Majandus: Põhuküte Tamsalus õigustas lootusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamsalu Kalor ASi katlamajast (pildil ettevõtte juhataja Neeme Malva) sõltub kümnete Tamsalu valla asutuste ja ettevõtete ning sadade kodude hubasus.
Tamsalu Kalor ASi katlamajast (pildil ettevõtte juhataja Neeme Malva) sõltub kümnete Tamsalu valla asutuste ja ettevõtete ning sadade kodude hubasus. Foto: Tairo Lutter

Varsti möödub aasta päevast, mil Tamsalusse toodi suurel autotreileril 850 kW võimsusega katel, mis hakkas tööle põhuküttel ning annab sooja Tamsalu linnale ja Sääse alevikule.

Küsimusele, kuidas on tootjafirma Overdahl bioküttel katel ennast õigustanud, on pädev vastama soojatootja Tamsalu Kalor ASi juhataja Neeme Malva.

Iga algus on raske. Milliste probleemidega on tulnud teil kokku puutuda?

Novembri lõpus täitub aasta põhukatla käivitamisest.

Algus oli probleemirohke. Eelmise aasta põhu kvaliteet ei vastanud nõuetele. Kõrs oli lühike ja pallid kippusid seetõttu lagunema. Põhupallide väliskihi niiskusesisaldus oli liiga suur ja see raskendas katla tööd käivitusfaasis.

Suveperioodil saime normaalse kvaliteediga põhupalle, ja katel õigustas end sooja tarbevee tootmisel igati.

Kuidas toimub kütmine?

Katlasse mahub korraga kolm 180 cm läbimõõduga põhupalli ning katelt täidetakse 3-4 korda ööpäevas.

Mainisite, et eelmisel aastal oli kütteks kasutatud põhu kvaliteet halb. Kuidas hindate sel sügisel tarnitud põhu kvaliteeti?

Tänavu oli viljaaasta tunduvalt parem ning tarnija andis lubaduse põhupallid sel aastal varju alla paigutada. Katlamaja juures asuvasse varjualusesse mahub ühe kuu kogus.

Katla tootjafirmal Overdahl on oma valdkonnas suured kogemused. Nende katelde tootlikkus küündivat 90 protsendini. Kas te kinnitate seda fakti?

Katla reklaamitud võimsust pole õnnestunud saavutada, kuid katel on end ikkagi õigustanud, kattes Sääse aleviku liitumisel tekkinud soojavajaduse.

Katel on universaalne. Kas lisaks põhuküttele olete seal põletanud ka muud biomassi?

Põhukatlaga toodame 20% Tamsalu ja Sääse soojavajadusest. Aastas kulub 1000 tonni põhku, umbes 3000 palli, mille tarnib JK Otsa Talu. Oleme proovinud kütta ka puitu, kuid sellega on katelt ebamugav täita, puit peaks olema samuti pakendatud.

Et meil on võimalik valida erinevate kütuseliikide vahel (põhk, puukoor, põlevkiviõli), pole Tamsalus soojahind tormiliselt kasvanud. Praegu maksab see 667 kr/MWh, millele lisandub käibemaks.

Mida soovitate teie neile ettevõtetele, kes kavatsevad hankida firma Overdahl bioküttel töötava katla?

Ma soovitan kõigil soojatootjatel enne põhjalikult kaaluda ja teha oma õige otsus. Tamsalu Kalor tegi Overdahli katla muretsemisega võimalikest otsustest antud momendil parima.

Nimetatud investeering on kasulik ka kohalikule põllumehele. Raha jääb siia. Lisaks keskkonnasõbralikkus ja majanduslik efekt.

Kas Eestis on juba teie eeskuju järgijaid?

Esialgu on Tamsalus töötav katel Eestis ainus, mis juba soojust toodab. Üks sama võimsusega katel nagu meil on Eestisse juba teel ja see pannakse üles Harjumaale, Saku lähistele. Teine, väiksema võimsusega katel läheb Viljandi kanti.

Millised on Tamsalu Kalori tulevikuplaanid?

Tamsalusse projekteeritakse gaasitrassi, seega pole välistatud gaasi kasutamine sooja tootmisel. Kuigi gaasi hind on kõrge, on gaasiga sooja toota mugavam kui praegu kasutatavate kütteliikidega.

Sääse katlamaja likvideerimine ja asula ühendamine Tamsalu katlamajaga oli igati õige otsus. Tänaseks on tühjalt seisnud Sääse elamufond osaliselt täitunud ja ühendamise käigus renoveeritud 50% soojatrassi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles