Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol.
Doonorluse ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka-Rooma arst Galenos soovitas halva vere väljalaskmist, mida praktiseeriti Vana-Kreekast kuni XVIII sajandini.
1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe.
1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt koeralt teisele.
15. juunil 1667. a kandis prantsuse filosoofia- ja matemaatikadoktor ning Louis XIV arst Jean-Baptiste Denis 15-aastasele noormehele üle lambatalle verd. Noormehel oli pikaaegne palavik, eelnevalt oli tal 20 korda aadrit lastud. Noormehe seisund paranes.
1670. a ebaõnnestunud vereülekanded viivad selleni, et Prantsusmaal, Suurbritannias ja Itaalias keelatakse vereülekanded inimestele.
1818. a tegi Londonis füsioloogia ja sünnitusabi professor James Blundell vereülekande inimeselt inimesele. Kinnitas, et inimesele võib üle kanda ainult inimese verd. Valmistas aparaadi vereülekande tegemiseks (impellor), mis oli kasutusel XX sajandi alguseni.
1900. a avastas Austria arst Karl Landsteiner kolm veregruppi: A-B-0.
1902. a lisasid Alfred von Decastello ja Adriano Sturli neljanda veregrupi AB.
1914.-1915. a avastasid Hustin (Belgias), Agote (Argentiinas) ja Lewisohn (USA-s), et naatriumtsitraadi abil on võimalik vältida vere hüübimist. Tänu veregruppidele ja võimalusele vältida vere hüübimist osutus vereülekanne tegelikult võimalikuks.
1926. a rajas vene arst, teadlane ja filosoof Aleksander Bogdanov Moskvas maailma esimese Vereülekande Teadusliku Uurimise Instituudi.
1936. a avati maailma esimene verepank Cook County Hospitalis Chicagos, Ameerika Ühendriikides.
1940. a avastasid dr Landsteiner ja Alexander Wiener Rh-faktori.
1950. a hakati valmistama plastiktaarat vere jaoks.
1953. a avastas Stefanini (USA-s) trombotsüütide antigeenid.
1956. a avastas Grubb (Rootsis) plasma valkude antigeenid.
1958. a avastas Dausset (Prantsusmaal) leukotsüütide antigeenid.
1960. a hakati valmistama plastikust vereülekandesüsteeme ja kasutama kaasaegset vere konservanti.
1970.-1980. a üleminek komponentteraapiale, täisverest loobumine.
www.verekeskus.ee