/nginx/o/2013/10/04/2504947t1h40ff.jpg)
Põlevkiviõli kasutajate suuri soojaarveid on paljudel raske tasuda. Lääne-Virumaal on loota miljoni krooni suurusele hüvitisele, mida omavalitsused võivad jagada toimetulekutoetustena või kompenseerides otse soojafirmat.
Eeldusel, et valitsus kinnitab neljapäeval omavalitsustele plaanitud küttekompensatsioonid, saab Lääne-Virumaa pisut üle miljoni krooni hüvitist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli sõnul on maakonna suuremad toetuse saajad Tapa ja Tamsalu vallavalitsus.
Alternatiiviks põhk
Lääne-Virumaal kasutavad kütmiseks põlevkiviõli Tapa soojatootjad, kellest sõltuvad paarikümne maja elanikud, samuti saab põlevkiviõlist sooja kolme maja rahvas Moel ning ka Tamsalu valla Sääse rahvas.
Veel kasutab põlevkiviõli Laekvere katlamaja, mis annab sooja kõigile valla asutustele ning ka kolmele korterelamule. Vallavanem Aarne Laas ütles, et kuni 1. veebruarini kompenseerib hinnatõusu vald ja elanikud maksavad 442 krooni megavatt-tunni eest, edaspidi on hinnaks ilma käibemaksuta 700 krooni megavatt-tunni eest.
Tamsalu valla keskkonnaspetsialist Lembit Saart selgitas, et Sääse katlamaja kütab kohalikku lasteaeda ja nelja korrusmaja, kus elamas ligikaudu 250 inimest, kusjuures umbes veerand korteritest seisab tühjalt.
Soojahind on Sääsel tõusnud sel talvel poole võrra. Kui alates 2003. aastast maksis megavatt-tund ilma käibemaksuta 550 krooni, siis nüüd maksab see 957 krooni.
Tamsalu vald vaeb ümberkorraldusi seoes Sääse kütmisega: kas viia katlamaja üle põhuküttele või ehitada Sääsele trass Tamsalu katlamajast, mis praegu töötab puiduhakkel ja külmematel aegadel kasutab ka veidi põlevkiviõli tuge.
“Võlglasi oli ka enne hinnatõusu, aga võlgnevus süveneb pidevalt,” nentis Saart, kelle meelest võiks doteerimine käia pigem soojatootja kui toimetulekutoetuste maksmise kaudu.
“Paljud lihtsalt ei tule seda toimetulekutoetuse avaldust esitamagi,” ütles Lembit Saart.
Vabadus otsustada
“Toetuse eraldamise aluseks kohalikele omavalitsustele on kaugkütte hinnatõus kodutarbijatele, kelle puhul soojuse hinnatõus eelmise aasta kütteperioodi lõpuga võrreldes ületab 20% elik kui hind on näiteks tõusnud 50% eelmise kütteperioodiga võrreldes, siis on hüvitise määramise aluseks 50-20=30% hinnatõus. Samas on kohalikele omavalitsustele jäetud vabadus ise otsustada, kuidas neid rahasid jagatakse. Võimalik on näiteks ka see, et kohalik omavalitsus hüvitab hinnatõusu otse kaugküttesoojuse müüjale, kes siis müüb oma kaugküttesoojust kodutarbijatele odavamalt. See säästab inimesi raha taotlemisest,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.
Tapa vallavanem Kuno Rooba on päri lahendusega, et omavalitsus saab otsustada kompensatsiooni jagamise üle, mitte et ainuvõimalik oleks inimestepoolne toimetulekutoetuse taotlemine.
“Sellisel juhul me võrdleksime kütteperioodi kulusid ja jagaksime kompensatsiooniraha korteriühistutele – nii oleks see operatiivsem,” märkis Rooba.
Tapal on põlevkiviõliga küttes praegu megavatt-tunni hinnaks ilma käibemaksuta 731 krooni, varasema 469 krooni asemel.