"Ma olen taas luuletanud," ütles Lääne-Virumaa keskraamatukogus oma kuuendat luulekogu "Valge lillepood" esitlenud Urve Tinnuri.
Urve Tinnuri esitles luulelist “Valget lillepoodi”
2. mai 2010, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Olen seda teinud kogunisti nii kirglikult, et värsse kogunes paksu raamatu jagu. Aga siis saabus masu ja ma pidin oma suured plaanid koomale tõmbama," sõnas luuletaja.
Raamatusse "Valge lillepood" koondatud luuletused kõnelevad teemast, mida Tinnuri ei ole varem puudutanud - armastusest. "Arvasin, et millal siis veel seda teha, kui mitte nüüd, kui või veel suus ära sulab," ütles autor.
Urve Tinnuri sõnul sisaldab teos pühendusi abikaasale, noorpõlvearmastusele ja salapärasele mister Xile, kes "vist iga naise ellu, tema südamesse ja kujutlustesse põikab". "Seepärast pole kõik siin kaante vahel kaugeltki mitte pärit elust ja südamest enesest, vaid ma olen mänginud fantaasiatega ja ammutanud inspiratsiooni ettekujutusest.
Naudin juba ette paganlikku rõõmu, et lugeja ei saa mitte kunagi teada, mis on tõsi ja mis on väljamõeldis. Aga kes tahab mu hinge näha, see peab mind õppima lugema. Sama kehtib minu loomingu kohta," rääkis luuletaja. "Kui lugeda Urve luuletusi ja kuulata, milliseid väljendeid ta kasutab ja missugune tema maailm välja näeb, siis mul tekib niisugune tunne, et mis maailmas tema küll elab ... Need luuletused on nii professionaalselt kirjutatud, neis on mingi teine dimensioon," ütles esitlusõhtul koos Raul Palsneriga musitseerinud Rein Laaneorg, üks neist, kellest Urve Tinnuri on südamliku isikuloo kirjutanud.
Urve Tinnuri värsket luulekogu saadab väike kurioosne seik: enne, kui see üldse trükist lugejani jõudis, oli liikvel juba kolm pealkirjaversiooni. "Esimest korda on juhtunud niimoodi, et autor ei tea oma raamatu pealkirja. Tükk aega läks madistamist, enne kui õige pealkiri pildile sai," muigas Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Reet Tomband. "Nii palju armastust sõnadesse panduna pole ma kaua aega kuulnud. Igal juhul jätkus neid kõigile siiatulnuile koju kaasa võtta ja oma ellu mahutada," iseloomustas ta luuleõhtut.
"Juhtus niimoodi, et palusin raamatukogul panna üles luuleõhtu teate ja kirjutasin sinna millegipärast "Väike lillepood". Nemad panidki niimoodi. Aga kui tuli tellimus raamatukogult, siis oli juba "Väike lilleraamat"," tegi juhtunu Urve Tinnurile tublisti nalja.
Pealkirja on luuleraamatule andnud üks luuletustest. Millest või kellest see kõneleb, saab teada, kui avada raamat ja astuda "Valgesse lillepoodi".