Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma

Põlevkiviõli hind on tõusnud kahekordseks selle tõttu, et kaks kolmandikku aastas vaja minevast põlevkiviõli kogusest müüs AS Narva Elektrijaamad oksjonil maailmaturuhindadega maha. Järele jäänud 30 000 tonni hind vaevalt enam oksjoni alghinna tasemele, 1990 kroonini langeb.

Lääne-Virumaal pole toasooja tootmine kokkuvõttes nii katastroofiline kui näiteks Lõuna- ja Lääne-Eesti piirkondades, kus sooja toodavad põlevkiviõliküttel väikekatlamajad.

Kallis kütteõli

Rakvere ja suuremate asulate katlamajades annab sooja maagaas. “Maagaasi hind kerkib samuti, aga mitte nii palju. Ja enne uut aastat toasooja hind ei tõuse,” lubas AS Rakvere Soojuse juhataja Sven Trofimov.

Ometi tekitab põlevkiviõli kõrge hind Lääne-Virumaalgi probleeme. Näiteks köetakse Tamsalu vallas Sääse asula majasid põlevkiviõlist saadud soojaga. “Mingeid põlevkiviõli varusid meil ei ole,” tunnistas Tamsalu valla majandusosakonna juhataja Lembit Saart. Tema arvates pole hinnatõusu eest pääsu. Selge on ka see, et inimesed ei ole maksuvõimelised. Tamsalu vallas maksab soojus juba praegu 550 krooni megavatt-tund. Kalli hinnaga kütet ostes ei saa hind endiseks jääda.

Tapa linnas toodavad soojust kaks firmat, nendest AS Paarkuu kasutab kütteks vaid põlevkiviõli. Välja on töötatud hinnavalem, mis sooja hinna komponentideks jagab. Siis on näha, missuguse osa sellest moodustab põlevkiviõli maksumus. “Selle soojatootja piirkonnas on vaid kaks võimalust: kas mitte üldse kütta või tõsta kohe hinda,” ütles linnapea Kuno Rooba. Kolmekuuline inimestele etteteatamine vaevalt kõne alla tuleb, korteriühistutega on hinnatõusus juba kokku lepitud.

Teine Tapa soojaandja Termoring Grupp kasutab lisaks põlevkiviõlile kütteks ka saepuru. Rooba sõnul taotleb firma alates 1. detsembrist küttehinnaks 520 krooni mWh. “Valmistame ette kompensatsioonikorda elanike jaoks,” rääkis Rooba.

Kunda linnale sooja tootva Kunda Elamu juhataja Priidu Vilmer selgitas, et ühe osa soojusest, mis tuleb tsemenditootmisel kasutatavast jahutusvedelikust, ostab soojafirma Kunda Nordic Tsemendist, kellega leping sõlmitud. Teine osa tuleb aga põlevkiviõliga köetavatest kateldest. Priidu Vilmer on arvestanud, et kui kogu linna kütmiseks kasutataks põlevkiviõli, siis ulatuks megavatt-tunni hind üle 700 krooni. Vilmer lubab katlad üle viia gaasiküttele ja teha seda nii kiiresti kui võimalik. See pidurdaks hinnatõusu.

Puukoored katlasse

Uhked võivad olla Kadrina valla ja Tamsalu linna soojafirmad. Nemad töötavad eriti keskkonnasõbralikult, kasutades kütteks puukoort ja saepuru. Katlamajad rajati 2001. aastal tänu Soome riigi abile. Soome keskkonnaministeerium andis katelde jaoks umbes poole rahast, ülejäänu võeti võlgu.

Nüüdseks on kasvuhoonegaaside kohta käivad seadused palju konkreetsemaks muutunud. Tänu Kadrina, Tamsalu ja veel mõne muu paiga keskkonnasõbralikele soojatootjatele saab riik asjast kasu, sest kui Eesti ei kasuta ise ära meile Kyoto protokolliga lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, võib ta neid müüa teistele riikidele, antud juhul Soomele.

Kadrina ja Tamsalu soojatootjad on ka väheke mures. Nimelt ei saa viimasel ajal ka volilt puukoort osta ja sellegi hind tõuseb. “Saeveskid on hakanud ise puitu väärtustama,” nentis AS-i Kadrina Soojus juhataja Gunnar Kaldmaa. Kütet hangitakse nii oma maakonnast kui ka kaugemalt.

Talvel kasutatakse lisaks puidujäätmetele kütteks ka põlevkiviõli. Alates 1. jaanuarist taotleb firma vallavalitsuselt luba soojahinda tõsta.

AS-i Tamsalu Kalor juhataja Neeme Malva sõnul pole puujäätmed erilist majanduslikku efekti seni andnud. “Siiani oli põlevkiviõli ju odav, aga nüüdsest on asjad muutunud,” tõdes ta.

Põlevkiviõli hinnatõusus süüdistab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu juhatuse esimees Tiit Rahkema riiki, kes jättis vajaliku õlikoguse kohalikule tootjale garanteerimata. Rahkema sõnul on kütteperioodi alguseni jäänud nii vähe aega, et igal pool ei jõuta tarbijat hinnatõusust ka kolm kuud varem teavitada, nagu nõutud.