega Pump. Kuigi kumbki mees pole elusat hirve näinud, on kuju ülimalt loomutruu. Pritsi sõnul olid neile aluseks pealuu, loodusfilmid ja loodusekspert.

«Saime kuradi palju hirvede kohta teada,» naeris Prits kuju loomisprotsessi.

«Tööderohke suvi on igati korda läinud, väga mõnus oli kujusid teha,»  märkis Seaküla Simson. Skulptor kahetses ainult, et ei jõudnud suve jooksul Lõuna-Eestisse heale sõbrale kunstnik Ahti Seppetile külla.

Majandusminister Juhan Parts ütles seni surmateena tuntust kogunud Kukruse-Jõhvi maanteelõigu avamisel, et pikemas perspektiivis peaks saama neljarealist teed mööda sõita Rakverest Jõhvini.

Täna avati pidulikult Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toel rekonstrueeritud Kukruse-Jõhvi 7,36 km pikkune maanteelõik. Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko ütles, et maanteeamet ei ole varem nii suurt, keerukat ja kallist objekti ehitanud. “Praeguseks on küll lisandunud suuremad ja kallimad objektid, aga see lõik on esimene tõeline suurprojekt, mis valmis sai,” sõnas Tsäkko. 

Tamur Tsäkko sõnul nõudis vanale kaevandusalale ehitamine kõige kaasaegsemate lahenduste kasutamist. Kuigi ehitajaid segasid mitmed ootamatud takistused – kaevanduskäikude sissevarisemine ja muinaskalmistu avastamine -, mis korralikult tööd teha ei lasknud, jõuti objektiga valmis koguni kaks kuud enne tähtaega. “Kõik teised tänavused suured tee-ehitused lähevad tähtaegadest üle, sestap tuleb ehitajaid eriliselt kiita,” lausus Tsäkko, kes lisas, et ühelt poolt on tegemist imega, teisalt peaksid aga teised tee-ehitajad õppust võtma.

Nii maanteeameti peadirektor kui ka majandusminister Juhan Parts tõid esile, et Kukruse-Jõhvi maanteelõik on aastaid kogunud kurba kuulsust surmateena, kus on autorataste all hukkunud kümneid jalakäijaid. “Viimasel kümnel aastal on sellel teelõigul hukkunud keskmiselt kolm inimest aastas,” lausus Tsäkko, kelle sõnul on uuel teel jalakäijad autodest eraldatud ja jalakäijatega enam õnnetusi juhtuda ei tohiks.

Majandusminister rääkis, et ainuüksi politsei järelevalvest, kiirusepiirangutest ja liikluskampaaniatest liiklusohutuse tagamiseks ei piisa. “Normaalne infrastruktuur on kahtlemata üks oluline komponent liiklusohutuse saavutamiseks,” kõneles Juhan Parts ja lisas, et kaugemas perspektiivis peaks neljarealist teed mööda saama sõita ka Rakverest Jõhvini.

Lähemalt loe kolmapäevasest Virumaa Teataja paberväljaandest.

Teadmistepäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud isikud.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteate järgi võivad kõik soovijad heisata 1. septembril, lipupäeval, sinimustvalge trikoloori.

1.september on lipupäev alates 2005. aastast, sest see päev on pidulik ja tähtis lastele, kes lähevad esimest korda kooli, aga ka noortele, kes alustavad õpinguid gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis, samuti vanematele ja õpetajatele.

Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Metallmööbli tootjal Jalax tööd jagub. Soov on teha rohkemgi, kuid selleks on tarvis palgata üle paarikümne töötaja, keda leida on osutunud keeruliseks, sest sobivaid inimesi napib.

Jalaxi juhatuse liige Peeter Allik sõnas, et tööga praegu muret pole, sest tellimusi jagub. Kui eelmisel aastal oli ettevõtte käive 60 miljonit, siis tänavu on ta ennustanud 90 miljoni kroonist käivet.

Allik sõnas, et tänavu suurenenud käive pole Jalaxit püsivasse kasumisse viinud. «Osal kuudel on tehtud väikest kasumit, teistel väikest miinust. Paremad tulemused seisavad otseselt tööjõupuuduse taga, sest see seab tootmisvõimsusele piirid,» selgitas ta.

«Aasta viimases kvartalis seisab Jalax silmitsi ohuga, et osast tellimustest tuleb loobuda, sest me ei suuda neid tähtajaks ära teha.»

Kolm aastat tagasi buumiajal oli Jalacellis ja Jalaxis kokku 250 töötajat, eelmise aasta jaanipäeval oli ettevõttes 110 ja praegu on 170 inimest.
Allik lausus, et Jalax on kohe valmis juurde võtma üle paarikümne inimese, kuid neid leida on raske. «Kui me ei suuda leida oktoobri keskpaigaks 15 inimest, siis on selge, et viimase kvartali võimalik ja reaalselt paistvad kasuminumbrid jäävad saavutamata,» lausus ta.

Kui sada ettevõtjat, visionääri ja hakkajat noort 48 tunniks ninapidi koos tööle panna, jõuavad esialgu ehk lennukana tunduvad ideed reaalse teostuseni, näitas Tartus ettevõtlikkust innustanud üritus Garage48.

«Ideid on kõigil palju, aga elluviimisest jääb sageli puudu,» lausus Garage48 üks korraldajatest, mitme eduka veebiprojekti asutaja Jüri Kaljundi. «Tahtsime näidata, et internetis jõuab tegelikult igaüks oma äriidee kiiresti ka reaalselt teostada ning kuudepikkune planeerimine on liigne luksus, mis jätab head ideed venima,» rääkis ta.  

Rikas ideedetulv

Veebitooteid ja -teenuseid looma innustanud üritus tõi kokku sadakond väga erineva taustaga inimest alates noortest tudengitest ja lennukatest visionääridest ning lõpetades disainerite, programmeerijate ja edukate ettevõtjatega, sealhulgas näiteks Skype`i kaasasutajate Ahti Heinla ja Siim Telleriga.

Esialgsest ideedetulvast viisid meeskonnad ellu 17 ideed, mille hulgast võis leida näiteks mänge, interneti sooviraadio, paberarvete digitaliseerimise teenuse, samuti mentorite leidmise ning tsitaatide jagamise veebikülje.

Publikulemmiku tiitli võitis meeskond TagCloudCard, kes pakkus sildipilve disainiga visiitkaarte. Sildipilve meeskonna liige, ergonoomikatu-deng Annika Toit ütles, et esialgu tundus 48 tundi hirmutavalt lühike aeg idee teostuseks, kuid tegelikult polegi ajasurve all töötades rohkemat vaja mõtete elluviimiseks. «See oli võimas kogemus täiesti võõrastega lühikese ajaga midagi sellist ära teha,» nentis ta.

Esikoha võitis aga disainerite tööfailide säilitamise, haldamise, kommenteerimise ja jagamise veebiteenus Defolio. «Defolio koondab disainerite töid, nii nagu Flickr koondab inimeste fotod, ülilihtsalt kasutatavaks süsteemiks,» selgitas Defolio meeskonna liige, Edicy tegevjuht Tõnu Runnel uue veebiteenuse põhimõtet.

Kuna tegemist on spetsiifilise, üksnes disaineritele suunatud tootega, pole Runneli sõnul uut Facebooki veebiküljest oodata, kuid omas nišis loodab iduettevõte edukaks saada. «Näeme kasutajaid ikka kümnetes tuhandetes,» lausus ta.

Hea algus

Võistluse žüriiliige, Arengufondi investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko möönis, et nädalavahetusel sündinud ettevõtmiste tase oli ebaühtlane, kuid nende hulgast tõusid esile mõned väga head ideed, millel ta näeb potentsiaali ka rahvusvaheliselt läbi lüüa.

Siiski seisab põhitöö meeskondadel veel ees. «48 tunniga võib küll ideest esialgse teostuseni jõuda, kuid toimiva ettevõtte ülesehitamiseks läheb ikka rohkem aega kui üks nädalavahetus,» nentis Kakko. «Hea algus on paljudel tehtud, edasise edu määrab see, kuidas neil on aega ja tahtmist ideega edasi töötada,» lisas ta. 

48 tunniga sündinud teenuseid
• Veebiteenus disaineritele www.defol.io.
• Sildipilve disainiga visiitkaardid www.tagcloud-card.com.
• Paberarvete digitaliseerimine cashmuse.com.
• Lemmiktsitaatide jagamine www.quotista.com.
• Mäng, mis paneb telefoni taguma, www.smashr.net.

Euro tuleku eel on armsaks saanud Eesti kroon hinda tõusnud, näiteks Eesti Panga muuseumist ostetakse usinalt suveniirkomplekte nii endale mälestuseks kui teistele kingitusteks.

“Eesti Panga muuseumi külastajate hulgas on praegu populaarseimad tooted ringluses käimata rahatähed ja käibemündid, mille vastu suurenes huvi alates selle aasta maist ja pärast ametlikku euroalaga ühinemise otsust on huvi kasvanud veelgi,” kõneles Hanna Vaga Eesti Panga avalike suhete büroost. Ta lisas, et rohkelt ostetakse ka ­mitmesuguseid meenemünte, mis on inimeste seas alati populaarsed olnud. “Eesti krooni mündivoldikute ja meenemüntide müüki jätkatakse Eesti Panga muuseumis pärast eurole üleminekut nii kaua, kuni neid jätkub,” märkis Vaga.

Panga muuseumi töötaja sõnul ostetakse üsna palju veel kiletaskus rahatähti, et  need mälestuseks jätta, kuid ühekroonised on juba otsas. “Väga palju on huvilisi ka välismaalt,” lisas muuseumi töötaja.

Pulma- või juubelikingiks lähevad hästi raamitud rahapoognad, näiteks on populaarne 25kroonistega poogen, neid on seal kokku 45. Pole kuulnud, et keegi päris seina oleks tapeetinud, tähendas panga muuseumi töötaja.

Kuna Eesti Panga varahoidlas ei ole enam kõikide aastakäikude ringluses käimata münte, pole võimalik kõiki emiteeritud käibemünte väljastada. Näiteks on välja müüdud ka mündivoldikud 1992. ja 1999. aasta müntidega.

Rakvere linnavalitsus on koostöös politseiga välja töötanud hoiatussedeli, mis paigaldatakse valesti pargitud autode tuuleklaasile.

“Linnavalitsus algatas koostöös politseiga kampaania parkimiskultuuri parandamiseks Rakveres,” selgitas abilinnapea Ain Suurkaev, kelle sõnul ei jätku politseil võimalusi parkimishuligaanidega tegelemiseks.

Suurkaev lootis, et hoiatussedelid aitavad autojuhte korrale kutsuda ja tekkiva parkimisreeglite rikkujate nimekirja abil õnnestub välja selgitada ka paadunud parkimishuligaanid.

Esimesed hoiatussedelid pandi autodele juba eile hilisõhtul toimunud tänavavalgustuse kontrollimise reidi ajal.

Alates 2. septembrist saab Lääne-Viru keskraamatukogus kuulata loengut krija joogast.

Kaks korda kuus toimuvaid loenguid viib läbi krija jooga õpetaja Ingvar Villido, kes on tegelenud eneseuurimise ja -muutmise tehnikatega rohkem kui paarkümmned aastat.

Ta on Tallinna lähedal tegutseva Lilleoru asutaja ja koolitusjuht ning.kuulub rahvusvahelisse Krija Jooga Õpetajate Ühingusse. Rohkem infot õpetajast – www.lilleoru.ee.

Osalejad ei pea omama eelteadmisi joogast, loengu teemad on nö elust enesest – meist endist, meie suhetest ümbritsevaga. Info ja registreerumine 1. septembrini tel 55657513 või rita@lvkrk.ee

Eesti Perearstide Selts (EPS) valis perearstipraksiste kvaliteedijuhise alusel välja 18 parimat perearstipraksist, peamiselt Tallinna ja Tartu perearstikeskuste kõrval tunnustatakse ka osaühingut Sõmeru Perearst.

Parimate valimisel võetakse arvesse näiteks perearstikeskuse töökorraldust, arstiabi kättesaadavust, ravi kvaliteeti, sealhulgas haiguste ennetamist, arstiabi järjepidevust ning koostööd patsientidega.

Parima praksise auhind antakse üle neljapäevast laupäevani Tartus toimuval EPSi aastakonverentsil.

EPSi juhatuse esimehe ning Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul soovitakse kvaliteediauhinnaga tunnustada perearstikeskuseid, mis võivad olla eeskujuks kõikidele perearstidele oma patsiendikesksuse, töö hea organiseerimise ja tegevuse läbimõeldusega.

Valik tehti nende perearstikeskuste hulgast, kes omal soovil enda andmed esitasid ja nende alusel kõrgeima punktisumma said. Kalda kinnitas, et valikut teha oli raske, kuna hästi töötavaid keskuseid on väga palju.

“Selleks, et perearstikeskus saaks pakkuda parimat võimalikku abi oma patsientidele, on vaja investeerida palju ressurssi: raha, aega, pühendumust ja paljude osaliste koostööd,“ ütles Ruth Kalda.

Laupäeval ja esmaspäeval põrkasid Rakveres Jakobsoni ja Posti tänava ristmikul kokku sõidukid, inimesed oluliselt vigastada ei saanud.

Tänavu on politsei saanud neli teadet sel ristmikul juhtunud avariide kohta. Ühe puhul, kui kannatanuid oli kaks, alustati väärteomenetlus.

Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, et korravalvurite hinnangul ei saa Jakobsoni ja Posti tänava ristmikku liiklusohtlikuks pidada.

Politsei arvamust ristmiku kohta ei muuda ka seal lühikese aja jooksul juhtunud kaks avariid.
Et Posti ja Jakobsoni tänava ristmikul vahetati aastaid tagasi peatee suunda ja mõni juht sõidab võib-olla harjumusest vana liikluskorralduse järgi, on kahetsusväärne. Politsei pressiesindaja rõhutas, et just Laia tänava poolt tulijad ei märka liiklusmärki “Anna teed”.

Risti sõnul on liiklusohtlik Karja ja Vabaduse tänava ristmik, kus aastaid tagasi olid järjestikku tõsiste tagajärgedega liiklusõnnetused ja pärast neid paigaldati ristmikule täiendavad liikluskorraldusmärgid.

Eile mõistis Viru maakohus Lääne-Viru endise kriminaalpolitsei juhi Ilmar Ojasoo süüdi laskemoona ebaseaduslikus omamises ja määras talle 23 400 krooni suuruse rahalise karistuse.

Kohtuotsust on võimalik edasi kaevata ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.

Prokurör süüdistas endist kõrget politseiametnikku viies raskes kuriteos ja nõudis tema karistamist ühe aasta pikkuse tingimisi vanglakaristusega koos kolmeaastase katseajaga.

Kohus mõistis Ojasoo õigeks ametiisikuna altkäemaksu võtmises, ametialases võltsimises, ametiisikuna omastamises ja politseinikuna saladuse hoidmise kohustuse rikkumises.

Kaitsepolitsei leidis Ojasoo tööruumi läbiotsimisel automaatides ja kuulipildujates kasutatavaid padruneid, mida seal poleks tohtinud olla. Ojasoo peeti lühikeseks ajaks kinni 2007. aasta jaanuaris. Kohus kõrvaldas ta prokuröri taotlusel ametist. (VT)

Kui mõne kooli direktor loodab hinge kinni hoides, et veel käimas remont homseks valmis saab, on neidki, kes suvi otsa otsinud lahendusi, kuidas õppetöö ümber korraldada, sest renoveerimine kestab.

Vinni-Pajusti gümnaasiumi remondi valmimise tähtaegu on kaks. Üks osa õppehoonest tuleb Merkol üle anda 31. augustil, ülejäänud koolimaja peab val­mis olema 4. jaanuariks.

Vinni-Pajusti gümnaasiumi di­rektori Jüri Va­na­juure sõnul on ehitaja enam­-vähem graa­fikus.
Kuigi n-ö ni­pet-näpet on veel teha, on lu­batud valmis saa­da aula, võim­la on peaaegu valmis, nagu ka koridorid kahel pool aulat ja võimlat, samuti kolmas korrus. Keldrikorrusel ja sööklas hakati eile juba koristama. “Ma olen realist, ma arvesta­sin, et me saame kõik selle, mis peab meie käes olema, kätte kind­lasti 6. septembriks,” lausus Jüri Vanajuur.

Et algklassid on suhteliselt väik­sed, 17-18 õpilast klassis, siis olude sunnil on neljapäeval-reedel A- ja B-klass ühes ruumis, rääkis direktor.

Söögivahetund pikeneb
Juulis Tamsalu gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiosa õppehoone renoveerimisega alustanud YIT Ehitus OÜ peab suuremahulised tööd lõpe­tama järgmise aasta juulikuus, mis tähendab, et algaval õppeaastal seal asuvad kooliruumid kasutatavad pole.

Tamsalu gümnaasiumi õppealajuhataja Aime Topsi sõnul võetakse seetõttu kasutusele kul­tuurimaja ja raamatukogu ruumid, kunsti- ja käsitööklass kolib spordihoonesse, kus haka­takse pidama ka kehalise kas­va­tuse tunde. Gümnaasiumiklassid lähevad algklasside majja, lisaks muudetak­se vaheseinte abil klassiruumideks kooli au­la ja võimla. “Kasutame õuesõpet nii palju kui vähegi või­malik, sest kultuurimaja on võr­reldes koolima­jaga pimedam,” ütles Tops ja lisas, et remondimehed on ka kul­tuu­ri­maj­ja vaheseinu paigal­danud ja pannud lisavalgustust.

Niisuguse töökorralduse tõt­tu on raskendatud ka tunniplaa­ni tegemine, sest varem oli igal õpetajal oma ruum ja õppealaju­ha­taja pidi tunniplaani kokku pan­nes arvestama ainult sellega, kas õpetaja on vaba. Nüüd tu­leb hoopis mõelda, kas on va­ba ruumi. “Iga viimane kui nurk tuleb ära kasutada,” märkis Tops.

Uus töökorraldus pikendab algklasside söögivahetundi, et nad jõuaksid ennast riidesse pan­na, kultuurimajast koolimaj­ja tulla ja seejärel tagasi minna. “Lapsed jäävad asendusruu­midesse kolmeks veerandiks, viimasel veerandil peaksid nad juba koolimajja tagasi saama,” lausus Aime Tops.
Muudatusi on pidanud tegema ka Rakke gümnaasium, kus ulatuslikud renoveerimis- ja ümberehitustööd algasid suvel. 1. novembriks pidi kool saa­ma tänapäevase spordisaali.
Rakke abivallavanem Guido Kraav ütles, et kahjuks on ehitustegevus läinud kavandatust oluliselt aeglasemalt. Vana aula, kus lisaks kehalise kasvatuse tundidele toimusid ka üritused, on küll lammutatud ning eeltöid uue ehitamiseks tehtud.

Abivallavanema sõnul on siis­ki kahtlane, kas ehitaja suudab lõpetada töö ka uueks tähtajaks ehk aasta lõpuks.

Abivallavanem kõneles, et rii­gihanke võitjaks tunnistati OÜ Riverside, kes palkas alltöö­võt­ja, kelle töötempo ja -kvaliteediga ei saanud rahul olla. Ta lisas, et siiski on neil osaühinguga Riverside üksteist mõistev ja töine suhe, ettevõte tegeleb probleemidele lahenduse otsimisega ning vahetas välja alltöövõtja.

Õppetöö häiritud ei ole
Praegu tehakse tööd ka fuajees ja garderoobis, viimane peaks uue kuue saama septemb­rikuu jooksul. Seniks paigaldatakse õpilastele ajutised nagid esimese korruse koridori.
Rakke gümnaasiumi direktor Nele Lavrikov ütles, et kavandatust aeglasemalt kulgevad ehitustööd teevad küll elu keerulisemaks, kuid õppetöö otseselt häiritud ei ole. Kultuurikeskusega on koolil kokkulepe, et üritusi saab korraldada seal.

“Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad niipalju kui võimalik õues. Staadione on meil Rakkes mitu ning on ka spordiplats õpilaskodu maja juures,” rääkis Lavrikov. Tema sõnul on lasteaias võimlemissaal ning lasteaed on nõus seda ajutiselt kooliga jagama, teatud võimalused on ka kultuurikeskuses.

Reaalgümnaasiumis koolitöö ei kannata

Hoolimata sellest, et nädalavahetuse vihmad lõid Rakvere reaalgümnaasiumi füüsikakabinetis vee lainetama, on nii koolijuht Martti Marksoo kui ka Rakvere linnapea Andres Jaadla samuti kindlad, et homseks on koolimaja korras ja õppetöö ehitustegevuse tõttu ei kannata.

Juurdeehitise ja vana koolihoone ühenduskohad on katusega veel katmata ja vihmavesi pressis sealt läbi ning tungis päris mitmesse klassiruumi. “Juhtisime objektijuhi tähelepanu sellele, et ühenduskohti on vaja tihendada,” lausus Andres Jaadla, kes eile reaalgümnaasiumi ehitusega tutvumas käis.

“Kool saab küll alata, aga ehitustöödega ja juurdeehitusega on olukord kurb,” nentis linnapea.
Et kohalikud objektijuhid ei osanud kõikidele esile kerkinud küsimustele vastata, kutsus linnavalitsus reedeks kohale ASi Facio juhatuse liikmed. “Niimoodi ei saa see asi jätkuda, ehitajal peab olema vastutus tehtud pakkumise ees,” pahandas Andres Jaadla.

Eelmisel nädalal pildusid pätid kive Paistu kiriku akendesse ja lõhkusid altarimaali, mille taastamine läheb maksma kümneid tuhandeid kroone.

Möödunud nädala keskel lõhuti Paistu kiriku 14 aknaruutu. Mõned kivid vigastasid ka altarimaali, mille taastamine oli 2005. aastal läinud maksma 51 000 krooni. «Eks me pea selle nüüd uuesti Tallinna restaureerida saatma,» nentis Paistu koguduse õpetaja Raivo Asuküla.

Tema sõnul on pätid teada, sest õhtul kella üheteistkümne paiku aset leidnud  vandaalitsemisel oli pealtnägijaid. Väidetavalt on tegu kohaliku noortekambaga. «Oleme politseile ka avalduse teinud,» rääkis vaimulik.

Politsei Lõuna prefektuuri pressiesindaja Liina Pissarevi sõnul on juhtunut vara kommenteerida. «Uurimine ja kahjude hindamine alles käib ning selle huvides ei saa me praegu infot anda,» ütles ta.

Paraku ei piirdunud lõhkumine vaid nimetatud juhtumiga, sest eile oli ümber lükatud ka kiriku nimipühaku neitsi Maarja skulptuur.

Lisaks politseile on sündmuspaiga üle vaadanud muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi. Ta kinnitas, et maali lõuend on viiest kohast rebenenud nii, et seda tuleb kindlasti professionaalidel parandada. «Kui palju see täpselt maksma läheb, oskab öelda restauraator,» lausus ta.

Paistu kiriku altarimaal «Kristus ristil» on Riia kunstniku Johan Ludwig Maddause looming ja valmis XIX sajandi keskel.

Esmaspäeva hommikul leiti Rakveres kauba tänava elumaja korterist 55aastase mehe vägivallatunnustega surnukeha.

Politsei alustas kriminaalmenetlust.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Mari Luuk ütles, et tapetud mehel on peksmise jäljed. Politsei pidas kinni kaks isikut, kelle seotust kuriteoga kontrollitakse.

Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna vanemprokurör Sirje Merilo taotleb kohtult kinnipeetute vahistamist. Luugi sõnul ei saa uurimise huvides rohkem infot juhtunust avalikustada.

Tänavu on Lääne-Virumaal registreeritud kolm tapmist.

Kas see, kui tallipoiss linnuse õuel talli ees hobust harjab, on teater või mitte? Või kui külaliste valvsate ja ootusärevate pilkude all suurtükki laetakse? Rakvere linnuse uue direktori Meelis Seki arvates on ikka küll, sest tegevus on mõtestatud.

Meelis Seki viimased nädalad on igal hommikul piltlikult öeldes alanud eesriide avanemisega. Ainult et eesriide ülesannet on täitnud Rakvere linnuse massiivsed väravad, mis avanedes on enda taga paljastanud lava – linnusehoovi, kuhu astub n-ö lossi valitseja Meelis Sekk.

Millist pealkirja teatritükk täna kannab, sõltub päevast.

Ja seal on teised etenduses kaasa löövad tegelased: tallipoiss, kõrtsmik, palgasõdur, aga ka haned, hobused ja kitsed. Igaühel neist on oma roll mängida.

Täpselt nii võtab Rakvere linnuse uus direktor, näitejuhtimise haridusega Meelis Sekk oma uut ametit. Selles näeb ta suuri võimalusi.

Direktorikohale kandideerimisel peab Sekk põhisüüdlaseks linnuse praegust teenindusjuhti Kaidu Tiirikut, kes on mehe ammune tuttav. “Tema mulle selle kärbse kõrva sumisema pani,” lausub Meelis Sekk, kes enne juhikohale asumist oli linnuses vaid korra koos perega käinud. Juba siis tundus kõik põnev, nii piinakamber kui ka vibulaskmine.

Kambavaimus näitlejaks

“Aga tookord olin siin nagu külastaja. Nüüd olen kui lossi peremees, kes peab hoolt kandma selle eest, et lossielu sujuks ja et külalised saaksid elamusi. Mu roll on muutunud – külastajast direktoriks.”

Seda, et direktori ametikohaga paratamatult kaasas käiv administreerimis- ja paberitöö teda kui loomeinimest kuidagi kammitseks, Sekk ei karda. Kontoris tuleb tal ka viibida, aga suure osa ajast saab ta olla linnuseõuel, seljas keskaegsed riided, sest üks osa tema töökohustustest on atmosfääri loomine. “Minu jaoks on juba see näitemäng ja teater ning rollis olek. Need tasakaalustavad teineteist,” kõneleb Sekk ja seejärel juhib kohe tähelepanu sellele, et kaks kostüümis meest kõndisid lava eest läbi.

“Nad läksid siit mingisuguse ülesandega. Näitlejal on samamoodi, ta ei lähe kunagi lavale, kui tal ei ole ülesannet. See juba on teater, aga läheb paremaks,” lubab Sekk.

Tulevikus peaks Rakvere linnus olema teemapark, kus toimub aastaringne etendus. Kui inimesed astuvad linnuseväravast sisse, satuvad nad keset linnuseelu, nii nagu see oli keskajal: linnust rünnatakse, palgasõduritel tekib omavahel rüselus, kõrtsipiigad semmivad kundedega. “Tahame, et see oleks võimalikult ehe,” on Meelis Seki eesmärk.

Teater, mis mehe elu kui stseene iga päev ritta laob, tuli tema ellu juhuse tahtel. Üks kamp ta klassist ütles keskkooli lõpus ühtäkki, et astume lavakasse.

Kuna sel aastal lavakunstikool uusi tudengeid vastu ei võtnud, mindi Tallinna pedagoogilisse instituuti režii ja näitejuhi eriala omandama. Ega kambavaimus sündinud otsus ei oleks Meelis Sekist nii kirglikku näitlejat vorminud, kui keskkoolis poleks olnud seda esimest “ahhaad”. Seda et, ma-tahan-ka-niimoodi.

“Käisin ühe teise kooli näiteringi etendust vaatamas. Nad tegid päris tõsist asja, Viidingu luulekava. Siis sain aru, et see on äge, lahe, päris, õige asi. See oli hästi aus,” meenutab ta. Ja kuigi tal endal ei olnud lavakogemust rohkem kui mõni väike roll koolis jõulupidude aegu, tegi ta sellise elukutsevaliku, ja pärast seda on Seki elu väga põnev olnud.

Esimene erialaga seotud töö viis mehe kuueks aastaks hoopiski Eesti Riiklikku Nukuteatrisse nukkudega mängima. Rein Aguri käe all tuli ristsed kätte saada lavastuses “Punamütsike”.

Kuigi Sekk tunnistas, et alguses oli päris raske, sest nukunäitlemisel on oma spetsiifika – lisaks sellele, et sa ise seal lava all elus oled, pead sa suutma mingile elutule asjale elu sisse puhuda –, mis on hea tahtmise korral kiiresti õpitav.

Eks omajagu aitas ka võimalus suurte meistrite pealt õppida. Tema eeskujuks said Hendrik Toompere ja Heino Seljamaa. Viimasega sattus Sekk kohe alguses ühes lavastuses mängima.

Et ühele nukule elu sisse puhuda, on Seki arvates kõige olulisem uskuda. “Lapsed mängivad, võtavad oma nuku või mis tahes asja ja see on nende jaoks elus, see on päris.
Kui sina usud, siis hakkab publik ka uskuma,” on Meelis Sekk veendunud.

Ja neid nukke, keda publiku jaoks elavaks mängida tuli, oli kuue aasta jooksul mitmesuguseid, igaüks isemoodi: marionetid, Jaava nukud, kostüümisarnased hiigelsuured nukud, mille sisse endal pugeda oli vaja jne.

Nukuteatrist lahkumise järel sai Meelis Sekist vabakutseline näitleja ja lavastaja. Muu hulgas sattus ta tööle Kiili gümnaasiumi huvijuhina. Et tal endal oli näitlemise pisik veres, innustas ta ka noori näiteringis osalema, sest kui natukenegi osata noorte meeletut energiat suunata, võib lõpptulemus olla väga hea, leiab Sekk.

“Noorte vaba aega tuleb sisustada, neid tuleb harida ja anda neile koolist saadavatele teadmistele lisaks veel midagi, mis tegelikult võib hakata määrama edaspidist elukutsevalikut,” peab  Meelis Sekk huvitegevust ääretult oluliseks.

Pisik on veres

Töö noortega jätkus ka Tallinna Kanutiaia Noortemajas pealavastaja tööd tehes, esialgu ühe trupiga, järgmisel aastal juba kahega. Üheskoos jõuti mitu etendust välja tuua, viimane neist Maurice Maeterlincki “Sinilind”, sest Sekile on oluline teha häid ja huvitavaid asju. Aga mis saaks veel parem olla, kui mõne noore jaoks jõuab see ühel päeval mingil moel ringiga tagasi ja tekib seos – Maeterlinck või Shakespeare, see on see, mida ma teinud olen.

Kõigest hoolimata võivad teatrisõbrad näha Meelis Sekki ka lavalaudadel. Praegu on tal roll pärimusteatri Loomine etenduses “Carmen Alexandrium”, mis räägib esimese eestikeelse luuletuse sünnist. Kuigi ajapuuduse tõttu ei ole tal võimalik A. H. Tammsaare nimelise teatri liikmena uusi tekste õppida, jätkab ta seal nii palju, kui jõuab. “Aga seda ma ei jäta, sest pisik on veres,” tunnistab Sekk.

Uusi võimalusi ja valmisolekut linnuse uus direktor naudib. Olgu siis linnuse juhina või nukuteatris töötades Evald Hermaküla lavastuses “Kohtuasi number null”, mis oli paljuski improvisatoorne, tekst sündis tihtipeale etenduse käigus. Näitlejad teadsid vaid seda, kuhu nad välja peavad jõudma. Kuidas tükk lõpeb, seda ei teadnud nad kunagi täpselt - see sõltus pealtvaatajatest. Juhtus sedagi, et vahetult enne lavale minekut lepiti alles kokku, kes keda täna mängib.

Suurimast suurimaks proovikiviks peab Sekk siiski oma praegust ametit.

“Lavastaja töö lõpeb selle hetkega, kui on ära olnud esietendus. Võib-olla on pärast pikka pausi mõni taastusproov, lavastaja käib vaatamas ja ütleb, et nii ei saa mitte, tee nii või tõsta naa. Näitleja on laval igal õhtul, ta peab suutma publikut köita. Ma ei saa öelda, et üks roll on parem ja teine on halvem, need on kõik isemoodi ja huvitavad,” ei anna mehe arvates lavastaja ja näitleja tööd sellega siiski võrrelda.
 

SA Virumaa Muuseumid Rakvere piirkonna teenindusjuht ja kauaaegne tuttav Kaidu Tiirik

Tunnen Meelist juba 10-15 aastat. Meie tutvus sai alguse sellest, et olime sattunud erinevatesse teatritesse tööle. Mina töötasin Salong teatris ja tema nukuteatris.

Iseloomustaksin teda kirjanduslikult. Maailmas on kahte sorti inimesi. Ühed on idealistid, kes vaatavad kaugeid tähti ja komistavaid igasugustele elu pisiasjadele: kividele ja kändudele, mis neile jalgu jäävad.

Teist tüüpi inimesed on need, kes hoolitsevad ainult pisiasjade eest ja neil puudub laiem vaade ning avaram visioon. Meelises on need kaks inimtüüpi kenasti ühendatud. Ta on ääretult korrektne, sügavuti minev inimene ja samas on ta täpne ka igapäevaelus ja pisiasjades.

Minul isiklikult ja arvan, et kõigil linnuse töötajatel on tema suhtes suured ootused. Linnus kui teemapark, koht, kus inimesed saavad õppida ajalugu ja tegeleda ajalooteemaliste ettevõtmistega, see vajab uut hingamist.

Tuleb täiendada olemasolevat. Minu arvates on Meelis õige mees, viimaks linnust järgmisele tasemele.

Meelis Sekk

• Sündinud 28. juulil 1973. aastal Jõhvis.
• Isa on pärit Laekverest, ema Valga linnast.
• Lõpetanud Jõhvi I keskkooli ja Tallinna pedagoogilise instituudi režii- ja näitejuhi erialal.
• Tegelenud spordiga, oli sprinter; tantsimisega, esialgu võistlustantsu, hiljem seltskonnatantsuga.
• Huvitub ajaloolisest tantsust ja keskajast.
• On tele- ja raadiotöö kogemus.

Vaidlused maarahva V kongressi ümber, mis toimub 8. oktoobril Paides, on meeled üles kütnud, sest ettevõtmises nähakse nii huvigruppide katset maarahvast lõhestada kui tahet maaelu valupunktidest ausalt rääkida.

Põllumeeste arvamused kongressi kokkukutsumise otstarbekusest ja vajalikkusest erinevad oluliselt.
 
Kunagi keskerakonda ja hiljem rahvaliitu kuulunud ning nüüdseks mõlemast erakonnast lahkunud poliitik ja kauaaegne põllu­majan­dusjuht Jaanus Mar­randi on veendunud, et praegusesse katsesse kutsuda kokku maarahva kongress keskerakonna eestvedamisel saab suhtuda üksnes negatiivselt.

Vastakad seisukohad

“Kui varem oli maarahva endi initsiatiiv suunatud maaelupoliitiliste eesmärkide lahendamisele, siis praegune nn kongressi algatamine on rakendatud selgelt erakonnapoliitilise vankri ette ja selle eesmärgiks on peamiselt valimisteks maahäälte püüdmine,” põhjendas Marrandi.

Tema arvates on niisugune ühe erakonna initsiatiiv käsitletav eetilises plaanis kaubamärgi vargusena. Ja maarahva kongressi algne idee on saanud väga tugevalt kannatada.

“Praegugi on näha, et enamik organisatsioone sellel üritusel ei osale, ja vaevalt saab omavalitsuste esinduski kuigi mõjukas olla. See on juba ette määratud läbikukkumisele,” märkis Marrandi.

Tema arvates käsitletakse kongressi ainult keskerakonna üritusena ja ilmselt on väga raske edaspidigi korraldada algsetest ideedest lähtuvat maarahva kongressi.

Kauaaegne põllumees, rohkem kui 2000 hektarit majandav JK Otsa talu rajaja Jaan Kiisk peab maarahva V kongressi kokkukutsumist väga vajalikuks sammuks. Põllumees on ka kongressi korraldustoimkonna liige.

 “Maarahva ja kogu Eesti riigi seisukohalt on tegemist õige otsusega. Erakondlikud huvid tuleb jätta siin tagaplaanile ning mõelda sellele, kuidas meie põllumajandus oleks jätkusuutlik ja Eesti maaettevõtja jääks karmis rahvusvahelises konkurentsis ellu,” märkis Kiisk.

 Ta toonitas, et tähtis pole see, kes kongressi kokku kutsub, vaid kui arukaid ja asjalikke otsuseid seal maaelu edendamiseks vastu võetakse.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke arvas, et maarahva V kongressi kokkukutsumine tekitab siiski teatud probleeme.

 “Minu seisukoht on, et kongress oleks parteiväline ja seda ei seotaks päevapoliitikaga. Maarahva kongressi kokkukutsumine on põllumeeste organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste eesõigus,” rõhutas Ülo Niisu­ke.

Firma Markilo asutaja, juht ja omanik, kauaaegne maaettevõtja Urmas Laht sõnas, et maaelu ei koosne ainult ettevõtlusest.

“Kongressi korraldajatel on tarvis pöörata tõsist tähelepanu maaelu sotsiaalsetele valupunktidele ja nende leevendamisele. Kongressi kokkukutsujad peaksid üritusse kaasama rohkem maaelu edendajaid, et oma eesmärke paremini täita,” sõnas Laht.

Kongresside tähtsus

Jaanus Marrandi ütles, et maarahva kongress sündis maainimeste ja nende organisatsioonide ühise tegevuse tulemusena.

“Teatavasti oli esimene kongress juba 1994. aastal ja viimane, neljas kongress 2001. aastal. Neid kongresse võib lugeda üheks Eesti kodanikualgatuse parimaks näiteks ja mastaapsuselt saab ettevõtmist võrrelda ehk ainult kodanike komiteede liikumisega,” meenutas Marrandi.

Igast vallast valiti kolm delegaati, kes esindasid ettevõtteid, talunikke ja omavalitsusi.

“Kaasatud olid praktiliselt kõik maarahva esindusorganisatsioonid kõikvõimalikest valdkondadest. Saalis osales keskmiselt 600 delegaadi ümber,” kõneles Marrandi.

Tegutseti kindla statuudi järgi. Marrandi selgitas, et maarahva kongressil osalejate laiapõhjalisus tulenes üksnes sellest, et suudeti hoida üritust lahus erakonnapoliitikast ja tegutseda parteideüleselt.

“Ka neid kongresse rahastas valitsus, kes ilmselt ei saanud kodanikuinitsiatiivist mööda vaadata. Selliselt seostub maarahva kongress väga paljude inimeste jaoks kindla kaubamärgiga, kindlate ideedega maaelu teemade käsitlemisel,” kommenteeris Jaanus Mar­randi.

Vahepealsetel aastatel seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga andis viimane juhatus kongressi teatepulga üle Ühiskondliku Leppe Sihtasutusele, kes korraldas mitu maaelu foorumit. Viimasel ajal tegevus soikus.

Korraldustoimkond

• Arvo Sarapuu
• Ester Tuiksoo
• Jaan Sõrra
• Rando Värnik
• Olav Kreen
• Priit Saksing
• Jüri Landberg
• Jaan Kiisk
• Arno Kakk
• Toomas Paur

Virumaa Teataja kirjutab täna lasteaedadest, mille remonti ei ole 1. septembriks lõpetatud. Lasteaiarühmad on jagatud mitme asenduskoha vahel ning on püütud leida ajutisi lahendusi.

Paraku on haridusasutused niisugused hooned, mis on suurema osa aastast pidevalt kasutuses ning kus ulatuslikku remonti saab teha vaid suvepuhkuste ajal.

Kui aga juhtub, et ehituse käigus tahetakse veel projekti muuta, kuid selle jaoks ei ole vajalikke materjale kohe võtta, nagu juhtus Kungla lasteaiaga, kipub tööprotsess venima ja tulebki leida rohkelt kompromisse asutuse igapäevase töö korraldamiseks.

Peale lasteaedade on venimas remonditööd ka mitmes koolis. Kui ehituse maht on väga suur ja tähtajad juba ette teadaolevalt ei mahu paari suvekuu raamidesse, on üks asi. Teine asi on, kui töö lihtsalt suurema osa ajast sei­sab, nagu näiteks Rakve­re reaalgümnaasiumi puhul.

Terve mõistus tõrgub üsna tihti mõistmast, mis toimub meie ehitajatega. Riigihanke võitnud ettevõtted pakuvad tavaliselt tavatult odavaid hindu, et ainult tööd saada. Ning sageli palgatakse alltöövõtjaid, kes omakorda töödega õigel ajal toime ei tule. Nii jäävadki koolide ehitused pooleli ning õpilased peavad teadmisi omandama värvilõhna ja krohvitolmu sees.

Tegemist on viimaste aastate probleemiga. Kuigi töövahendid lähevad aina täiuslikumaks ja materjalid uhkemaks, mis peaks kogu protsessi kiirendama, kiilub kusagil midagi kinni.

Riigihange on salakaval - vastu tuleb võt­ta odavaim tingimustele vastav pakkumi­ne, aga viimasel ajal on need pakkumised liigselt alla omahinna ja nii tuleb koolil lõpuks veel pealegi maksta, et üldse kunagi hoone või staadion niivõrd korda tehtaks, et lapsed ulualla ja sportima pääseks.

Nii et on viimane aeg vaadata ümber riigihanke seadused, anarhia ehituses hakkab liiga teravaks paisuma.

Vaatasin mänguplatsil jooksvaid ja turnivad lapsi. Või pigem kisklevaid, sest mänguhoos olid väiksed mehed suutnud tülli minna ja nüüd tehti sõnadega selgeks, mida üksteisest arvatakse.

 “Mingi pede oled vä?” lajatas üks üle mänguväljaku. Tundus, et see oli kõige mõjusam solvang, mis hetkel suudeti välja mõelda.

Veidral kombel kajastuvadki lastes ühiskonna ja vanemate hirmud – see, mida peljatakse, mille suhtes tuntakse ebakindlust.

Kuigi päris pisikesed veel suured meediatarbijad pole ega osale ka täiskasvanute vestlustes, on pingeid tekitavad teemad ikka kuidagi nendeni jõudnud.

Mäletan, et natuke vähem kui 25 aastat tagasi nimetati teisi tüli puhul norides “vene russiks, kapsaussiks”. Piinlik lugu. Tagantjäre­le saan vaid mõelda, et ega me aru saanud, mida ütlesime. Ja hõikajate seas oli ka vene rahvusest lapsi, kellega sai üheskoos mängitud. Ju ei saanud me lihtsalt aru ...

Kindlasti tärisevad aastate pärast mänguväljakutel hoopis uued sõnarelvad.

Mõnda aega tagasi asetas ajakirjandus Rakvere linna statistiliste näitajate võrdlemise tulemusel kehalise väärkohtlemise para­grahvi alusel Eesti linnade hulgas kolmandale kohale. Kindlasti jahmatas selline edetabelikoht paljusid rakverlasi.

Pean oma kohuseks selgitada, et nimetatud para­grahvi alla mahuvad mitmesugused õigusrikkumised – nii tänavakaklused kui peretülid.

Karistusseadustiku järgi on kehaline väärkohtlemine teise inimese tervise kahjustamine, löömine, peksmine või valu tekitamine muu kehalise väärkohtlemise läbi. Üldjuhul pannakse seda laadi kuriteod toime tuttavate inimeste vahel kas kodus, õppeasutuses või siis tänaval.

Rakvere on turvaline väikelinn, kus elanike õiguskuulekus on kõrge ja politseile saab teatavaks väga suur osa Rakveres toime pandud õigusrikkumistest.

Õigusrikkumistest teatamine näitab selgelt ka seda, et rakverlaste usaldus politsei vastu on kõrge, ja ma loodan ning usun, et üheskoos kogukonnakeskselt probleemidele lähenedes suudame seda veelgi tõsta.

Planeerime ressursse

Kuritegude ja elanike arvu kõrvutades peaks kindlasti võrdlema ühe ja sama perioodi andmeid.

Matemaatiliselt on võimalik teha igasuguseid tehteid, sealhulgas võrrelda 2009. aastal toime pandud kuritegusid samas piirkonnas kolm aastat varem elanud inimeste arvuga, mida antud juhul ka tehti. Politsei selliselt statistikat ei koosta.

koostab oma igapäevatöös analüüse ning statistilisi ülevaateid, millel on üks ja põhiline eesmärk – planeerida paremini politsei ressursse ning seeeläbi suurendada turvalisust. Sestap ongi oluline, et teave kuritegude ja muude õigusrikkumiste kohta oleks politseile edastatud.

Kui võrrelda aga seda aastat eelmisega, on kehaliste väärkohtlemiste arv Rakvere linnas pisut vähenenud.

Samas oleks selgelt ennatlik teha selle põhjal mingeid järeldusi üldise turvatunde taseme kohta. Sellised kõikumised eelnevate perioodide mõistes nii suurenemise kui vähenemise poole on igati tavapärased.

Väiksemaid linnu puudutava statistika puhul tuleb lisaks arvestada, et kuna seal on nii elanike kui ka toime pandud kuritegude arv väike, siis mängib iga üksik kuritegu statistilises arvude võrdluses väga suurt rolli, ja selle põhjal mingisuguseid põhjapanevaid järeldusi teha või piirkondi peksupealinnadena järjestada ei ole asjakohane.

Teavita politseid

Tõenäosus, et Rakvere linnas langetakse avalikus kohas täiesti võõraste inimeste rünnaku alla, ei ole eriti suur.

Enamjaolt on tegemist peretülide või tuttavate omavaheliste arvete klaarimisega, mis leiavad aset kinniste akende-uste taga.

Küll aga tuleb ette üksikuid juhtumeid, kus meelelahutusasutustes ja nende läheduses viibivad alkoholijoobes inimesed kipuvad tekkinud konflikte lahendama toorest jõudu kasutades. See on probleemiks üle Eesti ja Rakvere ei eristu siinkohal mingil kombel teistest linnadest.

Kui rääkida Lääne-Virumaast üldisemalt, siis kindlasti annab korraliku panuse statistikasse populaarse suvituskohana tuntud Võsu.

Puhkajad, tulles lõõgastuma, liialdavad sageli alkoholiga ja väiksemgi sõnavahetus võib kasvada üle füüsiliseks vägivallaks. Tegemist on hooajalise probleemiga ja seepärast suunab politsei suvitusperioodil Võsule igal aastal täiendavaid jõude. Seda selleks, et kiirelt sekkuda ja hullemad tagajärjed ära hoida.

Alati ei pruugi aga politsei igale poole jõuda ja kõike märgata, mistõttu on oluline, et ka inimesed ise, märgates rikkumisi või kahtlasi olukordi, teavitaksid kohe politseid toimuvast. Vähem tähtis ei ole teavitada politseid teadaolevatest varasematestki juhtumitest, sest eesmärk on ju ikka üks - et rikkujad karistatud saaksid.

Rakveres on turvaline elada. Ma ei ütle seda pelgalt suusoojaks, vaid nii see on. Olen ka ise end oma perega selles kaunis ajaloohõngulises linnas sisse seadnud ja võin kindlalt väita, et Rakveres on turvaline elada. Lisaks on tegemist linnaga, mis väärtustab ja hoiab elus vanu ning loob pidevalt uusi traditsioone.

John Rockwell ajakirjast Musical Ame­rica on öelnud: “Arvo Pärt on panustanud heliloomingusse mää­ral, mis asetab teda meie aja kõige olulisemate heliloojate sekka.

Summutatud, kiired ja hin­gestatud koorihääled on viimaste kümnendite jooksul täiustunud erilise muusikalise aura võrra.”

Öeldakse, et kuulaja tänu on helilooja suurim tunnustus. Kui väide peab vett, on 11. septembril 75aastaseks saav maestro Arvo Pärt tõeliselt tunnustatud.

Pärdi pidunädalate raames Rakvere Kolmainu kirikus toimunud “Da Pacem’i” kontsertettekanne kogus täismaja ja süda­mest tänuliku publiku.

Kirik, mis katsetas oma mahutavuse piire, oli täidetud seisvate rakverlastega ja külalistega väljastpoolt. Aplausitorm ei taht­nud vaibuda ning tšellokvar­teti ja vokaalansambli esinejad lahkusid tõenäoliselt sama ülevate tunnetega kui tehes seda Royal Albert Halli lavalt Londonis.

Kes on see mees, kes on öelnud, et soovib paaris noodis edasi anda enamat kui tuhandes sõnas?

Teadmine, et Arvo Pärt on üks silmapaistvamaid Rakverest pärit maailmakodanikke, saadab enamikku meist. Helilooja loominguga tuttavaid on tõenäoliselt mõnevõrra vähem.

Põhjus on lihtne - muusikalist maitset ei anna inimesele peale suruda. Hiljutine Virumaa Teataja tõdemus, et Pärdi plaati ei õnnestu Rakvere poodidest leida, kinnitab vaid tõsiasja.

Elitaarseks peetav klassikaline muusika jätab paljusid külmaks. Nauditakse kergemat.

Suure tõenäosusega on küsimus kujundatud hoiakutes ja harjumustes. Harjumus on järgida mugavaid tegevusi ja nautida süvenemist mittenõudvat repertuaari. Murda välja hoiakute kütkeist ja võtta vastu uusi kogemusi on tõepoolest raskem. Tean seda sarnaselt kõigi teistega. Me oleme kuulnud, aga me ei ole kuulanud.

Kui Kataloonia päritolu, kuid Šveitsis sündinud sopran Ariann Savalli silmist ettekande ajal pisarad voolasid, ei pannud publik seda tähelegi. Sedavõrd võimsa meeleliigutuse oli muusika kõigis tekitanud. Niisama iseenesestmõistetav oli solisti muusikasse sisenemine. Iga heliteos on lugu. Kui soovid, kannab see sind soovitud kaugustesse ja avab uksed, mis uskusid ammu suletud olevat.

Arvo Pärdi looming nagu ka muu klassikaline muusika võib meeldida või mitte meeldida. Kuid see, kes korra näinud ja tõeliselt kuulanud, on sunnitud langetama pea helilooja geeniuse ja tema loomingu soojuse ees. Esitajate ebamaiselt puhtad hääled ja instrumente valdavate inimeste professionaalsus on väärtus omaette.

Üllar Saaremäe on Rakvere teatri fenomeni lahates öelnud: “Rakvere teater asub küll provintsis, kuid pole kindlasti mitte provintsiteater.” Tabavamat iseloomustust on ka kogu linnale raske leida. Rahvaarvult väike, tegudelt ja vaimult suur.

“Da Pacem” - “Anna rahu”. Mida muud kui rahu me kõik ju otsimegi. Rahulolu tehtust ja rahu eeskätt iseendaga. Looming on selle saavutamiseks üks kättesaadavamaid viise. Luba seda endale.

Täna lähevad tuhanded lapsed Eestimaal kooli. Kes esimest korda, kes juba mitmendat aastat.

Lisaks ootusele ja nii endale kui teistele antud lubadustele hästi õppida, on koolialgusega seotud ka praktilisem pool.

Lastevanematel on vaja varustada lapsi kõikvõimalike koolitarvetega ning kui suvega on pikkust juurde visatud, tuleb investeerida veel uutesse riietesse-jalanõudesse.

Kuigi kooliminek on igasügisene nähtus, kipub see vanemate rahakotti ikka ootamatult tabama.

Üle poole Virumaa Teataja veebiküsitluses osalenute meelest annab kooli algus pere eelarves tunda, kuid siiski tullakse toime.

Kuid kümnendik vastanutest plaanib võtta kulutuste katteks laenu, sest teisiti ei saada hakkama.

Omavalitsused toetavad üldjuhul vaid esimesse klassi astujaid ja keskmi­selt tuhandekroonine toetus katab väikese osa lapse kooliminekuga seo­tud tegelikest kuludest.

Kui kooliskäijaid on peres rohkem kui üks, kujunevad isegi alg- ja põhiharidusega seotud kulud ikkagi üsna suureks.

Mõningate kooliasjade pealt on võimalik veidi kokku hoida, on lapsevanemaid, kes enne vihikute-pliiatsite ostmist uurivad mitmest kauplusest hindu ja valivad soodsaimad, aga on asju, milles ei saa üksnes hinda vaadata – jalanõud ja koolikott peavad ikka mugavad ja vastupidavad olema.

Iseasi, kas koolikotil ja kaustikul peab tingi­mata olema vinge multifilmitegelase pilt ja kas tuleb osta kõige uuem pastakamudel.

On ka kooliasju, mis võib edasi anda õdedele-vendadele - taaskasutus on trendikas. Ja kindlasti ei pea laps häbenema, et perel on majanduslikult raskemad ajad.

Õnneks on meil palju mõistvaid õpetajaid, kes arutavad vanematega aegsasti nii ekskursiooni planeerimist kui teatripiletite soetamist, mitte ei esita vaid arvet.

Alati on mõjunud 1. september kuidagi pühalt, pidulikult ja aukartustäratavalt. Ja mitte ainult seetõttu, et see kuupäev tähistab kooliminemise algust.

1. september tähendab ka muutuseid. Nii sisemisi kui väliseid. Muutub meie suhtumine, hingelaad ja teotahe.

Teadmine, et selle päevaga on lõppenud suvine vabadus, paneb juba mõned päevad enne septembri saabumist suhtuma tõsiselt ja ettevalmistavalt eelseisvasse perioodi.

Aeg omandab teise tähenduse kui suvekuudel, ja seda nii arvestuse ning planeerimise osas kui ka loodusest tingitud lühemate päevade ja pikema pimeda aja tõttu.

Ühtäkki saab kogu ühiskond uue rütmi, saavutab organiseerituse ja tegutsemise sünkroonia, millesse me kõik anname oma osa.

1. september on ka verstapost, mil teadvustatakse oma sisemised soovid, eesmärgid ning alustatakse justkui uuelt lehelt.

See tähtpäev on kui uus võimalus aastavahetusel endale võetud kohustuste ja mitterealiseerunud eesmärkide taassõnastamiseks ning nende nimel tegutsemiseks.

Sest alati tahame millegi alguses teha kõike paremini, anda endast rohkem ning taotleda maksimumi.

Ja see pole vaimselt tähtis mitte üksnes neile, kes oma kooliteed alustavad. Mitte ainult õpilastele, õpetajatele, tudengitele või kursustel osalejatele.

See on verstapost ja võimalus meile kõigile, kes me nende sadade tuhandetega ühes rütmis käime.

See ühine rütm eeldab aga ka ühist arengut.

“Saada suureks vaimult” tähendab meie kõigi, ka nende, kel koolitee on ammu läbitud, pingutamist ning enesetäiendamist.

Samuti uute teadmiste hankimist, neist vaimustumist ning saadud informatsiooni kasutamist parema elu ja ühiskonna nimel.

Maailm pole kunagi olnud info kättesaadavuselt nii vaba kui praegu. See annab olulise energia- ja ajakokkuhoiu eelise, võrreldes nendega, kes on elanud meist varem. Kasutame seda eelist ning õpime koos ühiskonnaga.

Uusi teadmisi, eesmärke ja head kooliaastat!

Vähe on inimesi, keda algav kooliaasta ei puuduta. Koolipäev säilib meele­laekas, olgugi et suuremalt jaolt alateadlikult.

Üks kaheksakümnendatel aas­tatel koolis käinud ajakirjanik meenutas oma kooliaega, et see oli poolsõjaväestatud hullumaja, kus vormiti lambukesi ühis­konna imelistele aasadele ja drilliti lastest eeskujulikke kodanikke, kuid tegelikult saadi kuulekad ja tublid, aga läbinisti õnnetud inimesed.

Tänavu korraldas kokkutule­ku Rakvere I keskkooli 61. lend, kelle kooliaastad jäid ka samasse perioodi. Annan õpetajate poolt edasi hilinenud tänusõnad Kajale, Tiinale ja kõigile teistele kokkutuleku organiseerijatele.

Ju­ba alguses lepiti kokku, et kooliajast meenutatakse vaid head. Uskumatu, kui palju ilusat oli mäletada. See oli selle suve üks kaunimaid päevi. Niisuguste hetkede pärast tasub õpetaja olla.

Eelnenust nähtub, et ühel ja samal ajal koolis käinud inimestel võivad olla vägagi erinevad mälestused, selles pole midagi imelikku. Mälestused ongi väga isiklikud.

Kakskümmend aastat tagasi sulgesin enda järel kooliukse ja pole pärast seda õpetajana enam klassi ees seisnud.

Sellepärast ei ole mina enam kindlasti see, kes oskaks tänasele õpeta­jale midagi soovitada – küllap poleks kuulajaidki.

Minu lugupi­damine kolleegidele, kes raskuste kiuste jäid oma elukutsele truuks.

Kunagi nõudis hing hooldamist, nüüd nõuab seda keha, mis peab olema nähtav, sest ainult see keha on väärtuslik.

Lugematud dieedid, lahtiriietumine, keha igakülgne tuunimine – kõik olgu avalik.

Üsna raske võib olla õpilasele selgeks teha, et trennide ja Facebooki vahel pen­deldades tuleks leida aega ka oma hinge harimiseks.

Ehk oleks õpetajal tark pigem hoida konservatiivset joont ja säilitada endas seda liiki karmust, mille eest õpetajale hiljem tänulikud ollakse ja talle veel aastate möödudes lilli tuuakse.

Inimesel on tarvis teise inimese mõistmiseks teda tunnetada. Seda kutsutakse vist emotsionaalseks kirjaoskuseks.

Kui inimese sees midagi toimub, on see  väljastki näha.

Internet ei aita, sest kui õpetaja põrnitseb ar­vutiekraani ühes linnaosas ja õpilane teises, siis on võimatu tundeid lugeda.

Ka perede elurütm hakkab nüüd sõltuma kooliga seonduvast. Pole olemas läbinisti häid või halbu perekondi. Kõikidel peredel on paremaid ja halvemaid aegu. Need viimased tuleb koos kooliga üle elada.

Abiks võivad olla ka vana­emad, sest nemad ei kao seni, kuni ei kao vajadus nende järele. Vanasti tegime koolis vanavanemate õhtuid. Üks poiss teatas kõigile, et tema vanaema tuleb kindlasti, sest keeras juba õhtul “punnid” pähe.

Kui võrdlen ennast emana ja va­naemana, siis emana olin kind­lasti karmim ja nõudlikum. Oma lastelastele olen juba ette andestanud kõik nende eksimused.

Tingimusteta armastus on parim, mida lähedased saavad lastele pakkuda.

Koolid võiksid jälgida, et suures reformide tuhinas ei kraabitaks maha ajalookihtidest pärinevat tarkust.

Milleks parandada autot, mis hästi töötab.

Mida parem on kooli maine ja usaldusväärsem tema juhi nimi, seda parem on selles koolis töötada ja õppida. Kuid meeles tuleb pidada, et hea nimi on teiste suus ja maine vaataja pilgus. Seda ei saa ise kehtestada.

Õpilastele ei oska ma midagi tarka soovitada – ma lihtsalt ei tunne neid piisavalt, ei tea, millest nad mõtlevad ja unistavad.

Aga nagu laulusalm ütleb, et pole pääsu paganama pedagoogi eest, siis on tervislikum mitte jonnida ja püüda juba esimesest koolipäevast peale seada sisse õpetajatega vastastikku hoolivad, lugupidavad ja üksteise töid austavad suhted.

Kui suvest saab sügis ja sügisest talv, siis tuleb jälle kevad. Õpetaja astub klassi ette ja ütleb kauaoodatud sõnad: “Te olete vabad. Te võite minna.”

Seniks aga püüdke elada nii, et oleks endal hea ja teistel ka.

Tähtis ei ole see, mida ja kuidas oled teinud, vaid oluline on, mis tunne sellest jääb.

Jäägu kõikidel tänastel õpilastel oma kooliajast selline tunne, mis toob nad aastate möödudes tagasi oma kooli ja kooliaastate juurde.

Teaduskeskuse AHHAA näitustelt, milleta poja koolivaheaeg oleks poolik, olen alati leidnud osalemisrõõmsat ärgitust mõtlemaks maailma ehituse üle, (taas)tutvunud mõnegi füüsikaseaduse praktilise väljundiga ehk sellega, mismoodi mis jõud midagi käima paneb.

Asjade ja nähtuste olemust avastades olen lamanud naeltega kaetud fakiirivoodis, testinud reaktsioonikiirust ja jälginud pingsalt helikopterisimulaatoris mere kohal tõsist päästetööd toimetavat mehehakatist.

Praegune näitus, “mida on külastanud miljonid, aga keegi pole näinud”, õpetas nägema sootuks uut moodi, kogema pimeda inimese maailma.

Toimimise põhitõed kuulatud ja valge kepp käes, astusime pimedusse.

Pimeda giidi Jelena lahkel ja kannatlikul juhendamisel avastasime käte abil maailma: pargivahi maja, jalgratas, lilled, pink; sõitsime jõel ning käisime kohvikus.

Õppisime valama limonaadi pudelist topsi käsikaudu ja rääkisime Jelenaga pime-olemisest.

Tagasi valgusse jõudsime nähtamatult avaramatena.

Kuum suvi on jõudnud sügisesse ning täna alustavad ja jätkavad kooli- ja lasteaiateed paljud Rakvere lapsed.
Rakvere koolid, lasteaiad ja hu­vikoolid on õppetööks valmis.

Enamikus õppeasutustes on tehtud vajalikke remonttöid.
Rakve­re gümnaasiumi tormis räsitud ka­tus on saanud eelmisest ajaloo­liselt autentsema asenduse.

Mõist­vat suhtumist palun Rakvere reaalgümnaasiumi kooliperelt ja õpilaste vanematelt ning lasteaia Kungla lastelt, lastevanematelt ja kasvataja­telt.

Neis asutustes on renoveeri­mine riigihangete seaduse nõute tõttu venima jäänud, kuid probleemid on lahendamisel.

Ettevalmistused käivad järgmisel aastal alustatavateks renovee­ri­mis­töödeks ka teistes haridusasutustes.

Rakvere linnavalitsus ja­gab koolide I klasside õpilastele päevikusse kleepimiseks Uni­cefi saadetud laste põhiõigus­te ja -kohustuste kleebiseid, sest lastesõbraliku linnana soovime ka laste teadlikkuse tõusu.

Soovin kõigile I klassi astujatele toredat koolitee algust ja teistele kooliõpilastele edukat haridustee jätkamist!

Seitse aastat Rakvere linnapea ametis olnud Andres Jaadla sai tänu linnavolikogu fraktsioonides tehtud vangerdustele taas omale tuttava tooli tagasi. Intervjuus Virumaa Teatajale ütleb ta, et tegelikult peeti teda mõnes kohas endiselt tänaseni linnapeaks.

Kolmapäeval valis volikogu teid tagasi linnapeaks, kuidas te üleeilse päeva lõpetasite ja eilset alustasite?
Õhtul tuli üle Eesti ja kohapealt palju õnnesoove. Eks igaühel ole ju oma toetajad ja kaasaelajad, nagu ka volikogus näha oli.

Hommikul kohtusin Rannar Vassiljeviga ja ajasime tehnilisi asju, dokumentatsiooni asju.

Võib arvata, et käepigistus Rannar Vassiljeviga oli üsna jahe.
Säilitasime asjaliku ja konstruktiivse õhkkonna. Kõik me oleme poliitikas olnud, emotsioonid emotsioonideks, aga me kõik saame aru, et tänased jõujooned volikogus on sellised. Põhjuste üle võib ju mõelda ja neist kirjutada, aga siit tuleb edasi minna.

Eelmisel korral läksite esimesel linnapeaks olemise päeval kohe Rakvere ajaloo tundja Odette Kirsi juurde. Kas ka nüüd?
Ma usun, et ilus tava mõne väärika linnakodaniku häid mõtteid kuulata ei tee paha. Ja esmaspäeval vestleksin temaga hea meelega.

Saite mullusügisestel kohalike omavalitsuste valimistel rahvalt kõrge mandaadi, kogudes üle 800 hääle, millega olite suurim häältepüüdja. Ometi jäite pärast koalitsioonikõnelusi linnapeakohast ilma. Kas tundsite end solvatuna?
Solvatuna pole võib-olla õige öelda, aga … Kui sa seitse aastat teed midagi südamega ja sa panustad sellesse peaaegu kõik, mis sul panustada on, ja sel tööl hakkab tekkima ka tulemus, siis loomulikult oli see inimlikult raske, kuid sain sellest ruttu üle.

Õnneks oli mul aega end täiendada väljaspool Eestit ja usun, et nüüd olen ma palju värskem ja selgema pilguga. Elus on ikka nii, et kui on aeg teha, siis tuleb teha, ja kui elu sunnib sind laadima, siis tuleb laadida. Täna (neljapäeval – toim.) majas ringi käies tundsin endas juba uut energiat.

Kas vastab tõele kuuldus, et pärast seda, kui Rannar Vassiljev oli juba ammu linnapea, võeti teid ennast mõnel pool ikka veel linnapeana?
Tegelikult võib isegi öelda, et kõik need üheksa kuud tervitasid teatud inimesed mind jätkuvalt linnapeana. Kuidagi see foon oli mul nii tugev. Kõige markantsem oli Arvo Pärdi kontsert Istanbulis juunis, kus ma olin ainuke Rakvere esindaja ja kus paljud tulid mind tervitama linna aukodaniku suursündmuse puhul. Ja ma ei jõudnud seal kõigile Rakveres valitsevat olukorda ümber jutustada ning võtsin õnnitlused vastu, kutsudes kõiki Rakverre Pärdi pidunädalatele.

Rääkisite, et käisite õpingutel. Vahepeal valiti teid ka Euroopa Regioonide Komiteesse. Kirjeldage lähemalt.
Euroopa Regioonide Komitee on üle-euroopaline omavalitsuste ühendus, kus Eestist on kuus põhiliiget ja kuus asendusliiget. Sinna kandideeriti linnade liidu kaudu ning mina osutusin nende kaheteistkümne hulka valituks.

Valisin enda alaks energia ja kliima, mis on mind huvitanud juba varasemast. Sai tehtud ettevalmistusi ja tööd, mis viis selleni, et Rakvere võitis Euroopa energiaauhinna. Selle said kuus Euroopa linna. Võib-olla kohapeal ei saada sellest aru, aga Euroopas on see väga kõrge tunnustus.

Mis tudeerimisse puutub, siis osalesin maikuus Ameerika ühendriikides kohalike omavalitsuste juhtide õppeprogrammis.

Kuidas jõudis teieni info, et Rakveres võib linnapea tool taas teile kuuluda?
Inimesed, kes selle otsuse tegid, käitusid oma südametunnistusele ja elus välja kujunenud veendumustele vastavalt. Sellega seoses reformierakonna fraktsioon oluliselt tugevnes. Siin peab tunnustama fraktsiooni esimehe Aleksandr Holsti entusiastlikku ja aktiivset tegevust.

Aga see informatsioon jõudis minuni juulikuus Hiinas, kus ma viibisin Euroopa Liidu delegatsiooni liikmena.

Nii et see oli üllatus ja teie ei teinud selleks midagi, et tagasi linnapeaks saada.
Üllatusena see ei tulnud, aga eks ma mõtlesin enda jaoks seda volikogu aseesimehe funktsiooni … Rakveres ei ole seda inimkapitali nii palju, et me omavahel jõuaksime lõputult kakelda. Tegelikult kasutasin ma ka volikogu aseesimehena paljuski ära seda kogemuste ja sidemete baasi, mis mul oli tekkinud, ja täitsin paljuski neid rolle, mida oleks pidanud täitma linnapea.

Aga ma mõtlesin, et tähtis ei ole see, millisel kohal sa oled, vaid see, et Rakvere saaks mingi positiivse otsuse, kui minul on võimalik mingit otsust eelmise ameti pagasi põhjal mõjutada. Ma ei jäta seda sellepärast tegemata, et see au võib minna toolil istuvale linnapeale. Võib-olla on see tänapäeva poliitilises kultuuris raske, aga pidev töö käis kogu aeg.

Ja kui erakond küsis, kas sa oled valmis hakkama, siis ma vastasin, et loomulikult, sest mul on teadmised ja kogemused. Aga ei mina ega - ma arvan - keegi ka reformierakonnast ei teinud midagi, et Roman Kusmat või Neeme-Jaak Paapu veenda või ära rääkida. Mulle päris siiralt tundub, et ärimeestena nad tunnetasid muudatuse vajadust ise, ja minu hinnangul on nad praegu teenimatult löögi alla sattunud. Ma hindan kõrgelt nende vastutust oma otsuse tegemisel, sest mingit ülemeelitamist kindlasti ei olnud.

Kuidas te kavatsete Kusmad ja Paapu tänada?
Kas ma olen neile tänu võlgu? Ma arvan, et elu ise ütleb neile aitäh.

Te ütlesite, et ei soovi musta pesu pesta ja pärast kaklust enam rusikatega ei vehita. Aga siiski, kas Rakvere areng on selle üheksa kuu jooksul pidurdunud?
Volikogu aseesimehe toolilt vaadates oleks mina mõnda asja teisiti teinud ja mõni asi jäi üldse tegemata. Me peame arvestama, et linnad, nagu ka ettevõtted, on kogu aeg omavahel väga tugevas konkurentsis. Kui sa siin jääd natuke uinuma või mõne olulise otsustajaga jätad kohtumata või oled ise passiivne ega otsi neid võimalusi, mis linnale kasu toovad, siis on kohe kohal teise linna linnapea. Selles mõttes peab olema alati esimene.

Arengut saab tagada praegu ainult eurorahade toel, ja kui sa ei ole seal kohal, ei suhtle, ei selgita, ei promo linna jõuliselt ja aktiivselt, siis võtavad oma osa teised. See töö võib-olla ei olnud Rannar Vassiljevi valitsemisperioodil nii nähtav, nagu oleks võinud.

Kas Rakvere kadus siis pildilt ära?
No ta kippus ära jääma jah. Aga minu poliitilise kultuuri juurde ei kuulu tagantjärele mustamine. Kes on tema toetajad, need arvavad ühtemoodi, teised arvavad teistmoodi ja tegelikult elu annab siin omad hinnangud.

Te tulete linnapeana tagasi väiksema palga peale, kui oli siis, mil te sellelt kohalt lahkusite, sest vahepeal otsustati palku alandada. Kas see läheb teile korda?
Minu jaoks ei ole palk kunagi olnud peaeesmärk. Motivatsiooniks on ikkagi eneseteostus ja soov saavutada tulemusi. Selles mõttes on Rakvere mõistliku suurusega linn, et siin kulub tehtud otsusest tulemuseni piisav aeg, nii et jõuab tulemust ka näha.

Kui te linnapea kohalt lahkusite, siis otsustas volikogu anda teile kopsaka hüvitise. Kuidas te vastate neile inimestele, kes nõuavad nüüd, et te hüvitise tagasi maksaksite?
See hüvitis oli volikogu hinnang tehtud tööle ja ega me keegi ei tea ette, mis elu võib tuua.

Riigikogu valimiste eel on reformierakonna sees tekkinud huvitav konkurents teie ja maavanem Einar Vallbaumi vahel. Kas see teeb teid ärevaks?
Olen enda jaoks selgeks mõelnud, et tulen linnapeana tegema tööd, mida ma tunnen. Kahtlemata tuleb ka osaleda riigikogu valimistel ja ka seal teha korralik tulemus, aga positsioonid erakonna sees on erakonna sisehääletuse küsimus ja selguvad lähiajal.

Lõpetuseks, kes saab Kairit Pihlaku asemel abilinnapeaks?
Praegu käib meeskonna komplekteerimine. Peame läbirääkimisi paari tugeva kandidaadiga. Nimesid on veel vara nimetada, aga esitame linnavalitsuse uue koosseisu järgmisel volikogu istungil.

Andres Jaadla

• Andres Jaadla oli Rakvere linnapea aastatel 2002-2009, seega kaks valimistsüklit.
• Sai mõlemal korral linnapeaks valimisliidu Kodulinn Rakvere kandidaadina.
• Praegu kuulub Jaadla reformierakonda, kust ta vahepeal ebalojaalsuse tõttu välja heideti.

Eesti Tööandjate Keskliit on välja töötanud manifesti aastateks 2011-2015, mida Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga nimetas sotsiaalse vastutustundetuse manifestiks.

Kolm aastat tagasi tulid tööandjad välja manifestiga aastateks 2007-2011, kus mitmed seisukohad on praegustega samad.

Näiteks juba siis panid tööandjad ette tõsta üldist vanaduspensioniiga ning nentisid, et Eestis ei piisa kohalikest töötajatest töötu­rul tasakaalu saavutamiseks ja pidasid tähtsaks kutseharidussüsteemi arendamist.

Uues manifestis on olulisteks punktideks muuta kõrgharidus tasuliseks, vähendada ametnikke, tuua riiki võõrtöölisi ja tõsta pensioniiga 67. eluaastani.

Tuleb päri olla, et nii mit­meski valdkonnas saaks ametnikke vähendada, kuid paljudele jääb  arusaamatuks võõrtööliste sissetoomine ajal, mil Eestis on kümneid tuhandeid töötuid.

Rahvastik küll vananeb, kuid 67aastaselt pensionile jäämine kõlab utopistlikuna, sest suur osa prae­gustest töötegijatest ilmselt nii kaua ei elagi.

Statistikaameti andmetel on 2008. aastal sündinud poisslaste oodatav eluiga 68,7 aastat, seega saaksid praegu keskmiselt paariaastased poisid tööandjate kava kohaselt pensionipõlve nautida vaid pisut enam kui 20 kuud, samal aastal sündinud tüdrukud 12,5 aastat.

Kõrghariduse maksustamine on vajalik arutlusteema – ehk ei jäetaks siis naljalt kooli poo­leli. Teisalt katkestatakse õpingud just raha­nappuse tõttu.

Korralikult kaalutud stipendiumisüsteemi puhul oleks aga an­dekatel noortel võimalik oma varalisest sei­sust sõltumata saada kõrgharidus.

Igal juhul on manifesti positiivseks küljeks see, et välja toodud teemadel on vaja sisulist arutelu. Ja hea, kui signaal tuleb tööandjatelt, ilma nende osaluseta on raske toimivat haridussüsteemi luua, korrastada tööturgu.

Samas on oodatud ettepanekud ja analüüsid ka teistelt huvigruppidelt, teadlastelt, et tekiks tasakaalustatud tervikpilt.

Loen iga päev ajalehtede artiklitest ja nende kommentaaridest (mis on kohati lausa tige-tigedad), kuivõrd eestlane taas kord kedagi ei salli, alandab, maha teeb või naerab lihtsalt välja.

Aga sallimatus tekitab ju stressi, allasurutus samuti.

Kaotavad mõlemad pooled ja kokkuvõttes ka riik, sest stressis inimesed ei ole võimelised täisvõimsusega keskenduma kasulikule tegevusele.

Seega, sallimatus on tühi vaev ja vaimunärimine, millest kasu pole ei sulle, mulle ega muilegi. “Tolku mala” ühesõnaga. Stress ei anna dressigi!

Seepärast soovitan eestlasel alustada teed leplikuma suhtumise suunas.

Mis sellest siis halba on, kui talle meeldivad lillelised püksid või põrsastega säärikud? Või on tal pikem nina või vähem juukseid, ehk suuremad silmad, kui oleme harjunud nägema? Kas räägib ta võõrast keelt, väljendub arusaamatult või teistmoodi?

Inimesed on erinevad ja loodus on juba nii korraldanud, et ikka mingil kombel üks täiendab teist. Isegi, kui mulle see teine eriti ei meeldigi, ma tean, et temagi on omamoodi millekski kasulik – jah, ka praegu!

Võib-olla ühel ilusal päeval on just minul teda vaja? Siis on ju lausa eriti tore, et ta olemas on!

Rõõmu teile!
 

Praegu valitseb meediat ilm, meie igapäevane saatja, sõber ning vaenlasehing ühteaegu, sest see on kõikjal nõnda ainukordne: hullu­tav ja karistav, peibutav ja kättemaksuhimuline, nii et isegi euroteema ei ole veel pääsenud me mõtetes esiritta.

Vähemalt Virumaal.

Ilmaga veavad vägikaigast teisedki maad ja rahvad. Vaeval ei näi lõppu tulevat.

Väga paljudel mälestustel puudub täpne kuupäev, isegi aeg, aga juuli oma heleda valguse ja august 2010 valusa valgusega jäävad igavesti virumaalastele meelde. Küllap kogu Eestile. Ent kõik pole veel teadvustanud Virumaa kaotusi, võib-olla on seda palju nõuda, sest muret jätkub igale poole.

Otsid oma mälusoppidest väl­ja kõik kogetud suved ja soojused, vihmad ja ebaharilikud kevadsuvised rahehood, lappad neid ja mõistad, et on olnud õnn elada lõunamaakuumal suvel. Ja siis meeleheitest kurvastada mõrtsukalikult käitunud augustiõhtutormi pärast, kui meile jäid langenud metsad.

Jäeti valus valgus, sest puude asemel vihiseb tuul tohututel risust koormatud lagendikel. Meri paistab nii mõnelegi nüüd aknasse, aga kas uus vaade toob rõõmu silmadesse? Miks küll loodus meid karistas?

Sellele küsimusele ei suuda keegi vastata. Kuid võib mängida fataalse kujundlikkusega, et läheb Eesti kroon, läks ka ta kattevara - Eesti mets! Palun mõista ütlust kirjandusinimese metafoorina, midagi tõsisemat ma sellega öelda ei taha.

Eriline suvi

Tänavust suve nautinud noored jutustavad ehk viiekümne aasta pärast oma lastelastele, et nende nooruses mõõdeti põhjarannikul nädalaid peaaegu 35 soojakraadi ja kalad heitsid kasvandustes sooja vee tõttu hinge.

Mõni ehk meenutab ka väikeste Eesti külade metsi, tuhandeid hektareid pooleks murtud mände, lõhutud katuseid, kadunud ilu.

Mõndagi saab ruttu tagasi, iga mees kiirustab sügise eel katuselappimisega, aga metsi taaskasvamas näevad tõesti vaid noored. Mina enam ei näe.

Peagi märkame jõudsasti kasvavat võsa, kunagi sirguvad uued männid-kuused.

Tekib noori vaarikaraiesmikke, aga vanu, väga palju näinud ja kuulnud mastimände, kes kogu elu rannakülades tuultega võidelnud, me tagasi ei saa.

Ei saa tagasi vaikseid koduküla metsi, kelle kõrval olen ise aastaid turjale kogunud. Suve heledas valguses maa küll närtsis kohati, aga rohujuured elavad edasi: nemad jätkavad teekonda juba järgmisel kevadel.

Tagasi ei saa me ka suvevees uppunuid, neid inimesi, kes käitusid nagu inimolendid enamasti. Ahastavalt ükskõikselt ning arusaamatult. Sarnaselt augustikuu tuulemöiretega.

Selles suves oli väga vähe tavapärast, ja me võime ainult vaevata pead, miks ometi loodus, kinkides meile hunnitu juuli, võttis sajakordselt augustis tagasi.

Kurb suhtumine

Kui juulis uppunute arvu kokku loeti, kõnelesid poliitikud ägedalt vahele, nõudsid korda ja valvet, aga pärast augustiiile - toimunul õigupoolest nime ju veel polegi - jäeti rahvas külm-kalgi peaministri naeratuse saatel (19.08. AKs - autor) üksi oma mures. Kardeti, et küsitakse raha, palju raha.

Seda ei tehta enam, inimesed ootasid pigem mõistmist, pisut kaasamõtlemist, unistasid, et uhkes pealinnas kuulataks neid. Tegelikult ei kujuta väga paljud üldse ette, missugune näeb Lääne-Virumaa praegu välja.

Ükskõiksuse külm käsi jätab arvatavasti rahva hinge haava, ja ärgu lootkugi need jäised persoonid, et nad enam kunagi minu kui valija hääle saavad. Virumaa toibub, seab oma kalmistud korda, parandab hooned ja ühel päeval saavad valmis ka küttepuuvirnad sajaks aastaks.

Kuid mitte ainult kaugel ja kõrgel olevate valitsejate suhtumine ei ehmatanud, vaid ka enda ümber liikuvate inimeste loomus avanes neis ekstreemsetes oludes. Väärikusest ahnuseni on pikk tee, sinna vahele jääb palju isikuomadusi.

Tormile järgnenud hommikul, olin ju ise kohal, kohtasin mitut inimest, kelle kahjud olid erineva suurusega. Vaatasin nende silmadesse, kuulatasin hääletooni, jälgisin käitumist, olles ise varjamatult liiga emotsionaalne.

Oli õnnetunnet - neil, kes pääsesid suuremast hävingust, oli kahjurõõmutoone, et sel läks nii, aga minul teisiti. Jätkus ühistunnet, mida nimetati Virumaa Teatajas sümpaatselt ühissaagimiseks, oli abistajaid, kes ei hooli, et nende nimesid reastataks. Nad lihtsalt oskavad teisi taktitundeliselt aidata.

Kuid leidus neidki, kes mõistavad igast hetkest kasu lõigata, midagi endale krahmata. Ma polnud paar päeva hiljem veel valmis nõustuma põlise metsamehe arvamusega, et metsad sünnivad ja kord nad surevad.

Mõttes peitub kahtlemata filosoofilis-psühholoogiline tõde, aga kui jala pealt langeb kasvujõuline elus mets, siis mõistus pole eriti korralik oludega leppija, nõnda kui varalahkunud inimestegi puhul.

Kõik jätkub

Sel imeilusal juulikuisel ja kuu hilisemal rüüstatud suvemaastikul leiame endiselt kurbust, aga ka suurt õnne – kuhu see siis peaks kaduma!

Noored otsivad teed täiskasvanute salapärasesse ja nende arvates täiuslikku maailma. Vanemad jätkavad oma argiseid töid ja toimetusi.

Kusagil ragisevad lookas puud jätkuvalt kergemate varasügiseste tuulte käes. Kopsitakse ja parandatakse, saed undavad lankidel ööpäev läbi.

Riik ja valitsejad saavad metsast raha juurde, et endale ja alamatele palka maksta.

Restaureeritud mõisahoonetes serveeritakse endiselt sumedaid õhtuid nautivatele paaridele ülipeente nimedega roogi. Keegi kantakse mulda, kusagil seotakse kirikupinkidele pruutpaaridele valgeid linte.

Ka kõige imetabasem suvi kinnitab igavikulist teadmist: elu läheb koos inimestega alati edasi.

Kunas tulevad pelutatud loomad Eisma, Kiva, Kandle, Vainupea ja paljudesse teistesse Virumaa metsadesse tagasi, ja kas lindudel on asja järgmisel kevadel tühjadele metsaaladele, näitab aeg.

See aeg on aga juba uus – eurode poolest jõukam, metsade poolest vaesem. Eestlase hinge me muidugi ei näe, ükskõik kui kõrgelt sellele ka pilk heita.

Kuues Lääne-Viru spordisaalis ühel ajal peetud rahvusvahelise noorte korvpalliturniiri New Generations (NG) Mini Cupi mängud lõppesid peoperemeeste jaoks rahuldava tulemusega.

Kuue vanuseklassi peale noppisid Eesti poisid Lääne-Virumaal peetud rahvusvahelisel NG Mini Cup turniiril kokku kaks esi- ja kaks teist kohta.

Paaris vanuserühmas lisandus näpuotsaga neljandaid ja viiendaid kohti. Kokku osales eri vanuseklassides 64 võistkonda.

Noorimad rõõmustasid

“Potentsiaalselt võinuks Eesti võistkondadel paremini minna, sest mitte kõik ei suutnud oma reaalseid võimeid paremaks tulemuseks vormistada,” märkis turniiri üks korraldajaist, Rakvere spordikeskuse juht Erich Petrovits.

Tõeline eestlaste rõõmupidu puhkes vaid noorimate, 1999. aastal sündinud mängijate arvestuses, kes heitlesid Väike-Maarja spordihoones.

Esikoht kuulus maakonna tuntud korvpallikantsis kohalikule Väike-Maarja KK võistkonnale, kes läbis turniiri ainsagi kaotuseta.

Võidu sepistasid pallurid Remo Murumaa, Marti Alt, Kerdo Kivivare, Mart-Johannes Pariis, Gregor Väli, Maiko Pohlak, Sten Saaremäel, Gervin Põld, Ranno Lauri, Martin Ojamaa, Ander Talu, Henri Matikainen, Jaagop Janson, Marek Anton, Kaarel Trepp.

 Üheksa võistkonna konkurentsis tuli teiseks Rakvere SK/Aqva Hotels, kolmandaks Val­mie­ra, neljandaks pealinna klubi SK Rim ja viiendaks Rapla KK.

Võitjate juhendaja Vaido Rego ütlusel võis rahule jääda nii tulemuse kui ka turniiri korraldusega.

“Mida veel tahta, kui poisid saavad kodusaalis vanemate silme all mängida ja end näidata,” lausus ta. “Ehkki selle vanuseklassi võistkondadest väga head ülevaadet ei ole, kujunesid esiviisikuvahelised mängud konkurentsitihedaks.”

Rego sõnul pakkusid Väike-Maarja poistele eriti kõva vastupanu Rakvere ja Rapla meeskond.

“Nendes kahes satsis olid tõesti kihvtid poisid, kuid teisteski võistkondades hakkas häid mängijaid silma,” lisas ta.

1996. aastakäigu poiste turniiril saavutas tosina meeskonna seas võidu Peterburi Admi­raliteis­kaja spordikool, kellele järgnesid leedulaste KM Per­kunas, lätlaste Valmiera ning neljandana Salva Tartu.

Põhivanuseklassis, 1997. aastal sündinute hulgas, kus tegi kaasa koguni 15 võistkonda, teenis FIBA Euroopa alaliidu poolt välja pandud esikohakarika KM Perkunas, kellele järgnesid Tiit Soku korvpallikool, Mažeikiai SM-Nafta ja KK Viimsi.

1997. aastakäigu poiste jõuproovist väljus võitjana Rakvere-Pärnu ühisvõistkond R.P. United, kelle treener on Mait Käbin.

Finaalis lõi tänavu Euroopa noorte korvpalliliigaga ühinev meeskond Ventspilsi VSS Sparsi tulemusega 56:38.

Kolmandaks platseerus Sabonise korvpallikool Leedust.

Ühisvõistkonnas mängisid Rakvere poistest Ken ja Sten Kuber, Raiko Ramul, Fred Liivak ja Rudolf-Sten Tamberg.

Leedulased näitasid taset

1998. aastal sündinute hulgas, kus tegi kaasa kümme võistkonda, saavutas esikoha Klai­pedos Energija BS Riga VSS Sparsi ja Tartu Rocki ees.

Sama puhta töö tegid külalised kõige vanemas, 1993.-1994. aastal sündinud noormeeste arvestuses, kus kolm paremat olid leedulaste Klaipedos Energija, Valmiera Lätist ning Moskva Trinta Venemaalt.

Eriti muljet avaldavat taset näitasid Klaipeda korvpallurid, alistades oma vastased keskmiselt 47,6-punktilise paremusega.

“Leedulaste üleolek oli pigem positiivne, sest nad näitasid konkurentidele, kui palju on vaja tööd teha selle nimel, et niisugusele tasemele jõuda,” tähendas Erich Petrovits.

“Keskmine tase oli samuti kõrge, mis ongi olnud meie karikavõistluste eesmärk. Päris nõrku satub ka teiste hulka, kuid neid on oluliselt vähem võrreldes varasemate turniiridega,” lisas Petrovits.

Edukaim Eesti võistkond selles vanuserühmas, Tiit Soku korvpallikool Tallinnast, platseerus kuue meeskonna konkurentsis neljandaks.

Eesti meeste korvpalli karikavõistlustel osaleb tänavu kolm Lääne-Virumaa meeskonda: meistriliiga mullune hõbe BC Rakvere Tarvas, Eesti meistrivõistlustel teisest liigast esimesse tõusnud Tamsalu Los Toros ja teises liigas mängiva hakkav Rakvere SK/Tarvas.

Loosi tahtel lähevadki karikavõistluste 1/16 finaalis omavahel vastamisi Tamsalu Los Toros ja treener Raivo Tribuntsovi juhendatav A-vanuseklassi meeskond Rakvere SK/Tarvas.

Avamäng peetakse 16. septembril algusega kell 18.30 Rakveres Rahu hallis, kordusmäng toimub päev hiljem Tamsalu spordihoones. Pall pannakse mängu kell 20.15.

Samas tabelipooles asetsev BC Rakvere Tarvas alustab karikamänge veerandfinaalist.

Kokku osaleb karikasarjas 24 võistkonda, finaalheitlusteni jõutakse detsembrikuu lõpus.

BC Rakvere Tarva korvpallimeeskond testib läinud pühapäevast alates treeningutega liitunud uut mängumeest – 23aastast keskmängijat Drew Arnoldi Eestis võistlusturneel viibivast Oklahoma Impacti meeskonnast.

210 cm pikkune ameeriklasest pallur jäi Tarva peatreenerile Andres Sõbrale silma läinud reedel Vinni spordihoones peetud kontrollmängus, kus Drew Arnold viskas 13 punkti.

Usutavasti teeb testimisel viibiv pallur Tarva ridades kaasa ka reedel Rakvere spordihallis peetavas kontrollmängus, kus kell 19 algavas kohtumises on vastaseks Soome mullune pronksimeeskond Kouvolan Kouvut.

Tänavune 1. september algas Tapa gümnaasiumi õpilastele keskväljakult, kust üheskoos jalutati läbi linna koolimaja juurde.
 

Kooli ees peetud avaaktusel lõigati pidulikult läbi ka lint, et koolipere pääseks vastrenoveeritud koolimajja.

Aastaga sai uue kuue kogu koolimaja - Tapa gümnaasiumi renoveerimisprojekti kogumaksumus oli 17 miljonit krooni. Lisaks valmis ka kauaoodatud koolistaadion, mille maksumus oli 4,49 miljonit krooni.

Loe pikemalt neljapäevasest Virumaa Teataja paberväljaandest

Kuulutuste vastuvõtt toimetuses E-R 9-17  ja interneti teel: kuulutused@virumaateataja.ee.

KINNISVARA

Müüa 2toal KORTER (II korrus) Tapal, hind 250000 kr ja kinnistu 5,8 ha Tapa vallas (kaetud metsaga, sobib elamukrundiks), hind 150000 kr. Tel 53491514.

Müüa 37 km Tallinnast (Kiius) kena ja soe 4toaline KORTER. Hind 795000 kr. Tel 5248104.

Anda üürile 3toal. remonditud k. m. osaliselt möbl. KORTER Rakveres. Üür 2500 kr. 5132394.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. 5045215, 5145215.

SÕIDUKID

Müüa FORD ESCORT 1,8 (1995, luukpära, must). Tel 5279028.

Müüa toimiv komplekt MTZ 82 + metsaveohaagis Kire, paigaldatud kõik vajalikud lisad. Info 5213726, forestliiva @hot.ee.

METS

Müüa saetud ja lõhutud HALUD laotuna 5ruumistele alustele ja 60 l võrkudesse (alates 42 kr võrk) puuliigid eraldi (kask, sanglepp, hall lepp, saar, kuusk, lehis) ja ka 3 m küttepuid. Hind alates 240 kr ruum. 53993702.

Müüa PUITBRIKETTI ja KÜTTEKLOTSE. 5010753.

OÜ Multi Varius müüb 3 m ja saetud, lõhutud KÜTTEPUID (hind al. 240 kr m³) ning kuiva kaske 40 l võrkudes. 5013862.

Müüa kuivi 30 cm KASEKÜTTEPUID. Tel 5182665.

Müüa kuivad kütteklotsid, puit- ja turbabrikett. Vedu. 5068501.

Müüa saetud, lõhutud KÜTTEPUID. Asume Kunda lähedal. 5234142.

Soodsalt müüa saetud, lõhutud KÜTTEPUID koos transpordiga. 5043246.

OÜ P.Õ.M.M. müüb 3 m ja lõhutud KÜTTEPUID, hind alates 280 kr m³. Suur kogus soodsam! 56460921.

Müüa kuivi KÜTTEPUID. 5045632.

Müüa kuivi ja tooreid KÜTTEPUID ja -KLOTSE, ka väikestes kogustes. Transporditeenus. Tel 5074958.

Müüa kuivi kaseküttepuid 40 l võrkkottides, kütteklotse ja -graanuleid ja puit- ning turbabriketti. Tel 5045632.

Saetud-lõhutud KÜTTEPUUD Väike-Maarja ja Rakvere ümbruses. Tel 5297189.

METSA VÄLJAVEOTEENUS traktoriga MTZ. Kontakt 5046856.

Metsa ülestöötamine, vedu ja materjali ost. Tel 5106958.

Soovin osta kasvavat metsa, metsakinnistuid ja raieõigust. Tel 56127375.

Ostame värsket, metsakuiva ja kahjustusega KUUSE- ja MÄNNIPALKI (pikkus alates 3 m). Kontakt 53484859, 5207517.

TÖÖ

Tööle võetakse kogemustega HARVESTERIOPERAATOR. Töö aasta ringi. Info telefonil 58238769.

Põhjakeskuses asuv jalatsikauplus (II korrus, boks 202) pakub tööd KLIENDITEENINDAJALE. Soovijatel palume pöörduda kauplusesse esmaspäeval, 6. septembril kell 14. Kontakt 5526606.

TEENUS

Verx Rakvere OÜ teeb EHITUS-, REMONDI- ja VIIMISTLUSTÖID. Info 5082410, verx@verx.ee, www.verx.ee.

TERASUSTE valmistamine korteritele, majadele. Relvakapid. Rauduks OÜ, tel 5109183.

PEORUUM SAUNAGA igaks ürituseks! Info 5293808.

Teeme teie kodu ilusaks! Katused, fassaadid, värvimine, siseviimistlus. Küsi pakkumist. Hinnad soodsad! 55674512.

Rendile anda KAUBIK Ford Transit. Info 56229106.

Koristan tuulemurdu. Tel 5274803.

SAETÖÖD mootorsaega. 5185968.

PÕLLUNDUS

ARLI PUUKOOL müüb istikuid laupäeval, 4. sept Rakveres Viru Turu avamise laadal (Bauhofi kõrval). 5188465, www.arlipuukool.ee.

OÜ Avispeamees müüb talinisu “Ebi” sertifitseeritud seemet. Tel 56606357.

Aru Põllumajanduse OÜ müüb talinisu “ADA” C2 seemet. Tel 5117950.

Müüa KARTULIKOMBAIN Wühlmaus (kivipunkriga). 53418718.

Müüa heas korras KOMBAIN MF 206. Tel 5516145.

Soovin osta TRAKTORI MTZ (alates 1998), samas võib pakkuda ka teisi ratastraktoreid. Tel 56127375.

MUUD

Müüa õunapurusti ja press. Lisainfo 56989006.

Müüa saematerjali, voodri- ja põrandalauda. Tel 5089215 tööpäeviti 8-17, www.toomonu.ee.

LOOMAD

Ära anda kolm KASSIPOEGA. Tel 5283842.

Müüa noori LAMBAID, KITSI, KÜÜLIKUID. Tel 5143787.

TEATED

Järve Bussipark, Kalevi 41, Kohtla-Järve ootab hinnapakkumisi TÖÖKOJA KATUSE REMONDIKS. Remonditav pind orienteerivalt 1200 m². Lamekatus SBS kattega. Pakkumised esitada e-posti aadressil alex@atko.ee.